lg 2 p 4, 7, 8, § 209 lg 2 p 1, 3, § 349, § 266 lg 2 p 3 ja § 346 järgi ning karistuseks on
lg 1 alusel mõistetud 2 aastat vangistust ning rahaline karistus 300 päevamäära, s.o 15000 krooni.
lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.01.2006.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, mis on 2 aastat 3 kuud 22 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust ja rahaline karistus 300 päevamäära, s.o. 15 000 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja 1
lg 1 järgi loeti karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 3 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust ja rahaline karistus 200 päevamäära, s.o. 10 000 krooni. Tartu Maakohtu 13.01.2009.a määrusega vabastati J.O temale Tartu Maakohtu 23.11.2007.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, katseajaga 1 aasta. Tartu Maakohtu 27.10.2009.a määrusega pöörati täitmisele J.O-le Tartu Maakohtu 23.11.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 7 kuud 19 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.10.2009.a ja lõpeb 20.08.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 26.04.2010.a. Tartu Vangla edastas 19.04.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 02.06.2010.a seisuga on J.O kandmata karistusaeg 2 kuud 18 päeva vangistust. J.O on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 17.08.2005.a Põlva Maakohtu poolt
lg 2 p 4 järgi 4 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 20.01.2006.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 ja § 209 lg 2 p 1 järgi 2 aastat 3 kuud 22 päeva vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta J.O tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on samal seisukohal kriminaalhooldajaga, kuna J.O on korduvalt karistatud nii varavastaste, kui vägivallaga seotud kuritegude toimepanemises. Antud juhul kannab ta karistust, ta vabastati ennetähtaegselt oli katseajal, pani toime uued kuriteod ja karistus pöörati ka täitmisele. Karistuse aeg ei ole pikk. On täiendavad riskid, alkoholisõltuvus. Väidetavalt on Paunapardil elukoht Pärnus, mida ta varem ei avaldanud, mistõttu on reaalse elukoha olemasolu kahtluse alla, kuna J.O ei ole võimaldanud kontrollida elukoha olemasolu. Eelneva põhjal on prokurör arvamusel, et J.O tuleb jätta enne tähtaega vabastamata. J.O ise arvab, et teda võiks põhimõtteliselt vabastada enne tähtaega, kuna nüüdseks tal on olemas elukoht, mille tema elukaaslane on Pärnus üürinud. Ka loodab ta võibolla tööle saada. Tema varasemad kriminaalhooldused ei ole sujunud, kuna ta ei täitnud nõudeid, midagi enda õigustuseks öelda ei ole.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. J.O on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ennetähtaegne vabanemine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada vaid ühel korral. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduva ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel sama vangistuse kandmisel kaotab ennetähtaegne vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. J.O on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vaatamata sellele pidas kohus võimalikuks ta vabastada tingimisi enne tähtaega. J.O aga ei kasutanud antud võimalust – ta ei täitnud kontrollnõudeid, mistõttu pöörati karistus uuesti täitmisele. Ka ei ole J.O enne kohtuistungit avaldanud võimalikku elukohta, kuhu ta asuks peale 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.