järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav P.G elukoht: Tartu, XXXXXXX XX-X; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud kolmel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Anti Aasmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.G
järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui P.G ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
elab kohtu määratud alalises elukohas
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta P.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
2 Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. Lähtudes
§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui P.G ei pane 1 aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör
lg 1 alusel lisakaristusena P.G-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. P.G tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 700 krooni ja kohtumenetluses 1608 krooni ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise kulu 226 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. P.G on pensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension ca 5000 krooni kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine P.G-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu ja joobe tuvastamise kulud riigi kanda. Kogu sundraha summa tasumine ühe korraga käib P.G-le samuti üle jõu, mistõttu tuleb määrata selle tasumine ositi viiele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.