KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoobril 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-11073 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav Z.B elukoht: Tartu XXXXXX XX-XX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.B

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Z.B pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. ei Vastavalt

§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Z.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuus) kuuks. 1 Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

1. oktoobril
2. a. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista Z.B-lt riigituludesse menetluskuludena osa sundrahast, s.o 3000 (kolm tuhat) krooni. Ekspertiisitasu 452 (nelisada viiskümmend kaks) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Määrata menetluskulude tasumine ositi 6 (kuus) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on Z.B kohustatud tasuma igakuiselt 500 (viissada) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Riigituludesse makstavad menetluskulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Z.B süüdistatakse selles, et tema 1) 15.06.2010 kella 20.13 paiku Tartu linnas Ravila tänaval juhtis mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes; 2) 23.07.2010 kella 08.30 paiku Tartu linnas Herne tänaval juhtis mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Seega pani Z.B toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe 2

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Z.B-le karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 73

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.B ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50lg 1 alusel võtta Z.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Z.B tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), joobe tuvastamisega tekkinud kulud 2 x 226 krooni, s.o kokku 452 krooni ning määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 1200 krooni ja kohtumenetluses 300 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Z.B on eakas inimene, 90% töövõimetu, kellel kuulub märkimisväärne osa sissetulust ravimitele. Tema ainsaks sissetulekuks on pension 4700 krooni kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine Z.B-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu ja ekspertiisikulu riigi kanda ning välja mõista sundrahast 3000 krooni. Ka vähendatud sundraha summa tasumine ühe korraga käib Z.B-le üle jõu, mistõttu tuleb määrata selle tasumine ositi kuuele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 3