järgi Kaitsjata Süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud – avaldus lk 2 kohtu toimikus RESOLUTSIOON
lg 3 alusel mitte vabastada M.I talle 30.09.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja allkirja vastu M.I-le . M.I-le edastada käesolevast määrusest ka venekeelne tõlge. 2 EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD M.I on kriminaalkorras karistatud 8-l korral:
lg 1 alusel 6 aasta vangistusega, vabanes 22.07.2005 pärast karistuse kandmist; 6. 03.03.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
,
järgi
alusel 6 kuu vangistusega
13.10.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 4 alusel 4 aasta vangistusega,
lg 2 alusel 4 aasta 6 kuu vangistusega, karistuse kandmise alguseks 22.06.2008.a; 8. 30.09.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
alusel 3 kuu vangistusega,
lg 2 alusel liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 21 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 30.09.2010.a. M.I on talle karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud
lg 2 p-s 1 märgitud aja – vähemalt 1/2 karistusajast ja ta on nõus enda suhtes elektroonilise valve kohaldamisega (kirjalik nõusolek kinnipeetava isiklikus toimikus II osa, lk 43). Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt on M.I vangistusest vabanemisejärgne elukoht Vana-Narva mnt 9/4-11, Maardu sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks ja seal elavad isikud on andnud nõusoleku enda elukohta elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. 08.11.2010.a kohtuistungil jäi M.I selle juurde, et taotleb enda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve alla. 22.09.2010.a kaaskirjaga saabusid kohtusse materjalid koos kinnipeetava isikliku toimikuga kinnipeetav M.I suhtes tema vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks. 24.09.2010.a määrusega määras kohus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist menetleda 01.10.2010.a kohtuistungil, algusega kell 15:00. 28.09.2010.a saabus kohtusse Tartu Vangla teatis, millest nähtuvalt ei saa vangla tagada M.I osavõttu kohtuistungist, kuna Harju Maakohtus toimub 2 3 30.09.2010.a kell 09:30 kohtuistung kriminaalasjas nr 1-10-11059 ja M.I saabub vanglasse tagasi alles 06.10.2010.a. 28.09.2010.a määrusega määras Tartu Maakohus menetleda M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist 11.10.2010 kell 14:00 algaval kohtuistungil. 11.10.2010.a kohtuistungiks oli Harju Maakohtu 30.09.2010.a süüdimõistev kohtuotsus jõustunud (jõustus 08.10.2010). 11.10.2010.a kohtuistungil kohus sisuliselt M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist menetleda ei saanud, kuna karistuseks lisandunud 3 kuu tõttu ei olnud veel poolt karistusaega (
lg 2 p 1) kantud, mistõttu kohus määras järgmise kohtuistungi ajaks, kui 4-st aastast 9-st kuust (4 aastat 6 kuud + 3 kuud) vangistusest, algusajaga 22.06.2008, on pool kantud – järgmiseks kohtuistungiajaks sai 08.11.2010, algusega kell 11:00. 08.11.2010.a kohtuistungiks sai M.I kantud enam kui 2 aastat 4 kuud ja 15 päeva vangistust (4 aasta 9 kuu vangistuse kandmise algusajaks on 22.06.2008.a). Seega on kohtul
lg 2 p 1 alusel olemas eeldus M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamise küsimuse menetlemiseks. Kohtu hinnangul ei takista kohtul vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise menetlemist käesoleval ajal asjaolu, et 30.09.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsuses on märgitud karistuse kandmise algusajaks 30.09.2010.a. Kohus lähtub 30.09.2010.a kohtuotsuses märgitust selle kohta, et liitkaristus moodustati
lg 2 alusel.
lõikes 2 on sätestatud liitkaristuse mõistmise põhimõte, mille kohaselt uuele karistusele lisatakse varasema kohtuotsuse järgi kandmata karistus täies ulatuses.
lg 2 tähtaegade arvestamisel omab siin tähtsust, et sisulises mõttes kuuluvad mõlemad karistused täies ulatuses üksteisega liitmisele. Kõige lihtsamalt on
lg 2 tähtaegade arvestamisel seetõttu liita 3 kuud + 4 aastat 6 kuud – tulemuseks on 4 aastat 9 kuud ning jagades selle pooleks (
lg 2 p 1), peab vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küsimuse sisuliseks menetlemiseks olema kinnipeetaval kantud 2 aastat 4 kuud 15 päeva vangistust. M.I on alates 22.06.2008.a kantud 2 aastat 4 kuud 15 päeva.
lg 2 punktis 1 märgitud eeldused M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küsimuse menetlemiseks on käesolevaks ajaks olemas.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 08.11.2010.a kohtuistungil ära M.I ja prokuröri, on seisukohal, et M.I ei ole käesoleval ajal põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Käesoleval ajal kannab M.I liitkaristust ja seda sisuliselt kolme viimase süüdimõistva kohtuotsuse järgi
,
,
lg 2 p 4,
Nimetatud kuritegudest röövimise (
lg 2 p 4) pani M.I toime katseajal, kui ta oli
ja
järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest
Vangistuses Tallinna Vanglas
lg 2 p 4,
ja
järgi kvalifitseeritud 3 4 kuritegude eest karistuse kandmise ajal pani M.I 02.07.2010.a toime uue kuriteo – tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli (
). Eelmärgitud kuritegudest raskeim on röövimine (
lg 2 p 4) – võttis naisisikust kannatanu kaelast 8800.- krooni maksva kuldketi, olles vahetult enne seda löönud naisisikust kannatanule Tallinna linnas, Linnamäe teel asuval tühermaal pea piirkonda; löögi tagajärjel kannatanu kukkus ja kaotas teadvuse. Kuriteo pani toime 22.06.2008.a kella 07:00 kuni 07:30 paiku. Lähtudes toimepandud kuritegude rohkusest ja raskusest ei ole kohtu hinnangul põhjendatud M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Käesolevaks ajaks ärakantud karistuse pikkus ei ole proportsioonis kantud karistusajaga. Lisaks nähtub M.I käitumisest vangistuse ajal – 02.07.2010.a tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli – et ta ei ole vangistuses viibimise ajal seaduskuulekale teele asunud. Kuna M.I pani vangistuses 02.07.2010.a toime uue kuriteo, mis annab alust järeldada, et vangistuse ajal ei ole M.I seaduskuulekale teele asunud, siis ei ole teiste vabaduses elavate isikute elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ka kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt on M.I käitumisest lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid kõrged, kuna alkoholijoobes isik kaotab enesekontrolli võime ja võib käituda oma lähedaste suhtes agressiivselt; M.I ema kinnitusel on M.I alkoholijoobes agressiivse käitumisega ja kaldub vägivaldselt käituma. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt korduvkaristatus ja alkoholsõltuvus viitab väljakujunenud kriminogeensele käitumismustrile ja elustiilile. Kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses märgitu kohaselt ei nõustu kriminaalhooldusametnik M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega, kuna vangistuse ajal ei ole M.I käitumine muutunud seaduskuulekuse poole; M.I tuleks vangistuse ajal osaleda sotsiaalprogrammides, et omandada oskused, mille abil on isikul võimalus kontrollida sõltuvusprobleeme ja elada seaduskuulekalt. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt on kinnipeetava sõnul kõik kuriteod M.I toime pannud alkoholijoobes; M.I motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on madal. Käesolevaks ajaks ei ole M.I vangistuses viibimise ajal osalenud mitte üheski programmis ja kursusel – uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid on maandamata. 08.11.2010.a kohtuistungil avaldas M.I, et alates detsembrist hakkab ta osalema programmides Eluviisitreening ja 12 sammu. Kuna käesolevaks ajaks on M.I-st lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid maandamata, vastavates programmides hakkab ta enda sõnul osalema alles 2010.a detsembris, siis ei ole põhjendatud käesoleval hetkel teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ainuüksi asjaolud, et M.I lähedased on valmis teda toetama ja lähedased on nõus ta enda juurde elama võtma ning M.I on väidetavalt olemas ka töökoht (OÜ-s xxx– kinnipeetava isiklik toimik II osa, lk 44), ei 4 5 ole küllaldased selleks, et M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastada. Juhul kui M.I oma käitumist muudab ja vangistuse ajal elab edasiselt seaduskuulekalt ning osaleb uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks sotsiaalprogrammides ja kursustel, võib edasiselt osutuda põhjendatuks teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Edasise vangistuse ajal on M.I igati mõttekas osaleda vangla pakutavates erinevates programmides ja kursustel, et M.I vabadusse naastes oleksid temast lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid viidud võimalikult madalale. Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.