S § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Kaitsja: Õigusbüroo Companion jurist Aleksei Smelov, asukoht Ahtri 8 Tallinnas Menetlusalune isik: U.R, xxx, elukoht: Parkheina tee 4 Maardus Harjumaal. RESOLUTSIOON 1. Jätta U.R kaitsja Aleksei Smelovi kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 05.10.2010 19 otsusele nr 2376,10,004087 U.R karistamises LS § 74 lg 2 ja § 741 lg 2 19 ettenähtud
S § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg 19 Lodeikini 05.10.2010 otsus nr 2376,10,004087 U.R karistamises LS § 74 1 19 lg 2 ja § 74 lg 2 ettenähtud
S § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks muutmata. 1
S § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks selles, et menetlusalune isik 04.09.2010 kell 02.20 ajal Tallinnas Pärnamäe ja Kiviaia teede ristmikul juhtis mootorsõidukit MB E220CDI registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,76 +/- 0,05 mg ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena äravõetud alates 06.05.2010 kuni 04.09.2010, millega rikkus LS § 20 lg 1 ja 4 sätteid ning pani toime LS § 741 lg 2 ja § 7419 lg 2 ettenähtud väärteod. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles märkis, et menetlusalusel isikul oli juhtimisõigus karistusena ära võetud alates 06.05.2010 kuni 04.09.2010 ja kaebaja arvas, et alates 04.09.2010 võib juba autot juhtida. Otsuses ei ole selgitatud, et juhtimisõigus on ära võetud kuni 04.09.2010 kaasa arvatud. Kaebaja töö on otseselt seotud auto kasutamisega tööülesannete täitmisel ja sissetulek on otseselt seotud sellega kas tal on juhtimisõigus või mitte. Juhtimisõiguse äravõtmine jätaks kaebuse esitaja sissetulekuta ja sellest tulenev karistuse tagajärg on kaebuse esitajale äärmiselt range. Seetõttu taotletakse otsuse tühistamist LS § 741 lg 2 osas ja kohaldatud lisakaristuse määra osas selliselt, et lisakaristuse tähtaeg ei ületaks 6 kuud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et oli vaja abikaasa ära tuua Mähe piirkonnast ning autos oli ka teine perekond, mees ja naine, kellest viimane oli kaine. Eelnevalt oli ära joonud tööl kuni kella 20.00ni kuni 300 grammi konjakit ning arvas, et selleks ajaks oli kaine, tundis end hästi. Sõita oli 3 kilomeetrit ja tee oli tühi. Arvas ka, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg oli lõppenud. Varem on samasuguse süüteo eest karistatud ja tagajärjed olid teada. Kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ja leidis, et otsus tuleks tühistada LS § 741 lg 2 osas täielikult ja lisakaristuse osas osaliselt, vähendades lisakaristuse tähtaega. Varasemad trahvid on tasutud, juhtimisõiguseta ei saa tööd teha. Mingit kahju ei tekitatud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime enamohtliku väärteo. Tuvastatud seisund oli kerge joobe maksimumi lähedane ja menetlusaluse isiku päästis kriminaalmenetlusest vaid mõõtevahendi laiendmääramatus. Isikul oli samalaadne süütegu 2010 märtsis ja ta oli teadlik sellest, mis selline tegu endaga kaasa toob. Sellest hoolimata otsustas juhtida sõidukit, millega pani ohtu mitte ainult enda, vaid ka sõidukis olnud kaasreisijad, vara ja teised liiklejad. Isikuna, kellele on antud juhtimisõigus, on ta teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest ning talle ei saa 2 tulla ootamatuna see, et uue teo eest võidakse teda karistada karmimalt. Menetlusalusele isikule on määratud proportsionaalne karistus ning menetlusalune isik tuleb kõrvaldada liiklusest, et tagada ohutus teistele liiklejatele vähemalt selleks ajaks kuni menetlusalune isik on liiklusest kõrvaldatud. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtuistungil avaldatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Vastavalt LS § 74 1 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Otsusele esitatud kaebuses vaidlustati LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemist ja leiti, et kuivõrd otsuses ei olnud märgitud, et menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus karistusena ära võetud kuni 04.09.2010 kaasaarvatud, siis arvas menetlusalune isik, et 04.09.2010 ei läinud enam lisakaristuse tähtaja sisse ja ta võis sõidukit juhtima asuda. Kohus asub seisukohale, et taoline otsuse tõlgendamine on esitatud menetlusaluse isiku kaitseversioonina ning ei ole tõsiseltvõetav. Eelmisest, so Põhja Prefektuuri 13.04.2010 otsusest nähtuvalt oli menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 kuuks. Samas otsuses oli märgitud, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 05.05.2010, millest saab järeldada, et otsus jõustub 06.05.2010 ning juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja kohta on otsuses otseselt märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumisest ja lõpeb 04.09.2010. Seega ka põhiharidusega isik oskab nelja kuu piires arvutada ja jõuda arusaamisele, et ka 04.09.2010 on juhtimisõigus ära võetud. Seetõttu ei pea kohus kaebuses esitatud väidet arvestatavaks ning leiab, et menetlusaluse isiku käitumises oli 04.09.2010 sõidukit juhtides LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteokoosseis täidetud ning menetlusalune isik pani temale inkrimineeritud teo toime teadlikult ja tahtlikult. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ja § 74 1 lg 2 ettenähtud
S § 50 lg 1 p 2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 10 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavana ning suhteliselt ülemmäära lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,76 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,71 mg väljahingatava õhu liitri kohta. LS § 7419 lg 2 sätete kohaselt saab väärteokorras karistada isikut, kelle väljahingatava õhu liitri kohta on tuvastatud alkoholisisaldus kuni 0,74 mg. Seega oli alkoholisisaldus tuvastatud vastutust ettenägeva sätte ülempiiris ning juhul, kui alkoholisisaldus oleks olnud 0,04 mg võrra suurem, olnuks tegemist mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, milline käitumine on karistatav KarS § 424 järgi rahalise karistuse või vangistusega kuni 3 aastat ning KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võetaks juhtimisõigus lisakaristusena ära kuni kolmeks aastaks. Seega süü suurust 3 arvestades olnuks õigustatud isiku karistamine põhikaristusega ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, mida kohtuväline menetleja on ka teinud ja määranud menetlusalusele isikule karistuse ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavana ja suhteliselt ülemmäära lähedasena. Esitatud kaebuses ei ole põhimõtteliselt põhikaristust vaidlustatud ning on vaidlustatud määratud lisakaristuse kohaldamist, kusjuures kaebuse esialgsete väidete kohaselt on vaidlustatud lisakaristuse kohaldamist üldse, kuid lõpuosas on piirdutud taotlusega lisakaristuse määra vähendamiseks. Väärteoasja materjalides leiduvatest ja kohtuistungil avaldatud Karistusregistri andmetest ja eelmisest otsusest nähtuvalt on menetlusalust isikut samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud 13.04.2010 ja uue samalaadse väärteo pani menetlusalune isik toime eelmise otsusega kohaldatud lisakaristuse täitmise ajal. Karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalune isik regulaarselt igal aastal toime pannud mõne liiklusalase väärteo. Kohtuistungil menetlusaluse isiku kaitsja esitatud väide selle kohta, et menetlusalune isik on kõik varasemad trahvid ära tasunud, vastab tõele, kuid vaatamata määratud trahvide tasumisele jätkab menetlusalune isik liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Selline liikluseeskirja nõuete järjekindel teadlik ja tahtlik rikkumiste iseloom näitab ilmselgelt seda, et menetlusalune isik suhtub liikluskorda üleolevalt. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti seda, et menetlusalust isikut on juba samalaadse väärteo toimepanemise eest vähem kui pool aastat varem juba lisakaristusega karistatud ning teda on liiklusest kõrvaldatud ja see ei andnud oodatud tulemust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ning menetlusalusele isikule inkrimineeritud süüteo iseloomu ja menetlusaluse isiku süü suurust arvestades olnuks lisakaristuse kohaldamata jätmine ilmselgelt põhjendamatu. Menetlusalune isik pani toime ohtliku väärteo, mille toimepanemise eest on ette nähtud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise võimalus nii põhi- kui ka lisakaristusena, millest menetlusalune isik oli eelneva kogemuse pinnalt väga hästi teadlik. Kuivõrd senini määratud ja tasutud rahatrahvid ning suhteliselt lühiajaline lisakaristus ei ole menetlusalust isikut piisavalt mõjutanud, sundimaks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku mõjutamiseks ei piisa rahatrahvist ja lühiajalisest lisakaristusest ning kohaldada tuleb ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, millega saab ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldada ning kohtuväline menetleja on seda ka teinud. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et juhtimisõiguse äravõtmine muudab võimatuks töö jätkamise, kuivõrd menetlusaluse isiku töö on otseselt seotud auto kasutamisega tööülesannete täitmiseks ning sellest tulenevalt jääks menetlusalune isik ilma ka sissetulekust ja sellised tagajärjed oleks menetlusaluse isiku suhtes äärmiselt ranged. Samas kohtuistungil ei selgitanud menetlusalune isik oma töö iseloomust midagi ega tõendanud millegagi seda, et tema töö on seotud sõiduki juhtimisega. Peale selle nähtub eelmisest väärteootsusest, et eelmise otsusega määratud lisakaristust ei vaidlustatud ja otsus jõustus vaidlustamata kujul. Seega sai kaebuse esitanud isik kuni uue väärteo toimepanemiseni hakkama. Sellest saaks teha kaks alternatiivset järeldust: kas kaebuse esitanud isiku töö ei olnud kuni uue väärteoni sõiduki juhtimisega seotud või juhtis kaebuse esitanud isik kogu lisakaristuse kehtimise aja sõidukit regulaarselt vaatamata juhtimise keelule. Kohus asub seisukohale, et kaebuses väidetud menetlusaluse isiku sõiduki juhtimise õiguse vajalikkus, väidetav senise töö iseloom ja sissetulekute võimalused ja selleks vajalikud tingimused ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusel isikul oli juhtimisõiguse vajalikkus teada juba enne vaidlustatud otsust ja ilmselgelt uue väärteo toimepanemise ajal. Isikuna, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus, on ta ka teadlik nii liikluseeskirja nõuetest kui ka liiklusseaduse nõuetest ning liiklusseaduses märgitud sanktsioonidest. Seega ei saa talle olla ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada peale rahatrahvi ka aresti ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kohus asub seisukohale, et oma 4 majandusliku olukorra säilitamiseks peab isik igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa majandusliku olukorra säilimise, töökoha säilimise ja rahaliste kohustuste täitmise ning ülalpeetavate ülalpidamise võimalikkuse. Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes osaleb igapäevaselt aktiivselt liikluses mootorsõiduki juhina igapäevaste tööülesannete tõttu, millest sõltub ka tema sissetulek, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liiklunõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab väärteo toimepanija majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Olles taolisest riskist teadlik peab isik ise käituma selliselt, et tema majanduslik olukord ei halveneks ei määratava rahatrahvi ega juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. Menetlusalune isik pidanuks seda aga väga hästi teadma, kuivõrd tal on liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest määratud eriliigiliste karistuste osas juba rikkalik kogemus olemas. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Väärteoasjast, so väärteoprotokollist ja otsusest ning kaebuse esitanud isiku selgitustest nähtub hoopis seda, et kaebuse esitaja peeti mootorsõidukit juhtinuna kinni öösel, mil ta sõidutas teisi isikuid ja sõitis järele abikaasale, et uuesti sõitma hakata, olles oma sõnade kohaselt tarvitanud mõnes tunnid varem suhteliselt suure koguse kanget alkoholi. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom ja tema karistusandmed viitavad sellele, et menetlusalune isik on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada võimalikult pikaks ajaks, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so tema põhjustatavasse liiklusohtu ja järjekordsesse rahatrahvi ning võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles teiste isikute sõidutamine ning liiklusalaste väärtegude toimepanemine oli menetlusaluse isiku jaoks olulisem kui võimalus senist tööd ka edaspidi jätkata. Kohtu arvates näitab menetlusaluse isiku käitumine pigem seda, et ta tegi kõik enesest oleneva selleks, et temalt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine muutuks vältimatuks. Kuigi menetlusalusele isikule on nii põhikaristus kui ka lisakaristus määratud vaidlustatud otsusega suhteliselt ülemmäära lähedasena, siis asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud kaks ohtlikku liiklusalast väärtegu ning põhi- või lisakaristuse kergendamisega tekiks olukord, kus süüdlase suurem süü aste kergendaks süüdlase olukorda. Kohus ei pea taolist karistuse kergendamise viisi aga võimalikuks ning leiab, et menetlusaluse isiku süü suurust arvestades ei saa menetlusaluse isiku põhi- või lisakaristust kergendada. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.