1-10-16502/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril
2. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-16502 (kohtueelses menetluses nr 10260105649) Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi J.V süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jane Pajus Süüdistatav J.V elukoht: Tartu XXX XXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korda: Tartu Maakohtu 12.09.2006 otsusega KarS § 215 lg 2 p 3 ja § 424 järgi 2 aastat vangistust 2 aastase katseajaga, Tartu Maakohtu 10.01.2007 otsusega KarS § 424 järgi liitkaristusega 2 aastat 2 kuud vangistust ja juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; Tartu Maakohtu 16.12.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 266 lg 2 p 1, 3, § 329, § 424 järgi, liitkaristus 1 aasta 10 kuud 20 päeva vangistust ja juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks 7 kuuks tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.V KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 1 KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui J.V ei pane 2 (kaks) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
3. elab kohtu määratud alalises elukohas
4. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
5. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
7. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata KarS § 75 lg 2 p 2 alusel J.V-le kohustus mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume. Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot 20 senti advokaat Rainer Objarteli poolt J.V-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista J.V-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, riigi õigusabi kulud 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti. Määrata menetluskulude summas 455,38 eurot tasumine ositi 12 (kaksteist) kuule järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on J.V kohustatud tasuma igakuiselt esimese üheteistkümne kuu jooksul 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja kaheteistkümnendal kuul 37 (kolmkümmend seitse) eurot 38 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
8. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või 2 määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu J.V süüdistatakse selles, et tema 06.11.2010 kella 02.27 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas Tartu- Kõrveküla teel juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX olles joobeseisundis. 06.11.2010 kell 03.59 tuvastati tal tõendusliku alkomeetriga mõõtemääramatust arvesse võttes väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0.85 mg/l, mis vastab Liiklusseaduse § 20 lg 3¹ p 1 nimetatud tingimustele. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning pooled jõudsid kokkuleppele, et prokurör nõuab kohtus: süüdi tunnistada J.V KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täielikult täitmisele mitte pöörata, kui J.V ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on J.V kohustus katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et J.V on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.V süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 3 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot) ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 19.17 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. J.V on töötu, kes saab töötu abiraha 65 eurot kuus ja elatub juhutöödest, teda teotavad vanemad. Arvestades tema sissetulekuid, käib tal kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine üle jõu. Kuna J.V on valmis menetluskulusid vabatahtlikult tasuma, paludes majanduslikult olukorrast tulenevalt võimalust maksta neid ositi, tuleb talle anda selleks võimalus ja ajatada menetluskulude summas 455,38 eurot tasumine kaheteistkümnele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 4