4-10-2120/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2010 Rapla Väärteoasja number 4-10-2120 Väärteoasi U.O kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Jaanus Peitre
2. juuni 2010.aasta otsusele U.O süüdistuses liiklusseaduse § 74 30 lg. 1 järgi. U.O , isikukood xxx, elukoht Rapla maakond xxxxxxxx xxxxx x. xxxxx Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur; esindaja Anti Šapkin (Rapla politseijaoskond, asukoht Savi 2 79514 Rapla). Kohtuistungi toimumise aeg
3. november 2010 Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2, § 133, § 135 lg 2 ja 4, § 155 ja § 156 RESOLUTSIOON Jätta Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Jaanus Peitre
4. juuni 2010.aasta otsus U.O karistamise kohta liiklusseaduse § 7430 lg 1 järgi muutmata ja U.O kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. 2 Kassatsiooniteate mitteesitamise korral kohtuotsust tervikuna ei koostata. Kassatsiooniteate esitamise korral koostatakse kohtuotsus tervikuna
5. päeval pärast kassatsiooniteate esitamist ja on samast päevast kohtu kantseleis kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Karistuse tähtaega arvestatakse kohtuotsuse jõustumise päevast. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral jõustub kohtuotsus 20.novembrist 2010.a. Asjaolud Kaevatava otsuse kohaselt juhtis U.O 29.mail 2010.a. kella 19:06 paiku Rapla – Märjamaa tee 14.kilomeetril suunaga Märjamaa poole sõiduautot Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx xxx ja ületas suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h vähemalt 37 km/h võrra ning eiras korduvalt politseiametliku poolt nii käega kui ka sinise ja punase vilkuriga antud märguannet peatumiseks. U.O tegevus on kvalifitseeritud Liiklusseaduse §§ 74-22 lg. 2 ja 74-30 lg. 1 ette nähtud väärtegudena kohtuväline menetleja on karistanud U.O Liiklusseaduse § 7430 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 12 kuuks. U.O vaidlustab otsuse täies ulatuses ja kinnitab, et ta ei ole
6. mail 2010.a. Rapla – Märjamaa tee 14 kilomeetril autot juhtinud ega saanud sõidukiirust ületada ja eirata politseiametnike poolt antud peatumismärguannet. U.O remontinud sel päeval kella 18:00 paiku Märjamaa vallas Orgita asulas töökojas oma autot ja pärast seda läks autoga samasse külavahelisele kruusakattega teele proovima pidurite korrasolekut. Sõtke külas sõitis talle ootamatult ette politseisõiduk ja blokeeris tee. Politseiautot nägi ta enda taga sõitmas alles vahetult enne seda Sõtke mõisa juures. Siis oli kuulda ka sireeni. Väärteoprotokolli koostamisel ei selgitatud talle kinnipidamise põhjust ega öeldud, kus väidetav sõidukiiruse ületamine aset leidis. Kuna U.O ei tunnistanud end sõidukiiruse ületamises süüdi, siis keeldus ta ütluste andmisest. Rapla-Märjamaa tee
7. kilomeetrilt kuni tema kinnipidamise kohani Sõtke külas on vahemaa 15 kilomeetrit ja on väheusutav, et ta sai nii pika maa politseinike eest ära sõita. Alusetu on karistamine juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks, sest nii satub raskesse olukorda tema perekond. U.O ja abikaasa on töötud ja neil on laps. Neil põhjustel taotleb U.O kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud, sest väärtegude toimepanemise on tunnistaja ütlustega tõendatud ja karistuse valikul on arvestatud U.O varasemaid karistusi lubatud kiiruse ületamise eest. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks arvatud väärteo koosseis on U.O tegevuses tõendatud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajana üle kulatud politseiametnik Ave Lehe ütlustes, kes kinnitab, et ta oli
8. mail 2010.a. kella 19.00 paiku töökohustuste täitmisel ja sõitis koos teise politseiametnikuga politseiautos Märjamaalt Rapla suunas. Tee
9. kilomeetril nägid nad vastassuunas liikumas sõiduautot, mille kiiruseks osutus mõõtmisel 135 km/h. Nad peatusid, teine politseinik läks autost välja kiiruse ületajale peatumismärguannet andma ja tunnistaja kirjutas üles selle auto numbri xxx xxx. Auto vähendas algul kiirust, kuid hakkas kohe kiirendama. Nad asusid autot jälitama. Auto sõitis Pärnu maanteelt Orgita asulasse, sealt mööda kitsaid kruusakattega teid Märjamaa-Koluvere teele ja sealt uuesti kõrvalisele Sõtke teele, kus õnnestus talle politseiautoga järele jõuda ja ka kõrvale sõita, kuid U.O poolt juhitud auto ei peatunud ikka; nad andsid peatumiseks märku ka helisignaaliga. Lõpuks sõitsid nad U.O autost mööda ja keerasid 3 talle ette. Kiirusemõõtja näidule U.O vastu ei vaielnud ja ütles, et ta ei hakanud vihmaga peatuma ja et katsuge eest ärasõitmist tõestada. U.O poolt juhitud auto oli kogu tee politseinike vaateväljas ja autot nähes tundsid nad kohe ära selle juhina U.O, kellega olid ka varem kokku puutunud. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et
10. mail 2010.a. kell 19.6 oli U.O poolt juhitud sõiduauto kiirus Rapla-Märjamaa tee
11. kilomeetril 135 km(h. Laiendmääramatust arvestades ületas auto lubatud sõidukiirust 37 km/h. Eeltoodu alusel tuleb U.O väited selles, et ta ei ole väärteoprotokollis nimetatud ajal RaplaMärjamaa teel sõitnud, politseisõidukit näinud, peatumismärguannet eiranud ja kuni kinnipidamise kohani lubatust suurem kiirusega politseiauto eest ära sõitnud, lugeda ümberlükatuiks. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid U.O tegevuses ei ole. U.O taotlusel on üle kuulatud tunnistaja JK, kelle ütlustest nähtub, et U.O rääkis talle toimunust järgmisel päeval. Tunnistaja kinnitab, et eelmisel päeval kella 17.00-18.00 paiku käis ta Orgital töökojas, kus oli tema auto remondis. Samas töökojas oli siis ka U.O, kes remontis oma autot, millel oli siis esiots üles tõstetud, esimesed rattad ja pidurikettad küljest ära. Tunnistaja oli töökojas kõige rohkem 45 minutit ja U.O jäi temast töökotta. Seepärast tunnistaja ei tea, kuhu U.O sealt läks või sõitis. Kohus leiab, et J.K ütlused ei ole asja lahendamisel olulised. U.O on 2007.a. karistatud ühel korral kiiruse ületamise eest ja ühel korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes; 2008.a. kaks korda kiiruse ületamise eest ja 2009.a. samuti kaks korda kiiruse ületamise eest. Kõigil kordadel on kohtuväline menetleja määranud põhikaristuseks rahatrahvi, millised on ka tasutud. Samaliigiliste väärtegude korduv toimepanemine kinnitab, et rahatrahv ei täida U.O jaoks karistuse eesmärki s.o. ei mõjuta hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskuulekalt käituma. Seega on kohtuväline menetleja põhjendatult kohaldanud põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Asja lahendamisel ei saa arvestada asjaolu, et kõik rahatrahvid on U.O poolt tasutud. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid antud juhul ei ole. Süüks arvatud väärteod on pandud toime kavatsetult ja oma käitumisega põhjustas U.O ohu paljude inimeste elule ja tervisele, avaldades ilmset lugupidamatust riigivõimu esindajate vastu. Neil põhjustel ei saa lugeda karistust Liiklusseaduse § 74-30 lõikes 1 ettenähtust pooles ulatuses ülemäära rangeks ja kohus ei pea karistuse kergendamist põhjendatuks. Indrek Saar Kohtunik