1-09-4410/14

Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 10.05.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-4410 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid Z.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Z.P sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht Narkomaanide ja alkohoolikute rehabilitatsioonikeskus, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 04.12.2008 ja lõpp 27.03.2012 Jätta Z.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai RÕŽOVI taotlus, määrata tema poolt Z.P-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 57 (viiskümmend seitse) eurot 52 senti (s.h. kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine ja tutvumine 31,96 eurot, kohtulikus menetluses osalemine 15,98 eurot, käibemaks 9,59 eurot). Välja mõista Z.P-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 57 (viiskümmend seitse) eurot 52 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.02.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.P on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.05.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 9 ja §201 lg.2 p.1 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 3 kuud 24 päeva alates 04.12.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 4 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistuses viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika muutunud ei ole, kuritegelikku käitumist soodustavaks teguriks on narkootiliste ainete tarvitamine. Kinnipeetav on vangistuses läbinud arvuti algõppe, arvutikoolituse, riigikeele algtaseme kursuse, riigikeele algtaseme kursuse edasijõudnutele, müürsepp – pottsepa kursused ja esmaabi koolituse. Kinnipeetav omandas B-kategooria autojuhiloa, osales vangla majandustöödel ja läbis programmid EQUIP ning Eluviisitreening. Käesoleval ajal osaleb kinnipeetav programmides Õige hetk ja Convictus. Kinnipeetav on viibinud sõltuvusrehabilitatsioonisektoris. Vabaduses puudus kinnipeetaval legaalne sissetulek, tema toimetulekut mõjutas narkootikumide tarvitamine. Vangistuses ei toeta kinnipeetavat materiaalselt keegi. Kinnipeetava sotsiaalne tugivõrgustik on nõrk, tema ema ei ole nõus kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega ja keeldub teda toetamast. Enne vangistust suhtles kinnipeetav kuritegeliku mõtteviisiga inimestega, kes mõjutasid teda negatiivselt. Vabaduses tarvitas kinnipeetav alkoholi 1 – 2 korda kuus, kuid alkoholijoobes kaotab täielikult enesekontrolli ja käitub vägivaldselt. Kanepit hakkas kinnipeetav suitsetama 14-aastaselt, 16-aastaselt hakkas tarvitama amfetamiini ja ecstasyt, alates 2008 tarvitas fentanüüli iga päev. Kinnipeetav on ametnike suhtes positiivne, kuid ta ei toeta ühiskonnas toimivaid reegleid. Kinnipeetav võib tegutseda läbimõtlematult, teo tagajärgi mitte arvestades. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud elukoht, mistõttu ei tal võimalik järgida KarS §75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti puudub kinnipeetaval vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel garanteeritud töökoht ja lähedaste toetus. Uue kuriteo toimepanemise riskid on kõrged eelkõige seoses kinnipeetava korduva kriminaalkorras karistatuse ja narkosõltuvusega. Enne vangistust elas kinnipeetav koos emaga ja sinna soovib ta ka vabanemisel uuesti elama asuda. Kriminaalhooldusametniku telefonivestluses kinnipeetava emaga keeldus viimane kategooriliselt poega enda juurde elama lubamast. Samuti ei tulnud kinnipeetava ema vastuvõtule kriminaalhooldusosakonda ega võimaldanud teostada kodukülastust. Sotsiaalpinda saab kinnipeetav hakata sissekirjutusjärgsest omavalitsusest taotlema alles peale vabanemist. Maakohtu istung Kinnipeetav Z.P taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et ta läheb peale vabanemist elama narkomaanide rehabilitatsioonikeskusesse. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega seoses elukoha puudumisega. Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Kuriteod on samaliigilised, varavastased. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust katseajal toimepandud kuritegude eest. Esimene kohtuotsus kinnipeetava osas oli tehtud KarS §74 kohaldamisega 17.03.2008, uue kuriteo eest peeti kinni juba 04.12.
2. Vangistuse ajal on kinnipeetavale 2010 määratud 4 distsiplinaarkaristust. vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimuse täidetud. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel ei ole kinnipeetav isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonna poolt kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses viibides. Tema puhul oli kohtu poolt juba üles näidatud usaldust ja määratud esimene kriminaalkaristus tingimisi koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Seda usaldust ei suutnud kinnipeetav õigustada. Maakohtul puudub veendumus, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja katseajal mitte toime panna uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on antud kinnipeetava puhul tegemist narkosõltlasega, kes hakkas narkootikume tarvitama juba 14-aastaselt. Vangistuse ajal on kinnipeetav on sõltuvusega aktiivselt tegelenud ja läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, mille eest maakohus kinnipeetavat ka tunnustab. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetav vabanemise korral avaldanud soovi asuda elama endisesse elukohta oma ema juurde. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et see ei ole võimalik, kuna kinnipeetava ema ei ole sellega nõus. Kinnipeetava ema ei võimaldanud teostada ka kodukülastust, et selgitada välja elukoha seisukord. Maakohtu istungil seletas kinnipeetav, et ta soovib peale vabanemist asuda elama Narkomaanide ja alkohoolikute rehabilitatsioonikeskusesse Toila vallas Vaivina külas. Kinnipeetava seletuste kohaselt on talle seal koht tagatud. Maakohtul sellised andmed puuduvad, ka puudusid need asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalhooldusametnikul. Asja materjalidele on lisatud küll Narva narkomaanide ja alkohoolikute rehabilitatsioonikeskuse Sind ei jäeta üksi MTÜ teatis Tartu vanglale, kust nähtub, et Z.P-le on võimalik anda rehabilitatsioonivõimalus teraapia kommuunis, kuid alates 01.03.2010 üheks aastaks. Käesolevaks ajaks on nimetatud tähtaeg möödunud. Viru Vangla inspektor-kontaktisik Eva Aleksandrina-Stolbova õiendis märgitud teraapia võimalus kommuunis alates 01.03.2011 ei ole kinnitatud ühegi 3 muu dokumendiga. Kuna andmed kinnipeetava võimaliku elamaasumise kohta kommuuni kriminaalhooldusametnikul puudusid, ei olnud viimasel võimalik ka seda asjaolu kontrollida. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuna kinnipeetav on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, on olemas reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, ei soovi kinnipeetava ema kinnipeetavast midagi teada, teda enda juurde elama ei luba ning mingit toetust osutada ei soovi. Arvestades kinnipeetava narkosõltuvust, töökogemuse puudumist, madalat haridustaset, eriala puudumist ja tänapäevast situatsiooni tööjõuturul ei pea maakohus reaalseks, et vabanemisel on kinnipeetaval koheselt võimalik leida endale äraelamiseks vastava sissetulekuga töökoht. Asja materjalide kohaselt ei soovi kinnipeetava ema, et kinnipeetav asuks elama tema juurde, isaga on kinnipeetava suhted kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt katkenud. Seega on kinnipeetava sotsiaalne lähivõrgustik väga nõrk ja seega ei ole kinnipeetaval vabanemise korral võimalik saada ei moraalset ega materiaalset toetust ja puudub inimene, kes hoiaks koostöös kriminaalhooldusametnikuga ennetähtaegselt vabanenud vangil silma peal. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Karistuse kandmise jätkamise ajal on kinnipeetaval soovituslik tegeleda aktiivselt endale kas elukoha või koha muretsemisega rehabilitatsioonikeskusse, samuti jätkata sõltuvusest vabanemisega tegelemist. Maakohtu istungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 57,52 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 24.05.2011 №oremreferent Liivi Õun 4