Obsah (5)

§ 25§ 218§ 65§ 74§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juunil 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-5320 (kohtueelses menetluses nr 10260105947

§ 25

lg 1, 2 – 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav B.F elukoht: Tartu, XXXX XX-X; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord - Tartu Maakohtu 18.06.2010 otsusega

§ 25

lg 1, 2, 4 - § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga; väärteokorras karistatud 26 korda, sealhulgas

§ 218lg 1 järgi 2 korda; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.F

§ 25

lg 1, 2 -199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud 2 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 18.06.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista B.F-ile 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada B.F-ile mõistetud 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus 480 (nelisada kaheksakümmend) tunni üldkasuliku tööga. B.F-i üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

§ 69lg 3 alusel 1 (üks) aasta.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on B.F kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Eesti Vabariigilt Tartu I Advokaadibüroo kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot 20 senti advokaat Aivar Hindi poolt B.F-ile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.F-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 100 (ükssada) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha osa 317,03 eurot välja mõistmata ja riigi õigusabi kulud 57,53 eurot riigi kanda. Anda B.F-ile KrMS § 423 ja 424 alusel aega menetluskulude summas 100 eurot tasumiseks 10 (kümme) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
6. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu 2 B.F-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 24.11.2010 kella 15.45 paiku püüdis võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Turu tn 14 asuvast Maxima Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest Maxima komplekti, kuhu kuulusid müts, sall ja kindad, väärtusega 3.19 eurot (49.90 krooni), kuid kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse sisevalve töötaja sekkumise tõttu ning kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Sellega pani B.F toime

§ 25

lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei ole esitatud, kuna kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul

§ 25

lg 1, 2 - § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 18.06.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks B.F-ile mõista 8 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada B.F-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 480 tundi (240 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha ühe aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et B.F on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.F süüdi tunnistada

§ 25lg 1, 2 – 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38.35 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 3 KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. B.F on ei tööta ja kasvatab üksi alaealist last. Tema sissetulekuks on lapsetoetus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine B.F-ile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 100 eurot. Sundraha summa tasumine ühe korraga käib B.F-ile tema sissetulekute vähesust arvestades samuti üle jõu, mistõttu tuleb selle tasumiseks anda KrMS §-de 423 ja 424 alusel kümme kuud. Ingeri Tamm Kohtunik 4