) § 424 järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jane Pajus Süüdistatav B.N elukoht: elukoht Tartumaa isikukood: 38507202728; XXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokaristusi 11 tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Otto Preem RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.N
järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.
lg-te 1, 3 määrata rahalise karistuse tasumine ositi 8 (kaheksa) kuuks järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb B.N tasuda igakuiselt 20. kuupäevaks 40 (nelikümmend) eurot. Tühistada B.N-ile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – käesoleva kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel sisse nõuda B.N-ilt menetluskuludena riigituludesse sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, määratud kaitsjale makstud tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 (kolmkümmend viis) senti ning ekspertiisikulu 14 (neliteist) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „B.N, 1-11-6695, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „B.N , 1-11-6695, menetluskulud“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu B.N-ile on süüdistus esitatud selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis 30.03.2011 kella 22.00 paiku Tartumaal Luunja vallas mootorsõidukit Opel registreerimismärgiga XXX, kuni Tartu- Räpina- Värska tee 9,5 kilomeetril teelt välja sõitis. 30.03.2011 kell 23.38 SA TÜ Kliinikumis võetud proovist tuvastati tema veres etanoolisisaldus 2,14±0,07 mg/g, mis vastab Liiklusseaduse § 20 lg 3¹ p1 nimetatud tingimustele. Seega B.N , mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime
II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb tunnistada B.N süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära, päevamäära suuruseks 3,2 eurot arvestades summas 320 eurot.
lg 1 ja 3 alusel taotleb prokurör, arvestades asjaolu, et süüdistatav on õpilane, kellel pidev ja püsiv sissetulek puudub, määrata karistuse tasumine ositi: kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda kohtu määratud arveldusarvele kaheksa kuu jooksul igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt 40 eurot kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav on täisealine. Süüdistus
järgi on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, milleks on tunnistajate Oleg Rakitini, Esko Kurvitsa ja Priit Pilipenko ütlused (tl 1-4), eksperdi arvamus 2 alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl 5) ning B.N-i enda ütlused (tl 7-8), milles ta tunnistab oma süüd ja avaldab kahetsust. B.N-ilt SA TÜK Kliinikumis 30.03.2011. a võetud vereproovis tuvastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdi poolt etanoolisisaldus 2,14±0,07 mg/g. Liiklusseaduse § 20 lg 3 sätestab, et juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lõike 31 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega oli B.N alkoholijoobes ja sellises seisundis mootorsõidukit juhtides pani ta toime
Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja B.N-i süüd välistavaid asjaolusid.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. B.N on varem kriminaalkorras karistamata, kuid tal on 11 väärteokaristust, mis on määratud valdavalt ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel. 27.11.2010. a on teda karistatud ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest (tl 10-12). B.N-i tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
§-s 58, ei ole.
lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus seda, et B.N on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Kohus on seisukohal, et arvestades B.N-i puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et tegemist on esimese kriminaalkaristusega, on teda võimalik mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kõige kergema, s.o rahalise karistusega.
lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.
lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 3,20 eurot. Kuivõrd B.N 2010. a sissetulek puudus (tl 17), siis tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda
Eeltoodust tulenevalt on B.N-ile mõistetava rahalise karistuse suuruseks 320 eurot.
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Arvestades B.N-i sissetulekute vähesust ja seda, et tal tuleb lisaks rahalisele karistusele tasuda ka menetluskulud, käib rahalise karistuse summa ühe korraga tasumine talle üle jõu. 3 Eeltoodud põhjusel tuleb anda B.N-ile võimalus kanda rahalist karistust ositi 8 kuu jooksul vastavalt
§-le 66 lg 1,3. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 417.03 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 38.35 eurot ja joobe tuvastamise kulud 14 eurot. Eelnimetatud menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 1 kohaselt sisse nõuda B.N-ilt. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.