1-09-7423/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemsie aeg jakoht

1. augustil 2011 Jõhvi kohtumajas Toimiku number 1-09-7423 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretäri Piret Juuse juuresolekul Prokurör Sergei Travnikov Süüdimõistetu K.K, ik. xxx, elukoht Viru 19-23 Kiviõli Taotlus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Luule Kärner´i erakorraline ettekanne nr 34049, K.K-le Viru Maakohtu 22.09.2009 kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö asendamiseks vangisusega ja selle täitmisele pööramiseks. Asja arutamise aeg 28.
2. ja 23.08.2011 avalikul kohtuistungil Tuvastatud asjaolud K.K tunnistati süüdi Viru Maakohtu 22.09.2009 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 6-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 2 päeva. Kandmata karistus 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus 5 kuud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 356 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 pp 1-5 sätestatule. Kohtuotsus jõustus 30.09.
3. Viru Maakohtu 21.03.2011 määrusega pikendati ülalmainitud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 6 kuu võrra. Kriminaalhooldusametniku 15.06.2011 erakorralisest ettekandest nr. 34049 ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et K.K ei sooritanud talle määratud tähtajaks üldkasuliku tööd. K.K on talle täitmiseks määratud 356 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud 196 tundi. Sooritamata on 160 tundi üldkasuliku tööd. Kriminaalhoolduse nõuete rikkumine seisneb selles, et K.K, ilma mõjuva põhjuseta, ei soorita üldkasulikku tööd ajakavaga ettenähtud korras: perioodil
4. - 29.04.2011 K.K üldkasulikku tööd Kiviõli №ortekeskusesse tegema ei läinud; perioodil 09.
5. - 03.06.2011 MTÜ-s Kiviõli Linna Spordiklubi ta 114 tunnist töötas 84 tundi; 13.06.2011 kontrollimisel töökohas MTÜ-s Kiviõli Linna Spordiklubi ilmnes, et K.K tööl ei olnud. 1 05.05.2011 K.K seletusest järeldub, et ta ei läinud üldkasulikule tööle, kuna ta ei ole rahul töökorraldusega: vahel on tööd, vahel mitte, mistõttu tema peab mõttetult edasi-tagasi käima. 09.06.2011 K.K seletusest järeldub, et 30.
6. - 03.06.2011 ta ei läinud tööle, kuna käis varasema käetrauma tõttu arstide juures läbivaatusel. Muul ajal töötas. 28.10.2009, 07.04.2010 ja 09.02.2011 on K.K-le selgitatud kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. K.K andis nõusoleku asuda tegema üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisega seonduvaid probleeme Viru Maakohus üks kord juba on arutanud. Tookordses erakorralises ettekandes nr 29648 (11.03.2011) on andmeid, et K.K puudub üldkasulikult töölt. Kui osadel juhtudel oti puudumine omavoliline, siis osadel juhtudel oli puudumiseks mõjuv põhjus, mistõttu 21.03.2011 Viru Maakohtu kohtumäärusega pikendati üldkasuliku töö sooritamise tähtaega. K.K õppust ei võtnud ning omavoliline töölt puudumine on K.K puhul tavapärane käitumisviis. Tööle Kiviõli №ortekeskusesse ta üldse ei läinud. Töötamisega MTÜ-s Kiviõli Linna Spordiklubi samuti on probleeme, kuna K.K korduvalt ei ilmu tööle: Ühtegi dokumenti mõjuval põhjusel töölt puudumise kohta ta ei ole esitanud. Üldkasulikult töölt mõjuvatel põhjustel puudumise tõttu K.K-le kokku on koostatud kolm kirjalikku hoiatust, neist kaks peale eelmise erakorralise ettekande kohtulikku arutamist. Kriminaalhooldusametnik teavitas K.K erakorralise ettekande esitamisest kohtule ettepanekuga vangistuse täitmisele pööramiseks. Sellele vaatamata olukord ei muutunud ning K.K jätkab töölt puudumist. 13.06.2011 kontrollimisel töökohas MTÜ-s Kiviõli Linna Spordiklubi ilmnes, et K.K järjekordselt ei ole tööl. Kuna tööandja ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku üldkasuliku töö ajakava muutmisest, siis sellest võib teha järelduse, et K.K omavoliliselt puudus töölt. Üldkasuliku töö tegemise nõuetele mitteallumine viitab sellele, et K.K suhtes kriminaalhooldus ei toimi, ta ei ole võimeline ega motiveeritud muutuma käitumiskontrollile allutamise läbi. Seisuga 09.06.2011 K.K on sooritamata 160 tundi üldkasulikku tööd. Seisuga 28.06.2011 K.K on sooritamata 100 tundi üldkasulikku tööd. 23.08.2011 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule tõendi selle kohta, et K.K on täitnud oma kohustuse ja töötas ära ka 100 ÜKT tundi. Seega on K.K-le mõistetud karistus kantud. K.K selgitas, et ta on käesolevaks ajaks täitnud kohustuse ja töötatud on kõik ÜKT töötunnid. Prokurör palus jätta kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega ja prokuröri arvamusega, leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei kuulu rahuldamisele. K.K poolt on täidetud kohustus töötada 356 tundi ja temale mõistetud karistus: teha 356 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd on tehtud. Juhindudes KrMS § 427 kohus MÄÄRAS: Jätta rahuldamata erakorralises ettekandes esitatud taotlus ja lugeda K.K `ile, isikukood xxx mõistetud karistus – teha 356 tundi üldkasulikku tööd- kantuks. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul Viru Maakohtu kaudu. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 2