ja § 121 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
alusel arvati L.Z-i eelvangistus karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks loeti 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jäeti
Katseajaks allutati L.Z Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 04.augustil 2010.a. Tartu Maakohtu 29.septembri 2011.a määrusega määrati L.Z-ile katseajaks lisakohus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Kohtumäärus jõustus 25.oktoobril 2011.a ning L.Z on selle kätte saanud 13.oktoobril 2011.a. 24.oktoobril 2011.a saabus Tartu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne L.Z-i suhtes, kuna süüdimõistetu ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kuna süüdimõistetu X on alkoholi tarvitamine, mida on esinenud vähem perioodil, kui süüdimõistetu on olnud tööga hõivatud, siis teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata L.Z-ile katseajaks lisakohustus asuda ametlikult tööle.
lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule.
lg 2 p 4 kohaselt võib kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud otsima omale kohtu määratud tähtajaks töökoha. Kohtunik leiab, et kriminaalhooldaja ettepanek L.Z-ile lisakohustuse määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Toimiku materjalidest ja kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest nähtub, et L.Z-i kriminaalhooldus on olnud mõneti problemaatiline. Peamiseks probleemiks on isiku puhul alkoholi tarvitamine, mistõttu on talle kriminaalhooldusametniku ettepanekul katseajaks määratud lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Kuigi kriminaalhooldusametnikul on olnud süüdimõistetuga vestlusi alkoholiga seonduvate probleemide teemal, siis on süüdimõistetu siiski jätkanud alkoholi tarvitamist ja ilmunud ka peale alkoholi tarvitamise keelu määramist registreerimisele alkoholi tarvitamise jääknähtudega. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kriminaalhooldaja teinud süüdimõistetule ka ettepaneku pöörduda alkoholi tarvitamisega seoses ravile, kuid süüdimõistetu on sellest keeldunud. Seega võib järeldada, et süüdimõistetu ise kas ei tunnista täiesti adekvaatselt alkoholi rolli oma probleemkäitumise kujunemises või siis puudub tal piisav motivatsioon sellega tegelemiseks. Süüdimõistetut oleks vajalik distsiplineerida, et mõjutada L.Z-i oma probleemidega tegelema ja saavutada käitumiskontrolli võimalikult suur efektiivsus. Arvestades kriminaalhooldaja ettekandes avaldatut, et varasematel tööga hõivatuse perioodidel ei ole süüdimõistetul alkoholi tarvitamisega suuri probleeme esinenud, siis leiab kohtunik, et on põhjendatud kriminaalhooldaja ettepanek L.Z-ile katseajaks tööleasumise lisakohustuse määramiseks. Nimetatud lisakohustuse määramine aitaks süüdimõistetut distsiplineerida ning motiveeriks teda omale sihipärast tegevust otsima, et vähendada alkoholi tarvitamise ja uute õigusrikkumiste toimepanemise riski. Juhindudes KrMS § 427, § 432 lg 1, 4, kohtunik m ä ä r a s: Määrata L.Z-ile (IK xxx, elukoht: Tartu, Alasi 31a-19) Tartu Maakohtu 27.juuli 2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-9700 mõistetud katseajaks järgmine lisakohustus: - Otsida endale töökoht või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele hiljemalt 01.detsembriks 2011.a. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.