S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Reegat Kaebuse esitaja: H.O, ik: xxx, elukoht: Redise 4-32 Laagris Harjumaal RESOLUTSIOON 1. Jätta H.O kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 07.10.2011 otsusele nr 2302,11,014346 H.O karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 07.10.2011 otsus nr 2302,11,014346 H.O karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks muutmata ja tühistamata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et menetlusalune isik 17.09.2011 kell 22.20 Järvevana teel Tallinnas juhtis mootorsõidukit Dacia Logan registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, tema väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholikogus oli väike ja ta ei tundnud mingeid mõjusid kehalistele või psüühilistele reaktsioonidele ja kaebuse esitaja hinnangul oli ta kaine. Kaebuse esitaja pani väärteo toime eksimuse tõttu. Kaebuse esitajal puudus väärteo toimepanemiseks tahtlus. Kaebuse esitaja töötab ehituse alal ja peab seoses tööga sõitma üle Eesti. Ta on ainuke pere toitja ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine toob kaasa sissetuleku katkemise, mis toob kaasa ülalpeetavate elukvaliteedi halvenemise. Abikaasa on rase ja abikaasa vajab arstiabi, mistõttu on kaebuse esitajal juhtimisõiguse olemasolu vajalik. Kaebuse esitaja ülalpidamisel on 7 aastane poeg ja teda on vaja iga päev viia kooli. Kaebuse esitaja ülalpidamisel on ka 10 aastane tütar, kelle ülalpidamiseks maksab kaebaja igakuiselt elatist. Kaebuse esitaja ja SEB panga vahel on sõlmitud ka laenuleping eluaseme omandamiseks. Juhtimisõiguse äravõtmine tingib töökoha kaotuse ja kaebuse esitaja ei ole võimeline täitma lepingujärgseid kohustusi ja võib kaasa tuua eluaseme kaotuse. Põhikaristus määrati 200 trahviühikut ja võrreldes teo raskusega on lisakaristuse kohaldamine põhjendamatu. Raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Otsuses on viidatud varasematele liiklusalastele väärtegudele, kuid seda ei ole tõendatud. Kaebuse esitaja täitis otsuse vabatahtlikult ja tasus ära rahatrahvi, mis näitab puhtsüdamlikku kahetsust. Seetõttu taotletakse otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et enne sõitma hakkamist tundis end suurepäraselt. Ootas spetsiaalselt 5-6 tundi, et alkohol organismist välja läheks. Oli sõbra sünnipäeval, oli saun, jõi õlut 5-6 pudelit, alkoholi tarvitamise lõpetas õhtul kella 16-17 ajal. Alustas sõitu Lasnamäelt, taksot ei kasutanud, sest see on liiga kallis. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebuse esitaja on toime pannud väärteo, süüteo toimepanemine on tõendatud. Karistuse määramisel on arvestatud süü suurust, teo ohtlikkust, karistus on õiglane ja proportsionaalne. Kaebuse esitaja loetles üles rea asjaolusid, mistõttu pidanuks ta olema hoolas. Tegu toime pannes pidas ta aga neid asjaolusid tühiseks ega pidanud oluliseks lisakaristuse määramise võimalikkust, soodsa olukorra säilimist perekonnal. Alkoholi tarvitamine ei ole kaebuse esitajale võõras, ometigi ei ole ta suuteline oma seisundit hindama. Järvevana teel oli remont ja on seda senini ning pimedal ajal muudetud liikluskorraldusega sõidukit juhtides sellises seisundis tõstis kaebuse esitaja ohuriski väga kõrgeks. Keelatud seisundis sõidukit juhtides on juht ohtlik ning karistus peab olema selline, 2 et karistuse eesmärk oleks isikule tajutav, milleks on mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma. Seetõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kaebusele lisatud lisadega ja kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedane. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,39 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,34 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on mõningal määral alla sätestatud rikkumise keskmise määra. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmine. See aga omakorda tingiks karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Kaebuses on märgitud, et karistust kergendava asjaoluna tuleks arvestada seda, et kaebuse esitaja on vabatahtlikult tasunud määratud rahatrahvi. Kohus leiab, et selline käitumisakt ei mahu KarS § 57 sätestatud raamidesse ega ole hinnatav karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd otsuse jõustumisel alles tuleks otsust täitma asuda. Trahvi tasumine ajal, mil otsus on vaidlustatud, näitab kohtu arvates vaid seda, et kaebuse esitanud isikul olid piisavad vahendid selleks, et otsus kohe täita. Mis puudutab väidet, et kaebuse esitanud isik on väärteo toime pannud eksimuse tõttu, siis kohus ei pea seda väidet tõsiseltvõetavaks. Tegemist ei ole olukorraga kus isik ei tea vedelikku juues seda, et selles on alkohol, vaid kaebuse esitaja enese sõnade kohaselt tarvitas ta suuremas koguses lahjat alkoholi. Seega oli ta teadlik alkoholi tarvitamisest ning tegemist ei ole eksimusega. Küll nähtub kaebuse esitaja sõnadest kohtuistungil, et pärast alkoholi tarvitamist tundis ta ennast mõne aja möödudes suurepäraselt. See aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik ei ole võimeline oma seisundit hindama ega vahet tegema kas ta on kaine või mitte isegi siis kui on eelnevalt alkoholi tarvitanud. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning karistused ei ole jõudnud kustuda, kuivõrd menetlusalune isik on järjest toime pannud uusi väärtegusid. Seejuures on kaebuse esitanud isikut varem kahel 3 korral karistatud ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Seega oli kaebuse esitanud isikul juba küllaldane ja suhteliselt rikkalik kogemus karistuste osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue ja sedakorda juba raskema liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma ning eelmised rahatrahvid ja lisakaristused oma eesmärki ei saavutanud. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus täielikult selles, et ta on viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks sõidukit juhtida, pidades kõige olulisemaks taksoraha kokku hoida ja täiesti tähtsusetuks teiste liiklejate elu ja tervist ning kõrvalisele isikule kuuluvat vara, sh tema kasutuses olnud äriühingule kuuluvat sõidukit. Seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse. Esitatud kaebuses ei ole määratud rahatrahvi määra vaidlustatud ning kaebuse esitaja on temale määratud rahatrahvi ära tasunud, millest võib järeldada, et kaebuse esitaja on pidanud temale määratud rahatrahvi määra tema süüle vastavaks. Seetõttu ei analüüsi kohus rahatrahvi määra ning keskendub kaebuse põhimotiivile, so kohaldatud lisakaristuse vaidlustamisele. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et menetlusalune isik ise viis end seisundisse, mis piirab tema taju ümbritsevast või ajast ja kohast, siis ei ole selline seisund kohtu arvates sellise puudena arvestatav, kuivõrd menetlusaluse isiku selline seisund on mööduv. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et ta ei saa sõidutada rasedat abikaasat, last kooli viia ega tööd teha. Töö kaotus aga tingiks olukorra, kus ta ei saa ülal pidada oma peret, maksta elatist lapsele ega tasuda pangalaenu. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liikluseeskirja ja liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud ennast sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus kaebuses toodud põhjustel ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule oli töö iseloom, abikaasa seisund, lapse õppimiskoht, kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta ning pangalaenu tasumise kohustus teada enne vaidlustatud otsuse tegemist ja väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja ta lähedaste olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik viis end teadlikult seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja 4 teistele liiklejatele ohtlik, samuti ohtlik kõrvaliste isikute varale. Sellest tulenevalt saab järeldada, et sõbra juures saunas õlu joomine ja seejärel juhile keelatud seisundis sõiduki juhtimine olid niivõrd olulised, et kaalusid üles kõik need kaebuses toodud põhjendused, mis viitasid juhtimisõiguse vajalikkusele. Menetlusaluse isiku toime pandud tegu on toime pandud kavatsetusega ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud kaebuse esitanud isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määrast, samuti sellest, et kaebuse esitanud isikut on korduvalt varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning ükski mõjutusvahend ei ole sundinud teda hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Seega on kaebuse esitanud isik näidanud, et ta on liikluses jätkuvalt ohtlik nii iseendale kui teistele. Kohus leiab, et selliste asjaolude alusel määratud lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.