1-04-151\3

1-04-151 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2006.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-04-151 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Priit Pikamäe, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Külli Väina Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi R.P süüdistuses KarS § 25 lg.2 ja § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Linnakohtu
2. novembri 2004.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav R.P Prokurör Natlja Lebed Süüdistatav R.P varem kahel korral kohtulikult karistatud, eelvangistuses viibis
3. maist kuni 30 juunini 2004.a. ja viibib vahi all alates
4. septembrist 2005.a. Ämari Vanglas, Kaitsja advokaat Imbi Seimer RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Tallinna Linnakohtu
5. novembri 2004.a. otsus R.P süüdimõistmise, karistamise ja tõkendina vahistamise osas. Kriminaalasi saata Harju Maakohtule, tuueks arutamiseks teises kohtukoosseisus süüdistatava R.P osas.. Vabastada R.P Ämari Vanglast vahi alt. Määrata, et kutse saamisel on süüdistatav R.P kohustatud kohtusse ilmuma. R.P apellatsioon jätta rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtumäärus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
6. jaanuaril 2006.a., kuid selle peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Tallinna Linnakohtu
7. novembri 2004.a. otsusega tunnistati R.P süüdi KarS § 25 lg.2 ja § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi ning karistati KrMS § 238 lg. 2 alusel 2 aasta ja 4 kuu vangistusega R.P tunnistati süüdi selles, et tema, varem varguse eest karistatud isikuna,
8. mail 2004.a. Tallinnas, Katleri tn.* grupis kaassüüdistatava Dmitri Vohtaga, ukse purustamise teel, tungisid kannatanu V. G. korterisse ning ebaseaduslik omastamise eesmärgil püüdsid ära võtta 20 005 krooni vääruses kannatanule R. J. kuuluvaid vallasasju, kuid olid elamu koridoris politseinike poolt kinni peetud. Kaassüüdistatava D. Vihta osas esimese astme kohtu otsust apellatsiooni korras ei vaidlustata. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis ei vaidlusta süüdistatav R.P oma süüd inkrimineeritud varguses ega selle õiguslikkus kvalifikatsioonis, vaid taotleb tähtajalise vangistuse osaliselt täitmisele mittepööramist. Apellandi väitel olnud temal, kohtueelse menetluse käigus, prokuröriga kokkulepitud oluliselt väiksemas tähtajalise vangistuse määras, kui mõistis karistuseks Tallinna Linnakohus. Seetõttu tuleks piirduda reaalselt ärakantud vangistuse osaga ning muus osas vangistust tingimisi täitmisele mittepöörata. Apellant selgitab, et kriminaalasja arutamise ja kohtuotsuses kuulutamise ajal Tallinna Linnakohtus viibis ta Soome Vabariigis, kus oli kuriteokahtluses alusel kinnipeetud ja kohtu poolt vangistusega karistatud. Seetõttu ei saanud ta kätte vaidlustatud kohtuotsust ega olnud võimalik selle peale apellatsiooni esitada. Tallinna Linnakohtu 18.novembri 2004.a. otsuse sai ta kätte alles
9. novembril 2005.a. Ämari Vangla sotsiaaltöötaja vahendusel ning seejärel esitas apellatsiooni seaduses ettenähtud 15 päeva jooksul. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav R.P toetas esitatud apellatsiooni karistuse muutmises osas. Ringkonnakohtu istungist osavõtnud prokuröri ja kaitsja ühetaoliste arvamuste kohaselt on esimese astme kohus, arutades kriminaalasja ilma süüdistatava R.P osavõtuta, oluliselt rikkunud kriminaalmenetluses seadust ning seetõttu tuleks kriminaalasi saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et süüdistatava R.P poolt apellatsiooni esitamise tähtaeg oli mööda lastud mõjuval põhjusel, mistõttu apellatsioonitähtaeg ringkonnakohtu
10. detsembri 2005.a. määrusega, KrMS § 319 lg.6, alusel ennistati. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav R.P on andnud kirjaliku nõusoleku kriminaalasja arutamiseks kohtus lühimenetluse korras, mitte aga esitanud prokurörile taotlust kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kohtueelse menetluse käigus pole prokuröri poolt koostatud KrMS § 241 ja § 245 kohast kokkuleppemenetluse alustamise protokolli ega kokkulepet. Seetõttu hindab ringkonnakohus tegelikele asjaoludele mittevastavaks apellatsiooni väidet, prokuröriga oluliselt leebemas karistuses kokkuleppimise kohta. Apellatsioonitähtaja ennistamisega ja apellatsiooni ringkonnakohus arutamisega on süüdistatava R.P õigused, kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamiseks ja selle arutamisest osavõtmiseks, taastatud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kohtueelsel menetlusel oli süüdistatava suhtes valitud tõkend, vahistamine, asendatud tõkendiga elukohast lahkumise keelu kohta ( tl. 173176 ). Tallinna Linnakohtu
11. novembri 2004.a. otsusega tühistati tõkend - elukohast lahkumise keeld - ja uueks tõkendiks valiti vahistamine. Kohtuotsuses täitmiseks süüdistatava R.P peeti kinni
12. septembril 2005.a. ja paigutati 29.septembril 2005.a.Tallinna Vanglasse ning seejärel
13. oktoobril 2005.a. Ämari Vanglasse. Kriminaaltoimikus olevast Keskkriminaalpolitsei
14. novembri 2004.a. teadisest Tallinna Linnakohtule selgub, et käesolevas kriminaalasjas
15. septembril 2004.a. kohtu alla antud süüdistatava R.P oli
16. septembril 2004.a. raske narkokuriteo toimepanemise eest Soome Vabariigis vahistatu ning süüteo kohtulik arutamine määratud
17. novembrile 2004.a. Seda faktilist asjaolud ning välisriigis kohtupidamisele järgnenud karistuse kandmist vangistuses, kinnitas süüdistatav R.P ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohtu seisukohalt on vahi all viibimine või vangistuses karistuse kandmine KrMS § 170 lg.2 p.1 täheldatud kohtuistungile ilmumise mõjuvaks takistuseks, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumisega. KrMS § 269 lg.2 p.2 järgi võib kriminaalasja erandlikult arutada ilma süüdistatava osavõtuta, kui ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Eelnimetatud sätte sõnastusest tulenevalt pole väljaspool Eesti Vabariigi piire asumine iseenesest piisav kriminaalasja arutamiseks süüdistatava osavõtuta, vaid tuvastatud peab olema, et välisriigis viibitakse kohtusse ilmumisest kõrvalehoidumise eesmärgil ning asja arutamine on võimalik ilma süüdistatava osavõtuta. Käesolevas kriminaalasjas on aga esimese astme kohtu poolt kindlaks tehtud, et süüdistatav R.P ei viibinud väljaspool Eesti Vabariigi piire hoidumaks kõrvale kohtusse ilmumisest, vaid oli Soome Vabariigis vahistatud ja välisriigi kohtu poolt mõistetud karistuse kandmisele vangistuses. Kriminaalasja arutamine Tallinna Linnakohtus toimu kaassüüdistatava D. Vohta osavõtul, seetõttu tema osas ringkonnakohus seaduserikkumisi ei tuvastanud. Seetõttu nõustub ringkonnakohus prokuröri ja kaitsja arvamustega, et kriminaalasja arutamine ilma R.P osavõtuta oli vastuolus KrMS § 269 lg.1 sätestatuga, mille järgi arutatakse kriminaalasja süüdistatava osavõtul. Samuti nõustub ringkonnakohus prokuröriga ja kaitsja selles, et esinev minetus on käsitletav KrMS § 339 lg.1 p.2 nimetatud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena, mis toob kaasa kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise. Ringkonnakohtu istungil kinnitas süüdistav R.P, et tal on kindel elukoht Tallinnas, aadressil Ümera tn. 50A-
18. Samuti pole ringkonnakohtu käsutuses teavet, mille põhjal võiks süüdistatav R.P kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda ja jätkata kuritegude toimepanemist. Vaidlustatud esimese astme kohtu vahistamisotsus põhines karistusena mõistetud tähtajalise vangistuse täimise tagamise vajadusel ning apellatsioonimenetluses ümber lükatud oletusel süüdistatava viibimisest välisriigis kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumise eesmärgil. Seetõttu on ringkonnakohus veendunud, et süüdistatava R.P edasine vahi all pidamine pole põhjendatud ning tema suhtes Tallinna Linnakohtu
19. novembri 2004.a. otsusega kohaldatud tõkend tuleb tühistada ja vabastada R.P vahi alt. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.2 p. 2 ; § 339 lg.1 p.2 tuleb Tallinna Linnakohtu
20. novembri 2004.a. otsus osaliselt tühistada V. Rezanovi süüdimõistmise, karistamise ja vahistamise osas. Kriminaalasi saata Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus süüdistatava R.P osas. R.P vabastada Ämari Vanglast vahi alt. Määrata, et kutse saamisel on R.P kohustatud kohtusse ilmuma. Apellatsioon jätta rahuldamata. I. AMANN P. PIKAMÄE M. PREIMER