← Eesti

1-06-1308\1

1-06-1308 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28 veebruar 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-1308 (05231607394) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes U.U-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

  1. KarS § 65 lg 2 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud 2 kuulisele vangistusele eelmise, so Pärnu Maakohtu 10.05.2005 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 11 (üksteist) 1
  2. kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva täies ulatuses, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. U.U suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada U.U-le mõistetud liitkaristuse 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistuse ärakandmist alates U.U kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 31.12.
  3. U.U-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1943 (üks tuhat üheksasada nelikümmend kolm) krooni ja 15 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  4. U.U-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: E.Sa süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, püüdis 12.12.2005 kella 14.40 paiku Pärnu mnt 238a Tallinnas asuvast A-Selver AS-i kauplusest Järve Selver varastada ühte Valla juustuvorsti hinnaga 17.90 krooni, alustades seega vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult süüteo toimepanemist, kuid ei viinud oma tegevust lõpule, kuna peeti pärast turvaväravate läbimist kinni turvatöötaja poolt. Samuti süüdistatakse E.Sa selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, püüdis 31.12.2005 kella 15.20 paiku Viru väljak 4/6 Tallinnas asuvast Tallinna Kaubamaja AS-i kauplusest Tallinna Kaubamajas varastada ühte pudelit alkohoolset jooki „Jägermeister” hinnaga 97 krooni, alustades seega vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult süüteo toimepanemist, kuid ei viinud oma tegevust lõpule, kuna peeti pärast kassadest möödumist ja turvaväravate läbimist kinni turvatöötaja poolt. Seega E.Sisikuna, kes on varem toime pannud varguse, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteod, mis on kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi. Kohtuistungil süüdistatav E.Sseletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritud süütegude toimepanemine tõendamist leidnud. 2 Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: AS A-Selver avaldus, millest nähtub, et 12.12.2005 kell 14.40 E.Svõttis kaasa ja väljus müügisaalist, möödudes kassaderivist Järve Selverile kuuluva kaubaga Valla Juustuvorst maksumusega 17.90 EEK. Kaup on rikkumata ja tagastatud Järve Selverile (t/l 2) Tallinna Kaubamaja avaldus, millest nähtub, et 31.12.2005 peeti Tallinna kaubamajas kinni E.S, kelle juurest avastati ebaõigel teel omastatud kaup „Jägermeister” 97.00 EEK väärtuses. (t/l 31) Kahtlustatava U.U 12.12.2005 koostatud ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 12.12.2005 läks E.SJärve Selverisse aadressil Pärnu mnt 238 kell 14.oo, et vaadata müügil olevaid jõulukaupu ja uuemaid raamatuid. Jalutades alumisel korrusel toiduosakonnas võttis jupi juustuvorsti. Siis avastas, et enam polnud selle jaoks raha ja selle asemel, et see tagasi panna, pani selle taskusse. Kui hakkas kauplusest väljuma, peatas teda Falck turvateenistuse töötaja ja kutsuti kohale politsei. Nimetatud kaup oli tal kuue rinnataskus. Poodi minnes polnud tal plaani tegeleda vargusega. Saab oma teost aru ja kahetseb (t/l 56) Kahtlustatava U.U 31.12.2005 koostatud ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et ta tunnistab kuritegu, mille toime pani. 31.12.2005 kella 15.00 paiku läks ta Viru Keskuse toidupoodi. Eelnevalt oli tarvitanud palju alkoholi. Poest tahtis osta Jägermeistrit. Võttis suurest korvimoodi kohast pisikese pudeli, vist 0,3 ml või väiksem Jägermeistri ja pani ostukorvi. Seejärel läks kassade poole, lettide vahel võttis välja rahakoti ja avastas, et tal on ainult 2 krooni. Selle asemel, et pudel riiulisse tagasi viia, pani pudeli hoopis oma jope põuetaskusse ja läks kassa juurde. Oli väravatest, mis kassa juures asusid, väljumas, kui kohale tuli turvamees, naisterahvas. Samal ajal hakkasid turvaväravad häiret andma. Teda viidi turvaruumi aga enne seda andis taskus olnud pudeli Jägermeister turvamehele (t/l 33-34) Tunnistaja Maksim Litšmani 12.12.2005 koostatud ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et ta oli tööl 12.12.2005 kell 14.15 Järve Selveris aadressil Pärnu mnt 238 teisel korrusel valvekeskuses. Nägi kaamerate kaudu, et ostusaalis käib ringi meesterahvas musta nahkjopega, tumedas mütsis ja habemega, suure spordikotiga üle õla. Nägi, et meesterahvas võttis lihaletist ühe vorsti, millega hiljem liikus teisele korrusele, vahepeal ta kükitas kuskil riiuli taha ja tunnistaja teda ei näinud, kuid kahtlustatav tõusis püsti ja hakkas liikuma väljapääsu poole, tunnistaja vorsti tema ostukorvis rohkem ei näinud. Kui meesterahvas läbis teisel korrusel Selveri turvaväravad ja läks Sportlandisse, Selveri kassas mitte millegi eest tasumata otsustas teha kontrolli, mille käigus avastas jope sees põues juustuvorsti, mille kohta isikul ei olnud ostutšekki. Isik tunnistas üles, et varastas selle. Isiku nimi on E.S. Varastatud kaupa oli kogusummas 17.90 EEK, kaup rikkumata ja tagastatud (t/l 7-8) Tunnistaja Juliana Markovskaja 31.12.2005 koostatud ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et tunnistaja oli tööl 31.12.2005 kella 15 ajal Tallinna Kaubamajas toiduainete osakonnas oma töökohal. Nägi, kuidas kauplusesse sisenes pruunis nahktagis spordikotiga meesterahvas. Ta läks alkoholiosakonda ja võttis pudeli Jägermeistrit 350 ml väärtusega 97.00 krooni. Alkoholiosakonnast eemaldunud, pani pudeli jope põuetaskusse ja läbis selle eest tasumata kassad, kus ta kinni peeti. Ta viidi turvaruumi turvakontrolli, mille ajal leiti meesterahva juurest see pudel, mille kohta ei olnud tšekki (t/l 35-36) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel kahtlustatavana üle kuulatud U.U süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistajate Maksim Litšmani ja Juliana Markovskaja ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava U.U süü temale inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on E.Sa varem varguse toimepanemise eest 3 korduvalt karistatud ning uued kuriteod on ta toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Seega on kohtueelsel menetlusel U.U käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS §

§ 25

lg 2 järgi, so võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on varem kahel korral kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning tema suhtes on mõistetud karistused tingimisi jäetud kohaldamata, millega anti süüdistatavale võimalus näidata oma soovi elada edaspidi seaduskuulekalt. Sellele vaatamata süüdistatakse süüdistatavat taas kahe varavastase kuriteo katse toimepanemises, millised on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, mis näitab süüdistatava suhtumist tema karistuse kohaldamata jätmise tingimustesse. Süüdistatava suhtumist võõrasse varasse näitab ka see, et pärast esimesel korral kuriteo toimepanemiselt kinnipidamist püüdis ta kahe nädala möödudes uuesti vargust toime panna. Seega ei olnud ta mingeid järeldusi teinud ei varasematest karistustest ega nende kohaldamata jätmistest ega ka viimasest kinnipidamisest varguse katselt. KaRS § 199 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtut eranditult vangistus tähtajaga 30st päevast 5 aastani. Seega lähtudes KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 sätetest tuleb käesoleva otsusega mõistetavale vangistusele liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus täies ulatuses. Arvestades seda, et süüdistatava ründed olid suunatud suhteliselt väheväärtusliku vara vastu ja kuriteod jäid katse staadiumisse ning varastatu võeti ära, mistõttu puudub ka varaline kahju, leiab kohus, et menetletavas kriminaalasjas inkrimineeritavate kuriteokatsete toimepanemise eest võib süüdistatavat karistada vangistusega alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja sanktsiooni alammäära lähedasena, kuid kuriteokatsete toimepanemisel üles näidatud järjekindlus aga välistab kohtu arvates võimaluse mõista karistust alammääras. Märt Toming kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.