kaasaaitamine tähendab koostööd süüteo asjaolusid välja selgitava isikuga, kaasosaliste paljastamises vms. Süüasja kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et kannatanult ebaseaduslikult võetud mobiiltelefoni andis S.H välja tema kinnipidamisel politsei jälitustegevuse tulemusel, mitte tema ülestunnistustele tuginevalt. Maakohtu otsuse kohaselt ei riimu S.H ütlused turvakaamera salvestusel näha oleva kellaajaga ega kannatanu ütlustega. Seega ei ole S.H ütlused üheselt hinnatavad. S.H tunnistab end süüdi osaliselt. S.H ei ole kuriteo toimepanemise suhtes avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ega vabandanud kannatanu ees. Kohtukolleegiumi veendumusel on apellatsiooni väited S.H puhtsüdamlikust kahetsusest ja kuriteo avastamisele kaasaaitamisest põhjendamatud. 4.
- Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni etteheidetega, et maakohus andis S.H isiku suhtes ebaobjektiivse hinnangu. Kohtukolleegium kordab, et karistusseadustik, loobudes süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena, säilitas siiski isikulise parameetri, andes kohtule õiguse arvestada karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Varem neljal korral kuritegude eest kohtu poolt karistatud S.H hoolimatu suhtumine eelmistesse karistustesse kui hoiatusse ning tingimisi karistuse kandmise ajal uue kuriteo toimepanemine näitab selgelt tema negatiivset sotsiaalõiguslikku meelestatust. Varasemad karistused ei ole mõjutanud S.H loobuma süütegude toimepanemisest. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses esitatud seaduslike põhistustega S.H süüdimõistmises ja karistamises sanktsiooni keskmises määras. 4.
- Kohtukolleegium lisab, et S.H karistuse muutmist ei tingi ka kaitsja osundatud asjaolu, et S.H on vabaduses võimalus seaduskuulekalt perega koos elada ja töötada. S.H seda võimalust vabaduses olles ei kasutanud ja jätkas kuritegevust. Pere ja töökoha olemasolu ei saa tuvastatud tehioludel olla karistuse kergendamise alusteks.
- Lähtudes eeltoodust leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et S.H kaitsja Zinaida Jakovenko poolt esitatud apellatsioon 28.veebruari 2006.a Harju Maakohtu otsusele on ilmselt põhjendamatu ja juhindudes KrMS §-st 326 lg 2-st jätab selle läbivaatamata. Ene Randmäe Priit Pikamäe Malle Preimer
- S.H mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 5.novembril 2005.a ajavahemikul 03.00-st kuni 06.45 kellani, olles Tallinnas, Kivila t. lähedal, pööras ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses oleva võõra vallasasja Konstantin Jerjomenko mobiiltelefoni Siemens C 62, maksumusega 700 krooni väärtuses, ühes selles olnud Tele 2 kaardiga 99 krooni väärtuses. Apellatsiooni sisu
- S.H kaitsja Z. Jakovenko taotleb esitatud apellatsioonis tühistada kohtuotsus S.H-le mõistetud karistuse osas ning mõista talle põhikaristuseks 4 kuud vangistust, vähendades seda 1/3 võrra vastavalt lühimenetluse sätetele. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada antud karistust eelmise, Tallinna Linnakohtu 27.
- 2005.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Apellatsiooni väitel on maakohtu otsuses põhjendamatult leitud, et S.H käitumises puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Kaitsja arvates on S.H karistust kergendavaks asjaoluks kahtlemata see, et ta rääkis üksikasjaliselt juhtunust ja tänu sellele avastati kuritegu. Peale selle andis S.H vabatahtlikult kannatanule tagasi telefoni. Ka leiab kaitsja, et kohus on hinnanud S.H isikut ebaobjektiivselt. Kohus ei ole arvestanud, et S.H aitas enda ütlustega kaasa tõe tuvastamisele. Tema poolt toimepandu objektiivne külg, mille tulemusel ta omastas ilma kuritahtluseta kannatanu mobiiltelefoni, ei sisalda aktiivset seadusevastaseid toiminguid. Tahtlikku kriminaalsuunitlust S.H käitumises ei nähtu. Ta omab kindlat elu - ja töökohta. Töökohast esitatud tõendit ei ole alust panna kahtluse alla selles ekslikult märgitud juhatuse liikme nime pärast. Apellant märgib, et S.H on ainus perekonna toitja. Tal on alaealine tütar. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja apellatsiooni väidetega, leiab, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. 4.
- S.H oli antud kohtu alla KarS § 200 lg 1 järgi. Tema süüasja arutati lühimenetluse sätete alusel. S.H end võõra vallasasja äravõtmises vägivallaga süüdi ei tunnistanud, väites, et leidis kannatanu telefoni sündmuskoha lähedalt maast. Maakohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, asus motiveeritud seisukohale, et S.H tegevus kuulub ümberkvalifitseerimisele KarS § 201 lg 2 p 1 järgi s.o. valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikus omastamises - ning vastavalt sellele tuleb teda karistada. 4.
- Maakohus mõistis S.H-le karistuse lähtuvalt KarS § 56 sätetest. Kohus on arvestanud karistuse mõistmisel eelkõige S.H süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti süüdistatava isikut. Maakohus on põhjalikult analüüsinud ja motiveerinud S.H karistamist vangistusega alla sanktsiooni keskmäära. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni väidetega selles, et maakohus on jätnud arvestamata süüdlase karistust kergendavad asjaolud. Seonduvalt apellatsiooniga selgitab kohtukolleegium, et puhtsüdamliku kahetsuse õiguslik sisu tähendab teo siirast ülestunnistamist ja kahetsust, mis võib avaldada uurijale või kohtule antud ütlustes, kannatanu ees vabandamises jm. Süüteo avastamisele aktiivne KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- aprillil 2006.a Kriminaalasja number 1-06-388 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Priit Pikamäe ja Malle Preimer Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28 veebruari 2006.a otsus süüdistatava kaitsja Zinaida Jakovenko S.H , ik:, venelane, kodakondsuseta, keskharidusega, töökoht:, elukoht: Tallinn, varem kohtu poolt neljal korral karistatud, neist viimasel korral: Tallinna Linnakohtu 27.09.2005.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 – 25 lg 2 alusel 4 kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga, vahi alla alates 22.11.2005.a. Kaebuse esitaja Süüdistatav RESOLUTSIOON S.H kaitsja Zinaida Jakovenko apellatsioon Harju Maakohtu 28.veebruari 2006.a otsusele jätta läbivaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatud kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- S.H tunnistati süüdi ja karistati KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti tähtajaline vangistus 1 aasta. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti S.H-le liitkaristus, suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 27.09.2005.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse – 4 kuu vangistuse võrra, ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti tähtajaline vangistus 1 aasta ja 4 kuud, karistuse aja algusega 21.11.2005.a