Obsah (5)

§ 424§ 73§ 78§ 50§ 55

1-06-2391 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13 märts 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-2391 (05231400471) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretä

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Günter Koovit Süüdistatav K.K Ik:, eestlane, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: Varasem karistatus: puudub Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. K.K süüdi tunnistada

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta K.Kile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 kuud K.Ki suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K.K temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. 3.

§ 78

p 1 alusel arvestada K.Kile määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.03.2006. 4.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada K.Ki suhtes lisakaristust, võttes K.Kilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 (üks) aastaks. 5.

§ 55

lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1. K.Kilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
3. K.Kilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1646 (üks tuhat kuussada nelikümmend kuus) krooni ja 10 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
5. K.Ki suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
8. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS
9. peatüki
10. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: K.Kit süüdistatakse selles, et tema olles 26.06.2002 karistatud HÕS § 96 lg 4 alusel rahatrahviga summas 6000 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 10.06.2002 ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti 01.05.2005 kell 03.10 juhtis Tallinnas, Narva maantee ja Bensiini tänava ristmikul mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga 687 APD, olles joobeseisundis. Seega pani K.K toime

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. J uhindudes KrMS § 245 sätetest on ringkonnaprokuröri abi Günter Koovit, süüdistatav K.K ja tema kaitsja Leelo Viil sõlminud kokkuleppe selles, et

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust ning

§ 73

sätteid kohaldades jäetaks vangistus kohaldamata kui K.K 3 (kolm) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võetaks D.N-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 9; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313;

§dest 50 lg 1 p 1; 73 ja §st 424 asub kohus seisukohale, et K.K kuulub

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik