Obsah (7)

§ 199§ 263§ 215§ 64§ 74§ 75§ 78

1-06-2457 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15 märts 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-2457 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor

§ 199

lg 2 p 4, 7; § 215 lg 2 p 1, 3 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav O.N , venelane, valdab eesti keelt, kodakondsuseta, haridus 7 klassi, töökoht: Amatiko OÜ hooajaline tööline, elukoht: Varasem karistatus: 1) Tallinna Linnakohtu 12.04.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; KrK § 197 lg 2 p 1, 2 järgi tingimisi vabadusekaotusega 2 aastat 2 aastase katseajaga; 2) Tallinna Linnakohtu 18.12.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotusega 6 kuud; KrK § 41 alusel vabadusekaotus 2 aastat ja 1 kuu 3) Tallinna Linnakohtu 19.08.2005 otsusega

§ 263p 1, 3 järgi rahatrahv 5000 krooni, mille tasumine määrati ositi 8 kuu jooksul.

Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. O.N süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 2. O.N süüdi tunnistada

§ 215

lg 2 p 1, 3 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 2 (kaks) aastat. 3.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista O.Nile liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes O.Nile karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. 1 5.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta O.Nile mõistetud ja ärakandmata karistus tähtajaline vangistus 1 aasta ja 4 kuud O.Ni suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et O.N temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742, 6 127 758). 6.

§ 75

lg 1 alusel kohustada O.Nit täitma järgmisi kontrollnõudeid:  elada kohtu poolt määratud alalises elukohas  ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;  saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks 7.

§ 78

p 1 alusel arvestada O.Nile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 15.03.2006. 8. Tallinna Linnakohtu 19.08.2005 otsusega

§ 263

p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetud rahaline karistus 150 miinimumpäevamäära ulatuses, so 7500 krooni, jätta täitmiseks iseseisvalt.

1. O.Ni suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
2. O.Nilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1831 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend üks) krooni ja 95 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
4. O.Nilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
6. Marek Melteri esitatud tsiviilhagi 3049 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning O.Nilt välja mõista Marek Melteri kasuks 3049 (kolm tuhat nelikümmend üheksa) krooni.
7. Asitõend: kriminaaltoimikus asuv lapikkruvikeeraja kui asi, millel puudub väärtus, kuulub hävitamisele.
8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: O.Nit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 06.01.2006 kella 01.40 paiku grupis koos eeluurimisel kindlakstegemata isikuga, võõra vallasasja omavolilise ja ajutise kasutamise eesmärgil muukis lahti kaasas olnud lapikkruvikeeraja abil parempoolse esiukse luku ja tungis Tallinnas, Läänemere tee 9 maja juures pargitud, Rea Metsale kuuluvasse ja Marek Melteri kasutuses olevasse sõiduautosse Ford Sierra 2 registreerimismärgiga 548 ALK ning kavatses ajutiselt kasutada võõrast autot, tõmbas lahti süütejuhtmed ning püüdis neid omavahel ühendada, kuid ei viinud kuritegu lõpuni, kuna autot käivitada ei õnnestunud. Seega O.N isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja omavolilisele ajutisele kasutamisele omastamise eesmärgita ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tehtest sõltumata, so pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 215lg 2 p 1, 3 - § 25 lg 2.

Samuti tema, 06.01.2006 kella 02.00 paiku isikuna, pärast Tallinnas, Läänemere tee 9 maja juurde pargitud ning Rea Metsale kuuluva ja Marek Melteri kasutuses oleva sõiduauto Ford Sierra registreerimismärgiga 548 ALK omavolilise kasutamise katset, varastas ebaseadusliku omastamise eesmärgil antud sõiduautost Marek Melterile kuuluva CD-magnetofoni Sony maksumusega 550 krooni. Seega O.N isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis, võttis ära vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi.

Kohtuistungil süüdistatav O.N seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süütegude toimepanemine kriminaaltoimikus kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  Kannatanu Marek Melteri 06.01.2006 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt 05.01.2006 kell 22.00 jõudis kannatanu koju Läänemere tee 9-54, Tallinn. Parkis volitusega tema kasutuses ja Rea Metsale kuuluva sõiduauto Ford Sierra, reg nr 548 ALK Läänemere tee 9 maja ette, täpsemalt antud maja vasakpoolse teise trepikoja vastu parkimisalasse, auto esiotsaga maja poole. Antud maja trepikojad jäävad hoovi poole Auto maksumuseks hindab 7000, seda koos esipaneelis oleva CD raadio Sony ja kõlaritega, mis asetsevad autos tagaklaasi ees oleval paneelil. Autol puudus signalisatsioon ja kannatanu omab liikluskindlustust kindlustusfirmas Inges. Autol lukustas uksed ja läks koju magama. Hommikul kell 05.43 avastas, et autot enam maja ees ei ole ning helistas koheselt politseisse, kust sai teada, et öösel oli autot tahetud ärandada ning auto teisaldati katkise ukse-ja süütelukuga Lõuna Politseiosakonna territooriumile valvatavasse parklasse Rahumäe tee

1. Antud parklas vaatas auto üle ning nägi, et autol on lõhutud parempoolne esiukselukk, samuti süütelukk ja roolisamba kaitse. Samuti avastas, et auto esipaneelist puudub CD raadio Sony maksumusega 550 krooni, samuti selle esipaneel, mis oli auto kindalaekas. Kõik ülejäänud asjad, kõlarid olid alles. Isiklikke asju autosse ei jäänud. Seega tekitati kannatanule kahju 550 krooni, millele lisanduvad remondikulud antud auto lukkude jt remonttööde näol. (t/l 4-6)  Tunnistaja Jüri Jürgens 11.01.2006 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt elab tunnistaja viiekorruselises paneelmajas esimeses trepikojas ja viiendal korrusel aadressil Läänemere tee 9-13, Tallinn. Antud maja trepikojad jäävad hoovi poole ning tema korteri aknad jäävad hoovi poole kui ka maja taha, so Läänemere tee poole. Tihti käib ta oma korteri rõdul suitsetamas. Umbes 06.01.2006 kella 01.40 ajal läks ta rõdule suitsu tegema ning äkki nägi kahte kahtlast noormeest, kes tulid Läänemere teelt Läänemere tee 9 maja ette hoovi. Üks noormeestest, kes oli keskmist kasvu, umbes 1.70-1.75 cm, keskmise kehaehitusega, peas oli kootud musta värvi müts, seljas oli tume sulejope ja jalas helesinist värvi teksad. Antud noormees osutas sõrmega teisele noormehele, et too jääks 3     valvesse elektrialajaama putka juurde, mis asub Läänemere tee 9 maja esimese trepikoja vastas umbes 25 meetri kaugusele. Antud teine noormees oli pikkuselt sama, mis esimenegi noormees, kuid kehaehitus oli veidi tüsedam, st tundus, et tugeva kehaehitusega. Ta oli ilma mütsita ja tundus musta värvi juustega, mis ulatuseid õlgadeni. Seljas oli tal musta värvi jakk ning püksid. Nägusid ta ei näinud. Esimene noormees suundus sõiduauto Ford Sierra juurde, mis oli beeži värvi, kuid kapott tundus, et on musta värvi. Auto seisis Läänemere tee 9 maja ees esimese ja teise trepikoja vastas oleval parkimissalal esiotsaga maja poole. Seejärel läks noormees auto juhiukse juurde ning püüdis auto ust avada, kuid arvatavasti tal see ei õnnestunud ning seejärel läks ta antud auto parempoolse esiukse juurde, mille avas kiiresti ja istus autosse juhiistmele. Teine noormees seisis kogu selle aja elektrijaama putka juures. Tunnistaja helistas koheselt politseisse ja jäi neid edasi vaatama. Näha oli, et ta millegagi valgustas ja askeldas auto rooli juures, mis kestis umbes 12 minutit. Seejärel väljus auto juhiuksest ning siirdus kiirel sammul oma kaaslase juurde, kes tuli nähtavale elektrijaama putka tagant ning nad koos liikusid Vana-Narva mnt-le ning rohkem tunnistaja neid ei näinud. Umbes 10 minutit peale seda sõitis auto Ford Sierra juurde, mida ärandada üritati, politseimasin ning sel ajal ta heitis juba magama. Noormees, kes tungis autosse, askeldas pikalt rooli kallal, arvatavasti süütejuhtmete kallal ning autost väljudes tunnistaja ei märganud, et tal midagi kaasas oleks olnud. (t/l 19-22) Sündmuskoha 06.01.2006 vaatlusprotokoll koos plaan-skeemi ja fototabeliga, millest nähtuvalt on sündmuskoht Tallinn, Läänemere 9 hoovis, sõiduauto Ford Sierra, reg nr 548 ALK. Vaatlusega tuvastati: sõiduauto Ford Sierra reg nr 548 ALK pruuni värvi, pargitud Läänemere 9 maja hoovis 1 trepikoja ja 2 trepikoja vahel ja vastas. Välisel vaatlusel sõiduk on komplektne, esi-ja tagatuled on terved. Sõidukil on klaasist luuk. Sõidukil on plekkveljed koos halli värvi ilukilpidega. Välisel vaatlusel juhipoolne (vasak) ukselukk on terve, parempoolne ukselukk on muukimisjälgedega. Salong on kirju. Süüteluku plastkate on katki ja asub põrandal esiistme all. Vasakpoolne konsooli osa koos ühe kõlariga puudub ja asub tagaistmel. Süütelukk on lõhutud, süütejuhtmed on väljas ja lõppasendis. Avades kapoti, on näha, et mootoriblokk on komplektne, sõiduki VIN kood on WF0AXXGBBAGR
2. Sõiduki kapott on heledam kui auto. Tagaklaasid toneeritud. Magnetoola puudub, sõiduk teisaldatud Rahumäe 6 Lõuna Politseiosakonda. (t/l 9-14) Kannatanu Marek Melteri 13.01.2006 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt saab ta ära tuua remondikulud sõiduauto Ford Sierra, reg nr 548 ALK kohta, mida üritati ärandada 06.01.2006 Läänemere tee 9 maja eest ja millega seoses olid lõhutud süüte-ja parempoolne esiukselukk ja rikutud ka juhiukselukku. Antud remondi teostatakse LemarAuto OÜ firmas ning läks maksma 1669 krooni, uste-ja süüteluku vahetus ning juurde lisandub 720 krooni remondile kulunud aeg. Seega tekitati kahju 2499 krooni, millele lisandub CD maki Sony maksumus 550 krooni. Kokku kahju summas 3049 krooni. (t/l 23-24) Asitõendi 06.01.2006 vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtuvalt vaadeldi lapik kruvikeerajat pikkusega 18,5 cm, mille metalne osa (st tera pikkus) on 10 cm ja kruvikeeraja käepideme pikkus on 8,5 cm. Kruvikeeraja käepide on valkjas-hallikat värvi ning määrdunud. (t/l 26-27) Kahtlustatava O.Ni 06.01.2006 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt kahtlustatav tunnistab, et pani toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse, koos juhututtavaga ja kahetseb toimepandut. 05.01.2006 õhtul viibis ta oma vanemate juures aadressil Tallinn, Tamme 4a, kus tarbis ka alkoholi. Umbes kella 00.40 ajal (06.01.2006) lahkus sealt, et minna jalgsi koju oma elukaaslase juurde aadressile Läänemere tee 36-
3. Jõudnud Läänemere teele nägi ühte noormeest, kellelt palus suitsu ning jäi temaga vestlema. Antud noormeest nägi ta esimest korda. Ta oli ka alkoholijoobes. Vestluse käigus sõbrunesid ja kahtlustatav tegi talle ettepaneku võtta mõni sõiduauto ning minna sõitma. Äsja tuttavaks saanu nõustus sellega ning nad jõudsid Läänemere tee 9 maja juurde, nägid ühte sõiduautot Ford Sierra, reg nr 548 ALK. See oli vanem auto ning tumepruuni värvi. Kahtlustatav otsustas just selle auto võtta ning palus oma juhututtaval jääda maja nurga juurde valvesse, kuniks ta auto tööle saab. Kahtlustatava meelest oli auto pargitud esiotsaga maja poole. Seejärel 4  läks ta auto parempoolse esiukse juurde, võttis taskust lapikkruvikeeraja, mille oli vanemate juurest kaasa võtnud ning selle kruvikeeraja abil muukis lahti autoukse. Istus seejärel auto salongi ning rooli. Käte jõul tõmbas lahti süütejuhtmed ning püüdis neid ühendada, et käivitada autot. Kuid see ei õnnestunud. Ta väljus autost ning vaatas, et juhututtav on juba jalga lasknud ning hakkas ise kodu poole minema. Olles jõudnud auto juurest paar maja edasi minna, pidas politsei ta kinni. Kuhu juhututtav kadus, ei oska ta öelda, samuti ei tea ta nime ega aadressi. (t/l 36-38) Kahtlustatava O.Ni 15.01.2006 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt kahtlustatav tunnistab, et pani toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse, koos juhututtavaga ja kahetseb toimepandut. 05.01.2006 õhtul viibis ta oma vanemate juures aadressil Tallinn, Tamme 4a, kus tarbis ka alkoholi. Umbes kella 00.40 ajal (06.01.2006) lahkus sealt, et minna jalgsi koju oma elukaaslase juurde aadressile Läänemere tee 36-
4. Jõudnud Läänemere teele nägi ühte noormeest, kellelt palus suitsu ning jäi temaga vestlema. Antud noormeest nägi ta esimest korda. Ta oli ka alkoholijoobes. Ta oli vene rahvusest, vanuses umbes 25 aastat, umbes kahtlustatava pikkuses, so 1.70-1.75 cm, keskmise kehaehitusega. Mis tal seljas oli, seda kahtlustatav ei mäleta. Vestluse käigus sõbrunesid ja kahtlustatav tegi talle ettepaneku võtta mõni sõiduauto ning minna sõitma. Äsja tuttavaks saanu nõustus sellega ning nad jõudsid Läänemere tee 9 maja juurde, nägid ühte sõiduautot Ford Sierra, reg nr 548 ALK. See oli vanem auto ning tumepruuni värvi. Kahtlustatav otsustas just selle auto võtta ning palus oma juhututtaval jääda maja nurga juurde valvesse, kuniks ta auto tööle saab. Kahtlustatava meelest oli auto pargitud esiotsaga maja poole. Seejärel läks ta auto parempoolse esiukse juurde, võttis taskust lapikkruvikeeraja, mille oli vanemate juurest kaasa võtnud ning selle kruvikeeraja abil muukis lahti autoukse. Istus seejärel auto salongi ning rooli. Käte jõul tõmbas lahti roolisambakatte ja seejärel süütejuhtmed ning püüdis neid ühendada, et käivitada autot. Kuid see ei õnnestunud. Siis vaatas, et auto esipaneelis on CD makk ilma esipaneelita ja otsustas selle endale võtta, samuti leidis selle auto kindalaekast ka antud maki esipaneeli, mille võttis kaasa ja pani endale hõlma vahele, seejärel väljus autost, läks juhututtava juurde, kes ootas teda eemal, andis talle selle maki vaatamiseks ning koos liikusid Läänemere teelt Vana-Narva mnt suunas. Olles jõudnud vaid antud auto juurest paar maja edasi minna, märkasid politseid. Kahtlustatav jalutas rahulikult edasi, kui juhututtav koos CD makiga kadus kiiresti majade vahele ning kahtlustatav kaotas ta silmist. Seejärel pidas politsei ta kinni. Ta ei tea kuhu juhututtav kadus, samuti ei tea ta nime ega aadressi. Tunnistab oma süüd täielikult ning kahetseb tehtut, soovib hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Kahtlustatav on kindel, et kui ta poleks alkoholijoobes, siis ei oleks seda kõike juhtunud. (t/l 43-47) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud O.Ni süüd tunnistavaid ütlusi kahtlustatava O.Ni puhtsüdamlikku ülestunnistust, kannatanu Marek Melteri ütlusi, sõiduki vaatlusprotokolli ja selle lisasid, asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisa, tunnistaja Jüri Jürgensi ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava O.Ni süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4, 7; § 215 lg 2 p 1, 3 ja § 25 lg 2 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on O.Nit varem karistatud nii ärandamise kui ka varguse toimepanemise eest. Kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemises süüdistatakse teda võõra vallasasja omavolilise kasutamise katses, milline tegu oli toime pandud grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt oli süüdistatava eesmärk koos kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud isikuga M.Melteri kasutuses olevat sõidukit kasutada ringi sõitmiseks. Seega taheti sõidukit kasutada omavoliliselt ühiselt. Sellistel asjaoludel leiab kohus, et tegemist oli eesmärgiga kuritegu toime panna grupis pärast seda kui süüdistatav on sõiduki mootori käivitanud. Kuivõrd süüdistatav on varem korduvalt karistatud varguse eest ning karistus ei olnud uue kuriteo toimepanemise ajaks kustunud, on 5 süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes on varem varguse toime pannud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 215

lg 2 p 1, 3 järgi ning kuivõrd süüdistataval sõiduki mootorit käivitada ei õnnestunud, jäi tema poolt toime pandav kuritegu lõpule viimata, kuigi ta vahetult asus kuritegu toime panema ja vastavalt oma ettekujutusele teost tegi ka kõik temast oleneva kuriteo toimepanemiseks, millest aga teo lõpuleviimiseks ei piisanud ning ei süüdistataval ega ka tuvastamata jäänud isikul ei õnnestunud võõrast sõidukit omavoliliselt kasutama hakata. Süüdistatavat süüdistatakse ka

§ 199

lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so võõra vallasasja äravõtmises selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja grupis. Kohus asub kriminaalasja materjalide põhjal seisukohale, et taoline karistusõiguslik hinnang süüdistatava käitumisele on põhjendatud, kuivõrd süüdistatav on varem korduvalt kohtulikult karistatud varguste toimepanemise eest, seega oli ta varguse toimepanemise ajal isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Selleks, et automagnetoolat varastada võttis süüdistatav sõidukist automagnetoola ja viis selle eemal sõiduki käivitamist ootama jäänud ja tuvastamata jäänud isiku juurde, andes varastatu ka sellele isikule üle. Seejärel aga lahkus tuvastamata jäänud isik sündmuskohalt koos varastatuga ja süüdistatav peeti kinni. Tuvastamata isiku käitumise tõttu viidi seega varavastane kuritegu lõpule. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et tegemist on kuriteo toimepanemisega grupis, kuivõrd tuvastamata jäänud isiku lahkumiseta koos varastatuga ei oleks vargust lõpule viidud. Kohtueelsel menetlusel on Marek Melter esitanud tsiviilhagi 3049 krooni nõudes. Tsiviilhagi sisaldab endas varastatud automagnetoola väärtust summas 550 krooni ning sõiduki taastamisremondiks vajalikke kulutusi 2499 krooni ulatuses. Kohus asub seisukohale, et esitatud andmed varalise kahju suuruse kohta ei ole ülepaisutatud ning on põhjendatud. Kuivõrd varaline kahju on tekkinud O.Ni kuritegeliku käitumise tulemusena, asub kohus seisukohale, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele ja kahju tekitajalt väljamõistmisele kannatanu kasuks täies ulatuses. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava avaldatud kahetsust toimepandus.

§ 199

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuni 5 aastani ning

§ 215

lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 2st kuni 10 aastani. Seega on ainuvõimalikuks karistusliigiks pikaajaline vangistus. Süüdistatavale inkrimineeritud võõra vallasasja omavolilise kasutamise katsega tekitati kannatanule oluline kahju. Võõra vallasasja äravõtmisega tekitati samuti varalist kahju, kuid sedakorda ei ole kahju oluline.

§ 215

lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuritegu jäi süüdistataval lõpule viimata seetõttu, et süüdistataval puudusid vajalikud oskused, seega sõiduki mootori käivitamise õnnestumisel oleks süüdistatav koos tuvastamata isikuga süüteo ka lõpule viinud ja tekitanud ilmselt oluliselt suurema kahju. Sõiduki omavolilise kasutamise ebaõnnestumise järgselt pidas süüdistatav kompensatsiooniks vajalikuks kaasa võtta automagnetoola, millisega tuvastamata isik sündmuskohalt lahkus ja süüdistataval endal ei õnnestunud varalist kasu saada. Arvestades süüdistatava süü suurust ja varalise kahju suhteliselt väikest ulatust ning süüdistatava kahetsust leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Süüdistatavat on varem varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud ning viimane karistus taolise käitumise eest mõisteti talle 2000ndal aastal ja karistuse kandmiselt vabanes ta

1. aasta veebruaris. Seejärel on teda karistatud väärteokorras avaliku korra rikkumise ja Alkoholiseaduse rikkumise eest ning
2. aastal ka avaliku korra raske rikkumise eest rahalise karistusega. Taolised asjaolud annavad kohtule aluse arvata, et kuivõrd süüdistatav on aastaid suutnud olla varavastaseid kuritegusid toime panemata, siis suudaks süüdistatav teatud tingimustel ka edaspidi hoiduda varavastaste kuritegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetest võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta, mis on 6 üldjuhul olnud ka süütegude toimepanemist soodustavaks asjaoluks. Tagamaks selle, et süüdistatav oleks võimeline näitama üles tahet edaspidi elada õiguskuulekalt ja hoiduda kuritegude toimepanemisest, peab kohus otstarbekaks jätta süüdistatava suhtes mõistetav vangistus kohaldamata, jättes selle karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav, olles allutatud kriminaalhooldusele, järgib kontrollnõudeid ja hoidub alkoholi tarvitamisest, jättes seetõttu toime panemata ka uued kuriteod, otsides samal ajal võimalusi alalise ja legaalse sissetuleku saamiseks ja säilitamiseks. Märt Toming kohtunik 7