alusel rahatrahviga 15 000 krooni mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, uuesti kehtiva karistuse ajal, so 25.09.2005 kella 12.10 ajal, olles joobeseisundis, juhtis Tallinnas Sõpruse puiesteel mootorsõidukit VAZ 2108 registreerimismärgiga 713 SAH. Seega V.Z pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav V.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 03.11.2003 koostatud otsus väärteoasjas nr 2330,03,008420, millest nähtuvalt karistati V.Zt 04.10.2003 toimepandud väärteo eest
alusel ja karistati rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 15 000 krooni;
lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni; Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni;
( (t/l 5) Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta 25.09.2005, millest nähtuvalt tuvastati T.R alkoholijoove indikaatorvahendi Lion SL nr 45 järgi, mille reaktsioon punane (t/l 6) Väärteoprotokoll AB 734483 25.09.2005, millest nähtuvalt juhtis V.Z 25.09.2005 kell 12.10 Sõpruse puiesteel mootorsõidukit VAZ 2108 registreerimismärgiga 713 SAH, ei hoidnud takistusest möödumisel ohutut külgvahet ja sõitis otsa pargitud sõiduautole Opel Vectra registreerimismärgiga 092 AVI, tekitades varalise kahju kod T.Usaile, rikkus liiklusõnnetusest teatamise nõudeid, kui politseile teatamine oli kohustuslik. Juhtis sõidukit alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. (t/l 7) Tunnistaja Taavi Usai 26.09.2005 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt 25.09.2005 tunnistaja elukaaslane läks rõdule, nägi, et tunnistaja pargitud sõiduautole Opel Vectra 092 AVI oli otsa sõidetud. Tunnistaja läks kohe auto juurde, keegi oli kohale kutsunud politsei. Sõiduk VAZ 2108 registreerimismärgiga 713 SAH oli otsa sõitnud tema autole Opel Vectra 092 AVI (t/l 8) Kahtlustatava V.Z 25.09.2005 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt kahtlustatav seletas, et ta autot ei märganud. (t/l 9) 22.10.2005 otsus nr 2314,05,02692 väärteoasjas, millest nähtuvalt lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel V.Z suhtes 25.09.2005 toimepandud
ja § 741 lg 1 ettenähtud väärtegudes menetlus;
alusel määrati karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja
(t/l 10) Kahtlustatava V.Z 03.11.2005 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt on kahtlustatav nõus sellega, milles teda kahtlustatakse. 03.11.2003 oli ta karistatud LS § 7419 alusel rahatrahviga 15 000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Trahv makstud. 25.09.2005 kella 12.10 ajal juhtis sõiduautot VAZ 2108 registreerimisnumbriga 713 SAH, millega liikus Tallinnas, Sõpruse pst maja nr 188a hoovis, kus põhjustas liiklusõnnetuse. Kui kohale saabus politsei, siis kontrollimisel tuvastas alkoholijoobe. Kahtlustatav tunnistab end süüdi ning puhtsüdamlikult kahetseb. (t/l 11-12) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud V.Z süüd tunnistavaid ütlusi, väärteoprotokolli, joobe tuvastamise protokolli, tunnistaja Taavi Usai ütlusi, otsust väärteoasjas, asub seisukohale, et süüdistatava V.Z süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on V.Zt varem karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemises ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on V.Z käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalase väärteo eest 03.11.2003 ning nimetatud väärtegu on menetlusesemeks oleva süüteo koosseisuliseks tunnuseks. Rohkem süüdistatavat karistatud ei ole. 25.09.2005 toime pandud LS § 7417 ja 7431 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest on talle määratud karistused väärteokorras. Kriminaalkorras on süüdistatavat karistatud 1998. aastal Arvestades taolisi isikuandmeid asub kohus seisukohale, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes sanktsioonis ette nähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust. Rahalise karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistus ei saa olla võrdne või väiksem samalaadse väärteo toimepanemise eest mõistetava karistuse ülemmääraga, vaid peab seda ületama, kuivõrd kuriteo toimepanemine on oluliselt ohtlikum väärteo toimepanemisest. Kuivõrd süüdistataval puudub kriminaaltoimiku andmetel arvestatav sissetulek, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb rahalise karistuse arvestamisel võtta aluseks miinimumpäevamäär, so 50 krooni päevamäär, mõistes karistuse ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.