1-05-223\1

nr. 1-05-223 KOHTUOTSUS E E S T I VABAR I I G I N IM E L Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2006.a. Tallinn Kriminaalasja number Kohtukoosseis 1-05-223 /03218000018 / Kohtunik Leili Raedla, rahvakohtunikud Peeter Palts ja Aime Kirt Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg
2. jaanuaril 2006.a. ja
3. aprillil 2006.a. Kriminaalasi F.J ja V.J süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Prokurör Kristel Eliste SÜÜDISTATAV F.J -elukoht : Tallinn,Kolde.pst.78-16,isikukood : xxx ,kodakondsus: Eesti .,haridus: keskeri, emakeel: eesti, töökoht: OÜ UV-Vision, kriminaalkorras karistamata. varem V.J –elukoht :Tallinn Mustamäe tee 15115,isikukood : xxx,kodakond-sus: Eesti, haridus: keskeri, emakeel: eesti ,töökoht : lepinguline taksojuht , varem kriminaal-korras karistamata. Kaitsjad vandeadvokaadid Monika Mägi ja Veera Tolli-Baskin Tõkend- F.J suhtes ei kohaldatud V.J osas - tõkend: elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Heikki V.J KarS § 25 lg.4 - § 294 lg. 2 p.3 järgi ja karistada teda 2(kahe) aasta ja 6(kuue) kuulise vangistusega. KarS § 73 alusel ei pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui Heikki V.J ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu . Süüdi tunnistada F.J KarS § 25 lg.4 - § 294 lg. 2 p.3 järgi ja karistada teda 2(kahe) aasta ja 6 (kuue) kuulise vangistusega. KarS § 73 alusel ei pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui F.J ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu . Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. V.J-ilt võetuse käigus äravõetud ja asitõendiks tunnistatud rahatähed summas 3000.- krooni tagastada kohtuotsuse jõustumisel V.J-ile. F.J ’lt võetuse käigus äravõetud ja asitõendiks tunnistatud rahatähed summas 2302.-krooni ja 5 lati tagastada kohtuotsuse jõustumisel F.J-ile . 500-kroonine rahatäht (seerianumbriga BC218943 )anda KrMS § 126 lg.3 p.3 alusel riigi omandisse. Kuriteo matkimiseks kasutatud rahatähed summas 6000 krooni tagastada KrMS § 126 lg.2 p.5 alusel omanikule- Politseiame tile. Välja mõista Heikki V.J ’lt süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 7500.- (seitse tuhat viissada ) krooni ja advokaadi õigusabikulud s.o. tasu kaitsja teenuste eest 6390.- (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend) krooni riigituludesse. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 viitenumbrile 2800049777 (Harju Maakohus) Edasikaebamise kord Välja mõista F.J-ilt süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 7500.- (seitse tuhat viissada ) krooni riigituludesse. Riigi kasuks välja mõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 viitenumbrile 2800049777 (Harju Maakohus) Kohtuotsuse võib edasi apellatasioonikorras edasi kaevata 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maa- Süüdistuse sisu. V.J’ süüdistatakse selles, et tema töötades Harju Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna korrakaitsetalituse patrullteenistuse politseinooreminspektorina, kellele on pandud järelevalve- ja võimuesindaja ülesanded, olles seega ametiisik KarS § 288 mõistes, pani grupis sama talituse politseiinspektor F.J-iga toime altkäemaksu võtmise alljärgnevatel asjaoludel: 27.09.2003.a. kella 11.45 paiku Harju maakonnas Saku vallas Kasemetsa-Kiisa tee
4. kilomeetril pidasid V.J ja F.J kinni sõiduautot Nissan Almera reg.nr 015 MCH juhtinud Aleksei Krasnorutski, kes eiras Liikluseeskirja § 124 ( ) nõudeid. Peale peatamist kutsuti A. Krasnorutski politseisõidukisse, kus politseinooreminspektor V.J selgitas A. Krasnorutskile politseiinspektor F.J-i juuresolekul trahvi määrasid (kuni 12000 krooni) ja pakkus võimaluse lahendada olukorra trahvimäära poole summaga, s.o 6000 krooni altkäemaksuna võtmisega. Kuna A. Krasnorutskil mainitud raha kaasas ei olnud, leppisid nad kokku kohtumise samal päeval ja samal kohal kella 15.00 ajal. A. Krasnorutski juhiload ja tehniline pass jäid V.J-i kätte. Kella 14.45 paiku, saades kokku Harju maakonnas Kiisa piirkonnas võtsid V.J ja F.J oma teenistussõidukis Ford Mondeo reg.nr 043 HPP A. Krasnorutskilt 6000 krooni altkäemaksuks väärteo materjalide mittekoostamise eest ning tagastasid A. Krasnorutskile äravõetud juhiloa ning tehnilise passi. V.J ja F.J jagasid altkäemaksuna saadud 6000 krooni omavahel pooleks ja nende kinnipidamisel Politseiameti teenistusosakonna politseikontrollitalituse ametnike poolt võeti võetuse käigus kummaltki ära altkäemaksuks saadud rahatähed 3000 krooni suuruses summas. Seega V.J , grupis, ametiisikuna raha vastuvõtmisega vastutasuna selle eest, et ta ebaseaduslikult jättis toime panemata altkäemaksu andja huvides teo, pani toime KarS § 294 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.J-i süüdistatakse selles, et tema töötades Harju Politseiprefektuuri LääneHarju politseiosakonna korrakaitsetalituse patrullteenistuse politseiinspektorina, kellele on pandud järelevalve- ja võimuesindaja ülesanded, olles seega ametiisik KarS § 288 mõistes, pani grupis sama talituse politseinooreminspektor V.J-iga toime altkäemaksu võtmise alljärgnevatel asjaoludel: 27.09.2003.a. kella 11.45 paiku Harju maakonnas Saku vallas Kasemetsa-Kiisa tee 3 kilomeetril pidasid V.J ja F.J kinni sõiduautot Nissan Almera reg.nr 015 MCH juhtinud Aleksei Krasnorutski, kes eiras Liikluseeskirja § 124 ( ) nõudeid. Peale peatamist kutsuti A. Krasnorutski politseisõidukisse, kus politseinooreminspektor V.J selgitas A. Krasnorutskile politseiinspektor F.J-i juuresolekul trahvi määrasid (kuni 12000 krooni) ja pakkus võimaluse lahendada olukorra trahvimäära poole summaga, s.o 6000 krooni altkäemaksuna võtmisega. Kuna A. Krasnorutskil mainitud raha kaasas ei olnud, leppisid nad kokku kohtumise samal päeval ja samal kohal kella 15.00 ajal. A. Krasnorutski juhiload ja tehniline pass jäid V.J-i kätte. Kella 14.45 paiku, saades kokku Harju maakonnas Kiisa piirkonnas võtsid V.J ja F.J oma teenistussõidukis Ford Mondeo reg.nr 043 HPP A. Krasnorutskilt 6000 krooni altkäemaksuks väärteo materjalide mittekoostamise eest ning tagastasid A. Krasnorutskile äravõetud juhiloa ning tehnilise passi. V.J ja F.J jagasid altkäemaksuna saadud 6000 krooni omavahel pooleks ja nende kinnipidamisel Politseiameti teenistusosakonna politseikontrollitalituse ametnike poolt võeti võetuse käigus kummaltki ära altkäemaksuks saadud rahatähed 3000 krooni suuruses summas. Seega F.J, grupis, ametiisikuna raha vastuvõtmisega vastutasuna selle eest, et ta ebaseaduslikult jättis toime panemata altkäemaksu andja huvides teo, pani toime KarS § 294 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu järeldused . V.J ja F.J-ile on esitatud süüdistus grupis altkäemaksu võtmises s.t. olles Harju Politseiprefektuuri politseiametnikud , pidasid 27.09.2003.a. kella 11.45 paiku patrullteenistuse olles Harju maakonnas Saku vallas Kasemetsa-Kiisa
5. kilomeetril kinni sõiduauto Nissan Almera reg numbriga 015 MCH, mida juhtinud Aleksei Krasnorutski ületas lubatud sõidukiirust. Peale peatamist Krasnorutski kutsuti politseisõidukisse, kus V.J selgitas Krasnorutskile trahvi määrasid (kuni 12000 krooni) . Krasnorutski kiirustas ja ja pakkus võimaluse lahendada olukorra mõne aja möödudes tagasi tulles ja lepiti kokku kohtumise samal kohal kella 15.00 paiku. Krasnorutski juhiload ja tehniline pass jäid V.J-i kätte. Kella 14.45 paiku saades kokku Harju maakonnas Kiisa piirkonnas A.Krasnorutski andis V.J-ile F.J-i juuresolekul 6000 /kuus tuhat/ krooni altkäemaksuks väärteo materjalide mittekoostamise eest ning sai tagasi äravõetud juhiloa ning teised sõidudokumendid, mille järel väljus politsei teenistussõidukist ja lahkus sündmuskohalt. Kohtuistungil F.J keeldus ütluste andmisest, eeluurimisel F.J oma süüd ei tunnistanud. V.J tunnistas kohtuistungil oma süüd osaliselt, väites, et ta ei küsinud liikluseeskirja rikkunud sõidukijuhilt altkäemaksu , kuid saades Krasnorutskilt raha, ei vormistanud viimasele väärteoprotokolli ,vaid andis talle dokumendid tagasi ja selle eest Krasnorutski poolt politseiautosse jäetud rahast 6000.-kroonist ei teavitanud kedagi, jättis pool rahast endale ja poole sai F.J. Kohtuistungil ütlusi andes väitis V.J, et ei mäleta, kes Krasnorutski kiirust mõõtis, kuid tegeles Krasnorutskiga tema, kuna F.J ei valda vene keelt ja neil oli kokkulepe, et kui on sõidukijuht vene keelt kõnelev isik, siis tegeleb isikuga tema. Kuna isik kiirustas, siis lubas V.J tal ära sõita, juhiloa ja autodokumendid jättis enda kätte, isik lubas umbes 15 minuti pärast tagasi tulla.Hiljem tuligi see isik (Krasnorutski ) tagasi, vist tõi kindlustuse, tema andis dokumendid tagasi ja mees lahkus politseiautost, ta ei koostanud väärteoprotokolli ning mehe poolt pandud raha leidis mõned minutid peale isiku lahkumist kahe istme vahelt käetoe pealt. Võttis raha enda kätte, luges üle, pool jättis endale, poole summast andis F.J-ile. Eeluurimisel kahtlustatavana ütlusi andes ( I kd. lk. 27-28,) väitis V.J , et 27.septembril 2003.a. patrullides kella 10.00 kuni 15.00 Saku-Kiisa-Maidla piirkonnas , umbes kella 11.45 ajal ,suunaga Kiisa poole liikus sõiduauto Nissan Almera nr. 015 hõbedast värvi, mille sõidukiiruseks oli 115 km/h. Kiirust mõõtis F.J. Samasuguste ütluste juurde selle osas, kes mõõtis kiirust s.t. F.J, jäi V.J ka teistkordsel kahtlustatavana ülekuulamisel /I kd. lk. 93-96 /.Ka väitis V.J mõlemal ülekuulamisel, et jagas saadud raha 6000.-krooni F.J-iga pooleks . F.J ei ole ennast eeluurimisel süüdi tunnistanud, 29.septembril 2003.a. kahtlustatavana ülekuulamisel /I kd, lk. 37-38 / annab F.J vastuolulisi ja segaseid ütlusi selle kohta, et ta ei teadnud, milles seisnes kinnipeetud juhi (Krasnorutski rikkumine) , tema ei suhelnud üldse selle isikuga, kuna ei valda vene keelt ja peale selle isiku teistkordset lahkumist (kella 15.00 paiku) pidas ta kinni veel mitmeid autojuhte ,kes käisid ka politseiautos. Veel paar tundi hiljem binokli katet politseiautost otsides, leidis auto istmete vahelt 500 kroonised rahatähed , millised võttis ja pani endale taskusse , paarimees V.J-iga rahast ei rääkinud ning midagi raha kohta ei küsinud. Arvas, et tööpäeva lõppedes arutab V.J-iga asja.Samasuguste ütluste juurde jäi F.J ka järgmistel kahtlustatavana ülekuulamistel,(I kd.tl. 98-100, 103-105), väites, et tema Krasnorutski juhitud auto kiirust ei mõõtnud ja temaga ei tegelenud ega tea , mida isik V.J-iga rääkis, kuna ei valda vene keelt. Kohus leiab, et F.J-i ja V.J süü on tõendatud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõendite , süüdistavate eeluurimisel antud ütluste ja tunnistajate Aleksei Krasnorutski ja Jaak Alla eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütlustega. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad Aleksei Krasnorutski ning Jaak Alla. Aleksei Krasnorutski ütluste kohaselt kiirustas ta tõesti 2003.a. septembri lõpus Kiisa kandis, sest tahtis seenel olnud pojale järele minna, kuid ta peeti liikluspolitsei poolt kinni kiiruseületamise eest. Teda kutsuti politseiautosse, kus üks politseinikest (V.J) selgitas, milline karistus teda ootab , tunnistaja väitel istusid autos mõlemad politseinikud, kuid vestles tema üks politseinikest. Tunnistaja väitel sai ta vestluse arenedes aru, et raha andes pääseb ta kergemini ja juttu oli 6000 kroonist. Ta ütles politseinikele, et kaasas tal sellist raha ei ole, politseinikud jätsid auto dokumendid enda kätte , kokkulepe oli, et ta tuleb tagasi, toob raha ja saab dokumendid tagasi. Ära sõites pöördus ta Siseministeeriumi politseikontrolli poole, kust anti talle märgistatud rahatähed, sõitis tagasi Kiisa kanti, kus andis politseiautos V.J-ile 6000 krooni ja talle tagastati dokumendid ning öeldi, et ta on vaba.Temaga vestles kogu aeg V.J. Kuigi mõlema süüdistatava kaitsjad väitsid tunnistaja A. Kransnorutski ütluste kohta , et need on segased, vastuolulised ja need püüdsid ütlused kahtluse alla seada, väites, et Krasnorutski suhtles ainult ühe politseinikuga s.t. V.J-iga, F.J ei viibinud üldse jutuajamise juures ja ei teadnud nende vahelisest jutuajamisest midagi, kuna viibis väljas ja täitis tööülesandeid, leiab kohus, et tunnistaja Krasnorutski ütlused eeluurimisel /I kd. lk. 7-8 / ja kohtuistungil on põhilises osas kattuvad, tema väitel olid politseiametnikud tema jaoks võõrad,suhtles ta küll ainult ühe politseinikuga, kuid teine oli samuti raha üleandmise ajal politseiautos, varasemaid kokkupuuteid tal nendega ei olnud ning mingit provokatsiooni tema ei korraldanud, seega puudus tal igasugune isiklik huvi oma ütluste kaudu politseiametnike süüdi lavastamiseks. Tunnistaja Jaak Alla ütluste kohaselt helistas talle 2003.a. septembri lõpus vene keelt kõnelenud mees, kes avaldas, et kas liikluspolitseinikku soovivad saada temalt altkäemaksuks 6000.krooni liikluseeskirja rikkumise eest . Väärteomaterjale isikule ei vormistatud ning lubati minna raha järele, jättes autodokumendid enda kätte. Raha üleandmine politseinikele toimus matkimise käigus. Umbes tund peale raha üleandmist peeti politseinikud kinni . Selle tunni jooksul ei olnudki kumbki politseinikest teavitanud korrapidajat altkäemaksu andmise faktist ega raha leidmise faktist politseisõidukist. Jaak Alla eeluurimisel (I kd. ,lk. 12-13 ) antud ütlused kattuvad kohtuistungil antud ütlustega . Lisaks eeltoodud tõenditele on F.J ja V.J kuritegu tõendamist leidnud veel järgmiste dokumenditega: A. Krasnorutski avaldus /tl 5/, akt kuriteo matkijale raha üleandmise kohta /tl 6/, rahatähtede võetuse protokoll /tl 15, 17/, sõiduki Ford Mondeo reg.nr 043 HPP vaatlusprotokoll fototabelitega /tl 18-22/, asitõendite /rahatähed/ vaatlusprotokoll fototabelitega /tl 71-82/, Tallinna Halduskohtu otsus /tl 91/, jälitusprotokoll /tl 92/, Harju politseiprefekti käskkirjad 29.03.2001nr 384p; 05.07.2002 nr 512p /tl 122, 123/; Harju politseiprefekti käskkirjad 02.04.198 nr 161p; 03.03.1999 nr 298p; 17.12.1999 nr 980p; 11.01.2001 nr 25p /tl 125-128/. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavate poolt toimepandu on täielikku tõendamist leidnud , kuid toimepandud kuritegu tuleb ümber kvalifitseerida kuriteo katseks, sest matkimisele allutatud süüteod jäävad olemuslikult alati katse staadiumisse, kuna kõik toimub jälitusametkondade kontrolli all ning isik paneb seega toime teo, millel puudub kahjuliku tagajärje realiseerimise võimalus. Eelnevale tuginevalt taotles ka prokurör V.J ja F.J-i tegevus ümber kvalifitseerida altkäemaksu võtmise katsena. Süüdistatava F.J-i ja tema kaitsja väited selle kohta, et F.J-ile inkrimineeritud kuritegu ei ole leidnud asjas kogutud tõenditega kinnitust, on paljasõnalised ning need on ümber lükatud teiste asjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega. Ebaõige on F.J-i ja tema kaitsja väide, et 27.septembril 2003.a. ei mõõtnud F.J A. Krasnorutski juhitava auto kiirust. Vastupidi, F.J-i ja tema kaitsja väited on ümber lükatud V.J eeluurimisel mitmel korral antud ütlustega selle kohta, et kiirust mõõtis F.J, kuid hiljem tegeles isikuga V.J ,F.J-i halva vene keele oskuse tõttu. Seega teadis F.J väga hästi, et isik, kes peeti kinni, rikkus liikluseeskirja. Olles antud päeval patrulli vanemaks , pidi F.J jälgima ja kontrollima, et kõik liikluseeskirja rikkumise faktid saaksid seadusele vastavalt vormistatud. F.J-i näol oli tegemist pikka aega politseinikuna töötanud isikuga, kes pidi ja kindlasti ka teadis kõiki oma töökohustusi ja tema tööle pandud nõudeid. F.J-i seletused tema käitumise kohta politseiautost 500 krooniste leidmisel ei ole tõsiseltvõetavad ning näitavad isikut veelgi negatiivsemalt . F.J püüdis eeluurimisel ja kohtuistungil ennast näidata isikuna, kes ei teadnud millestki mitte midagi, kes pole midagi seadusevastast teinud , kuigi politseiametnike esmaseks kohustuseks oli raha üleandmise järel või ka raha leidmise järel politseisõidukist , koheselt teatama juhtunust politseikorrapidajale . Kohus leiab, et V.J kohtuistungil antud ütlused erinevalt mõningal määral eeluurimisel antud ütlustest, tõepärasemad on eeluurimisel antud ütlused, kuna need on kokkulangevad teiste kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega. Kohtuistungil antud ütlustega püüdis V.J oma süüd ja F.J-i rolli vähendada , et välistada politseiametnike ühist tahtlikku tegevust altkäemaksu võtmisel. Kohus leiab, et kõik tuvastatud asjaolud tõendavad süüdistatavate ühist tahtlikku tegevust liikluseeskirja rikkujalt altkäemaksu võtmisel. On ebatõenäoline, et F.J, olles Krasnorutski poolt raha üleandmise ajal politseiautos, ei näinud või ei saanud aru, miks V.J ilma õiguserikkumise materjale vormistamata, annab isikule tema dokumendid tagasi ja lubab lahkuda.Isegi juhul, kui raha asetati kahe esiistme vahel asuvale käetoele, ei ole tõsiseltvõetav F.J-i väide, et ta ei näinud mingit raha ning leidis selle paar tundi hiljem.See väide on täielikult ebaõige ning ümber lükatud tunnistaja J.Alla ütlustega selle kohta, et raha üleandmise ja politseinike kinnipidamise vahel oli umbes tund aega. Karistamise alus ja eesmärgid on kehtivas KarS-s sätestatud §-s 56,mille kohaselt karistamise aluseks on isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest . V.J ja F.J-i süüdistatakse altkäemaksu võtmise katses . Kuritegu on taunitav eriti seetõttu, et V.J ja F.J olid politseiametnikud, kelle tegevuse alusena on ametivandes sätestatud austus Eesti Vabariigi Põhiseaduse vastu ning muuhulgas kohustuse hoiduda ka näiliku olukorra loomisest, mis võib kahtluse alla seada ametniku erapooletuse ja objektiivsuse. Süüdistatav F.J ennast süüdi ei tunnistanud, ta ei saanud aru, et pani toime seadusevastase teo .Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid, milleks on süü omaksvõtt ja kahetsus, kohus ei tuvastanud süüdistatava osas ka karistust raskendavaid asjaolusid. V.J tunnistas oma süüd küll ainult osaliselt, kuid oma viimases sõnas kahetses oma tegu. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on piisav Heiki Käärid ja F.J-i karistamine tingimisi vangistusega sanktsiooni alammääras. Kohtunik: Rahvakohtunikud :