KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.jaanuar 2006.a. Kriminaalasja number 1-1696/04 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok, rahvakohtunikud Silvi Ots ja Kalj

§ 117

järgi Prokurör Hinge Brand Elu-või asukoht ja aadress: V.I Isikukood või sünniaeg: Süüdistatavad Kodakondsus: Venemaa FV kodanik Haridus: keskharidus Emakeel: vene Töökoht või õppeasutus: OÜ ILVERE, keevitaja Karistatus: poolt KrK § 207 lg 1 ja rahatrahviga, karistus 16.12.1998.a. Tallinna Linnakohtu 207-1 lg 1 järgi 1440.- kr suuruse väärtegude eest. Kuriteo kvalifikatsioon: Nimi: kustunud; korduvalt karistatud KarS § 117 ja 118 p 1 B.M Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Eesti kodanik Haridus: keskharidus Emakeel: vene Töökoht või õppeasutus: OÜ SILBET, keevitaja Elukoht: Kaitsjad Karistatus: varem kriminaalkorras karistamata Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 117 ja 118 p 1 G.P ja N.L RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.M KarS §

§ 117järgi ja karistada vangistusega 7 aastat. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista 4 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvestada eelvangistusaeg 10 päeva. Kandmata karistus on 4 aastat 7 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.M talle määratud katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. B.M on katseajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (); 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja kestuseks määrata 3 aastat. Välja mõista B.Milt 7500 krooni sundraha, 10 006 krooni ja 40 senti kaitsjatasu riigi tuludesse, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777. Süüdi tunnistada V.I KarS §

§ 117järgi ja karistada vangistusega 7 aastat. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista 4 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvestada eelvangistus, see on 8 kuud ja 17 päeva. Kandmata on karistus 3 aastat 11 kuud ja 13 päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.I talle määratud katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. V.I on katseajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (); 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja kestuseks määrata 3 aastat. Välja mõista V.Iilt 7500 krooni sundraha, 354 krooni kaitsjatasu (eeluurimisel esinenud kaitsja) riigi tuludesse, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri

1. Välja mõista B.Milt ja V.Iilt solidaarselt 6800 krooni ekspertiisitasu, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon ,teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast (17.01.2006) Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. Kohtuotsuse põhiosa V.IIT süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 08.04.2004.a. ajavahemikul kella 23.00 – 24.00 Tallinnas Õismäe tee 94-41 asuvas korteris koos B.Miga tekitasid S.Oile raske tervisekahjustuse, ja nimelt: korteris tekkinud tüli käigus peksid S.Oi rusikatega pea piirkonda ja jalgadega keha piirkonda, tekitades kannatanule kehatüve kinnise tömbi trauma – roiete murrud paremal, parema kopsu põrutuse, peen-ja jämesoole kinnisti verevalumid ja rebendid, verikõhu 2200 ml, mis põhjustasid ägeda verekaotuse ning mis on vastavalt kohtuarstliku ekspertiisiaktile nr 382 12.04.2004.a. elule ohtlikud tervisekahjustused. Seega V.I koos B.Miga, tekitades tahtlikult raske tervisekahjustuse, millega põhjustati oht elule, pani toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles alkoholijoobes, 08.04.2004.a. ajavahemikul kella 23.00 – 24.00 Tallinnas Õismäe tee 94-41 asuvas korteris koos B.Miga tekkinud tüli käigus peksid S.Oi korduvalt jalgadega keha piirkonda, tekitades kannatanule elule ohtlikud tervisekahjustused (kehatüve tömp trauma - roiete murrud paremal, parema kopsu põrutuse, peen-ja jämesoole kinnisti verevalumid ja rebendid, verikõhu 2200 ml, mis põhjustasid ägeda verekaotuse), mille tagajärjel S.O pärast V.Ii ja B.Mi lahkumist sündmuskohal suri. Pekstes jalgadega S.Oi pidanuks V.I ja B.M tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema sellise tagajärje saabumist, kuid ei näinud seda, mistõttu on tema poolt toime pandud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 117 järgi, s.o. teise isiku surma põhjustamine ettevaatamatusest.. B.MI süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 08.04.2004.a. ajavahemikul kella 23.00 – 24.00 Tallinnas Õismäe tee 94-41 asuvas korteris koos V.Iiga tekitasid S.Oile raske tervisekahjustuse, ja nimelt: korteris tekkinud tüli käigus peksid S.Oi rusikatega pea piirkonda ja jalgadega keha piirkonda, tekitades kannatanule kehatüve kinnise tömbi trauma – roiete murrud paremal, parema kopsu põrutuse, peen-ja jämesoole kinnisti verevalumid ja rebendid, verikõhu 2200 ml, mis põhjustasid ägeda verekaotuse ning mis on vastavalt kohtuarstliku ekspertiisiaktile nr 382 12.04.2004.a. elule ohtlikud tervisekahjustused. Seega B.M koos V.Iiga , tekitades tahtlikult raske tervisekahjustuse, millega põhjustati oht elule, pani toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles alkoholijoobes, 08.04.2004.a. ajavahemikul kella 23.00 – 24.00 Tallinnas Õismäe tee 94-41 asuvas korteris koos V.Iiga tekkinud tüli käigus peksid S.Oi korduvalt jalgadega keha piirkonda, tekitades kannatanule elule ohtlikud tervisekahjustused (kehatüve tömp trauma - roiete murrud paremal, parema kopsu põrutuse, peen-ja jämesoole kinnisti verevalumid ja rebendid, verikõhu 2200 ml, mis põhjustasid ägeda verekaotuse), mille tagajärjel S.O pärast V.Ii ja B.Mi lahkumist sündmuskohal suri. Pekstes jalgadega S.Oi pidanuks B.M ja V.I tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema sellise tagajärje saabumist, kuid ei näinud seda, mistõttu on tema poolt toime pandud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 117 järgi, s.o. teise isiku surma põhjustamine ettevaatamatusest.. Kohus leiab, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasja kirjalike materjalidega, milliseid avaldati ja uuriti kohtuistungil: Kannatanu Tatjana Oa ütlused (tl 32-35, 185-186). T.Oa on seletanud, et umbes 5 aastat tagasi üüris B.M tema kauaaegselt tuttavalt Zoja Slt korterit. Nii ta tutvus B.Miga, kellega tal olid sõbralikud suhted. S.O oli tema abikaasa, kes viimasel ajal, kui ta enam ei töötanud, pidas end perekonnas ülal agressiivselt, ähvardas kättemaksu ja tapmisega ja seda isegi nende ühise alaealise tütre juuresolekul. S.O jõi ja kooselu muutus temaga üha võimatumaks. 8.aprillil 2004.a. õhtul kella 10 paiku kutsus Z.S teda endale külla. S.O, tütar Katja ja tema (T.Oa) vend jäid koju. Vend oli invaliid ja elas koos nendega. Selleks ajaks, kui tema kodust lahkus, olid S.O ja vend juba tugevasti purjus. S.O vaatas televiisorit. Zoja Sl olid külas Boris ja tema töökaaslane Vadim, keda ta nägi esimest korda. Meestel olid kaasas kompvekid ja 3 pudelit veini. Näis, et mehed olid juba kergelt joonud. Nad kõik istusid ja rääkisid elust. Tema rääkis oma probleemidest. Ei mäleta, kes, aga keegi tegi ettepaneku minna tema mehega rääkima. Tema seda küll kelleltki ei palunud, kuid ei vaielnud ka vastu. Kella 11 ajal õhtul läksid Boris ja Vadim tema juurde koju. Arvatavasti ütles Z.S neile aadressi. Vadim ja Boris tulid tagasi umbes tunni pärast. Nad ütlesid, et rääkisid tema mehega, kuid ei rääkinud, et nad teda peksid. Nad istusid veel mõnda aega külas ja siis tema hakkas koju minema. Z.S palus mehi teda saata koju. Mehed nõustusid. Z.S juurest lahkusid nad umbes kell 2 öösel. Kui nad jõudsid teisele korrusele, kus asub tema korter, siis nägi, et S.O lebab ukse juures põrandal koridoris. Tal olid huuled paistes ja silma all sinikas. Trepimademel olid tema kõrval vereplekid.. Vereplekid olid ka korteriuksel. Näis , nagu oleks S.O tahtnud tuppa minna, sest uksel olid tema verised sõrmejäljed. Tema ehmus ja tal hakkas S.Oist kahju. Nähes meest sellises olukorras, tahtis ta teda korterisse viia ja lootis, et Boris ja Vadim teda aitavad. Ta läks tuppa lapi järele, et veri ära pühkida, kui ta kotridori jõudis, siis nägi, et Vadim tassib jalast Sergeid treppi mööda, Sergei lõi pead vastu trepiastmeid. Ta palus Vadimil selline tegevus lõpetada, kuid Vadim ei kuulanud teda. Ta tassis Sergei trepist alla ja jättis postkastide juurde trepikotta.. Boris tuli mõneks ajaks tema korterisse sisse ja oli köögis. Ta ei mäleta, millal Boris väljus, kuid talle tundub, et sel ajal Sergei lamas juba postkastide juures. Kui Vadim ja Boris ära läksid, oli Sergei veel elus ja palus tuua endale vett. Tema ei saanud aru, et Sergei on raskes seisundis, kattis teda jopega ja läks ise korterisse. Umbes 5 minuti pärast läks ta siiski tagasi ja sai aru, et S.O vajab meditsiinilist abi. Ta helistas kiirabisse. Kiirabi saabus ca 7 minuti pärast, kuid Sergeid päästa ei õnnestunud. Ta oli surnud. Alaealise tunnistaja Jekaterina Oa ütlused (tl 43-45,204-209). J.Oa on seletanud, et 8.aprillil 2004.a. oli ta oma kodus Õismäe tee 94-
3. Ema T.Oa läks külla Z.Sle. Kodus olid veel tema onu ja isa (S.O). Tema vaatas koos isaga televiisorit. Enne seda käis isa väljas kell 15 ja kell
4. Kui tagasi tuli, siis mõlemal korral oli tal kaasas 2 pudelit odekolonni.. uuesti väljus ta kell 18 ja tuli tagasi 2 pooleliitrise viinapudeliga. Pärast seda ta korterist ei väljunud. Kella 23-24 paiku helistati korteri uksekella. Ukse taga seisis tuttav Boris ja temaga veel üks mees, keda ta ei tundnud. Boris küsis, kus isa on. Tema näitas, e elutoas. Mehed läksid tuppa, tema jäi esikusse seisma. Ta kuulis, kuidas Boris käskis isal püsti tõusta. Isa oli purjus ja magas põrandal. Borisi korraldusele ta ei reageerinud kuidagi. Pärast seda lõi tundmatu mees isa jalaga kõhtu. Tema läks oma tuppa ja arvas, et kuna ta Borisi tunneb, usaldas teda, siis midagi halba ei juhtu. Boris ja tundmatu mees olid korteris umbes pool tundi veel. Tema kuulis, kuidas Boris sõimleb, kuulis ka , et isa sõimleb. Boris nõudis, et isa läheks korterist välja. Mingil hetkel ta tundis, et on vaja sekkuda ja läks oma toast välja esikusse. Ta nägi, et isa seisab köögis küljega tema poole. Isa vastas seisis Boris. Isa vehkis kätega ja tahtis Borisi rusikaga lüüa. Boris lõi vastuseks isa. Kuhu ja kuidas, seda ta ei mäleta. Võõras mees seisis samuti köögis Borisi kõrval. Ta ütles Borisile, et las ma tapan ta ära. Boris ütles, et seda pole vaja teha. Pärast seda läksid nad ära. Isa läks koos nendega. Temale tundub, et isa sunniti välja minema korterist. Temale võõras mees käskis ukse lukku panna ja mitte kellelgi avada peale ema. Umbes 20 minuti pärast vaatas ta uksesilmast välja ja ei näinud koridoris kedagi. Isa surmast kuulis ta ema käest hommikul. Mingeid vigastusi enne Borisi tulekut isal ta ei näinud. 10.03.2005.a. ülekuulamisel seletas J.Oa, et Borisiga kaasas olnud mees ütles küll midagi ähvardavat, kuid kas ta tahtis isa tappa või surnuks peksta, seda ta ei kinnitanud. Tunnistaja Zoja S ütlused (tl 40-42,186-187). Tunnistaja seletas kohtueelselt, et tunneb T.Oat pikka aega. T.Oal olid probleemid oma mehega, kes viimasel ajal kusagil ei töötanud ,kuritarvitas alkoholi ja korraldas kodus skandaale. Borisi tundsid nii tema kui T.Oa. Kui T.Oa tema juures külas käis, siis kuulis ka Boris T.Oa probleemidest mehega. Boris tundis T.Oale kaasa. 8.04 tuli tema juurde Boris koos ühe mehega, keda Boris esitles enda töökaaslasena ja nimetas Vadimiks. Mõlemad mehed olid tarvitanud alkoholi. Neil oli kaasas kompvekid ja pudel veini. Ta kutsus ka Tatjana Oa enda juurde, vist Borisi ettepanekul. Täpselt ta ei mäleta, kuid tema arvates seekord Tatjana oma probleemidest ei rääkinud. Mõne aja pärast läksid Boris ja Vadim välja ja tulid tagasi ca 30 minuti pärast. Kus nad käisid, seda tema ei küsinud ja mehed ise ka ei rääkinud. Umbes 2 tunni pärast läksid kõik koju. Boris ja Vadim läksid Tatjanat saatma. Mõne aja pärast helistas tema ukse taga Vadim, kes soovis öömaja ja seletas, et taksoraha tal ei ole. Tatjana tuli tema juurde hommikul kell 9, oli pisarates ja ütles, et Sergei tapeti ära. Sisult samasuguseid ütlusi andis tunnistaja ka kohtustungil 14.10.2004.a. Süüdistatava B.Mi ütlused (tl 60-61,75-77,186-187,211-219). Kahtlustavana ülekuulamisel on B.M seletanud, et kuriteo päeval kuulis ta Z.S juures olles T.Oalt, et viimase mees teda peksab ja kuritarvitab alkoholi. Tatjana palus oma mehega rääkida neil teemadel. Vestluse juures oli ka V.I. Kuna neil oli Tatjanast kahju, otsustasid nad tema mehega rääkida. Ukse avas Tatjana tütar. Toas diivanil istus S.O. Ta oli tugevasti purjus ja tema vasakul põsel oli värske kriimustus. S.O nimetas neid oma naise armukesteks, väänas temal kätt, mille peale tema lõi teda näkku, seistes samal ajal S.Oi poole seljaga. Seejärel lõi vastu paremat põske. V.Ii ja S.Oi vahel puheks kaklus, tema soovis Iit peatada, kuid mõned Ii löögid ikkagi tabasid S.Oi. V.I lõi kannatanut rusikate ja jalgadega. S.O hoidis V.Iit jalast kinni ja niiviisi tassis V.I S.Oi toast välja trepikotta. Tema lõi S.Oi kahel korral näkku, kuid nendest löökidest ei võinud S.O surra. /lk 60/. Hilisemal ülekuulamisel on B,M tunnistanud, et toksas S.Oi jalaga ülespoole põlve parema jala vastu./lk 7677 ja lk 83/. Kohtuistungil 14.10.2004.a. kuulati B.M üle tunnistajana. B.M tunnistas kohtule, et lõi kannatanut näkku ja võimalik, et ka ühe korra jalaga.. V.Ii jalalöök tabas kannatanut õla ja rinna ülapiirkonda, tema löögid tabasid kannatanut umbes samasse kohta. Kriminaalasi saadeti uuesti kohtueelseks uurimiseks. Kahtlustatavana ülekuulamisel 15.03.2005.a. B.M end süüdi ei tunnistanud. Tunnistas, et lõi 2 korda kannatanut rusikaga näkku, V.I peksis kannatanut jalaga. Tema lõi kannatanut 1 korral jalaga rinna piirkonda. V.Ii ütlused selle kohta, et ta lõi kannatanut jalgadega 4 korda, ei vasta tõele. Kohtuistungil tunnistas B.M end süüdi talle esitatud süüdistuses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav V.Ii ütlused. V.I tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteos kohtuistungil süüdi ning avaldas toimepandu pärast puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtueelsel uurimisel on V.I end samuti süüdi tunnistanud, andnud süüdistusega kooskõlas olevaid ütlusi. V.I kinnitas, et nemad mõlemad Borisiga lõid jalgadega S.Oi kõhtu ja ribidesse. Tema lõi ka ühel korral S.Oi rusikaga näkku.. Tema tassis S.Oi korterist välja postkastide juurde. Kumbki neist S,Oi tappa ei soovinud. (tl 108-109, 130,147,184-185,224-232). V.I on seletanud eeluurimise käigus ja ka kohtuistungil (eelmises koosseisus kohtule), et nemad mõlemad peksid S.Oi jalgadega. Puhtsüdamlikus ülestunnistuses on V.I kinnitanud /tl 106/, et nad koos B.Miga lõid kokku umbes 8-l korral S.Oi jalgadega. Kes esimesena lõi, seda ta enam ei mäleta. Kahtlustatavana ülekuulamisel /tl 108/ seletas V.I, et nad koos B.Maljukjoviga peksid kannatanut jalgadega kõhtu ja ribidesse 3-4 korda. Süüdistatavana ülekuulamisel V.I end süüdi ei tunnistanud, kuna ta ei soovinud S.Oi surma ja ta ei oletanud, et tema löögid võivad põhjustada kannatanu surma. Süüdistatavana ülekuulamisel /tl 147/ tunnistab V.I oma süüd täielikult, kuid talle tundub, et löögid ei võinud põhjustada kannatanu surma. Kõik toimus kiiresti ja spontaanselt. S.Ossiopov ise provotseeris kakluse ja tema ja B.Mi soov oli vaid aidata T.Oat. Toimepandut kahetseb. Kohtuistungil 14.10.2004.a. andis V.I ütlusi, mille kohaselt kannatanut peksis ka B.M tehes seda 4-5 korral jalgadega kannatanu kehasse. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 382 12.04.2005.a. (tl 17-27). Eksperdiarvamuse kohaselt oli S.Oi surma põhjuseks kehatüve kinnine tömp trauma-roiete murrud paremal, parema kopsu põrutus, peen- ja jämesoole kinnisti verevalumid ja rebendid, verikõht 2200 ml, mis põhjustasid ägeda verekaotuse, mis oli ka surma otseseks põhjuseks. Surmaaega ei ole võimalik määrata, S.Oi veres leiti 3,20 etanooli, mis elavatel isikutel vastab raskele alkoholijoobele. Kannatanule tekitatud vigastused on elavatel isikutel eluohtlikud tekitamise ajal. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid (tl 2-7). Kohus leiab, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegudes on täielikult tõendamist leidnud. Mõlemad süüdistatavad on kinnitanud kannatanu löömist jalaga keha piirkonda. Sellist vägivalda kannatanu kallal kinnitab ka eksperdiarvamus. Süüdistatava seisukoht, et nende tegevuse tagajärjel ei võinud kannatanu surra, on oletuslikku laadi. Ilmne on, et süüdistatavatest kumbki ei soovinud kannatanu surma, kuid lüües jalaga kannatanut kehasse, pidid süüdistatavad ette nägema ja võisid ette näha kannatanu võimalikku surma nende tegevuse tagajärjel. B.M on andnud menetluse käigus vastuolulisi ütlusi, kuid on end siiski süüdi tunnistanud S.Oi löömises jalaga kehasse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et süüdistatava õigusevastase käitumise kutsus esile kannatanu ise oma käitumisega. Kannatanu oli tugevas alkoholijoobes. Tema agressiivsust kinnitavad nii süüdistatavad kui ka kannatanu T.Oa. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kannatanu arvamust mõistetava karistuse kohta. Vastavalt lühimenetluse normidele tuleb mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra. Kohtunik A.Ennok Rahvakohtunikud S.Ots K.-M.Tammeveski