Obsah (4)

§ 139§ 197§ 176§ 199

Kriminaalasi nr. 1-04-4 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 08.veebruaril 2006.a Harju Maakohus koosseisus : kohtunik Merike Allikmäe sekretär Anu-Mai Andevei ja tõlk Imbi Kangur - Popova juuresolekul pr

§ 139

lg 3 p 1 alusel 3a v/k; 30.01.1997.

§ 197

alusel 3 k v/k; 31.03.1999.

§ 176

lg 1, § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 3a v/k 31.01.2003.

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 alusel 9 k vang 2 a katseajaga 14.04.2003.

§ 197lg 2 p 1 alusel rahaline karistus 2500 kr, 01.11.2005.a Ida-Viru Maakohus Kar

S § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 1 alusel 10 k vangistust. Karistuse algus 01.11.2005.a. väärteokorras karistatud 2-l korral. Elukoht Tallinn Harju maakond 1 liin 1-

1. Tõkend – vahistamine alates 17.08.2005.a;süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 200 lg 2 p 9 järgi. Kohus tegi kindlaks: R-V.B on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, 08.09.2002 kella 03.00-st kuni 09.00-ni võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pannes antud teo toime sissetungimisega, ja nimelt: tungis läbi avatud rõduakna aadressil Tallinn Vikerlase 17-41 asuvasse korterisse, kust võttis ära mobiiltelefoni Ericsson maksumusega 500 kr, 2 korterivõtit maksumusega 55 kr /tk, kokku 110 kr, autovõtme maksumusega 100 kr koos puldiga, maksumusega 100 kr, fotoaparaadi Praktik maksumusega 400 kr, kokku summas 1210 kr, mis kuuluvad Vitali Malininile. Samuti tema 10.09.2002.a ajavahemikul 00.30-st kuni 03.00-ni võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kusjuures see pandi toime sissetungimisega ja nimelt: tungis läbi avatud akna aadressil Tallinn Mahtra 6-77 asuvasse korterisse, kust varastas mobiiltelefoni Nokia 5110, maksumusega 700 kr ja raha summas 15 kr, kokku summas 715 kr, mis kuuluvad Alla Saveljevale. Seega pani R-V.B oma tahtliku tegevusega toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi sätestatud kuriteo, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pannes selle toime sissetungimisega isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Samuti tema 15.10.2002.a kella 03.30 paiku võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pannes selle teo toime vägivallaga ja sissetungimisega ja nimelt: tungis läbi laoruumi avatud akna aadressil Tallinn Vabaõhukooli 72 asuvasse majja, kus lõi teda märganud selles majas elavat Nelli Siemit kätega keha piirkonda, haaranud kannatanul kaelast, tõukas ta viimase keldrisse, tekitades talle vastavalt kohtuarstliku ekspertiisi aktile, välja arvatud 10.10.2002.a peapõrutuse, laialdased nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel, otsmikul, 2 paremal õlal ja küünarvarrel, käelabal, vasakul õlal, parema jalalaba piirkonnas, parema jala kolmandal, neljandal ja viiendal varbal, marrastused vasaku randme piirkonnas, laialdased nahaalused verevalumid ja marrastused mõlemal põlvel ja mõlemal säärel, mis ei ole elule ohtlikud, sulges keldriluugi, mille järel võttis köögikapil asuvast rahakotist kannatanule kuuluvad 300 krooni. Seega pani R-V.B oma tahtliku tegevusega toime KarS § 200 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pannes selle teo toime vägivallaga ja sissetungimisega. Kohtuistungil kohtualusena üle kuulatud R-V.B andis ütlusi selle kohta, et ta Vikerlase 17 II korruse korterisse sissetungimise ja asjade s.o. auto võtmete, rahakoti, korteri võtmete, fotoaparaadi ja mobiiltelefoni varguse pani toime raske materiaalse olukorra tõttu. Ta läks aknast sisse, varastas mõned esemed. Korteril oli köögiaken lahti, selle kõrval oli ka veerenn, tänu millele ronis aknast sisse. Rahakoti viskas ära, fotoaparaadi ja telefoni müüs taksojuhile. Kell oli 4 hommikul. Kannatanule ei ole ta kahju hüvitanud. Mahtra tänava korterisse I korrusel ronis ta rõdu kaudu läbi lahtise akna. Ta läks koridorist kööki, võttis naise käekoti. Seal oli sees Nokia telefon ja veidi raha. Telefoni kasutas veidi ise, siis müüs selle maha. Samal päeval sai just tööd. Siis elas neiuga, oli töötu, neil oli raske materiaalne olukord. Laps oli 2,5 aastane, neil polnud üldse raha, et elada. Neiu rääkis, et ta hangiks raha ükskõik kuidas. B oli noor, alles vabanenud, ei osanud midagi muud teha. Vabaõhukooli 72 majast läks ta mööda, teelt oli näha, et aken on lahti, otsustas sinna sisse ronida. Ta ei osanud siis arvata, et selline asi võib juhtuda. Kui ta ühes toas oli, siis naine arvatavasti kuulis midagi ja ärkas üles, tal polnud võimalust ära joosta. Ehmatas ise ka väga. Ta krabas naisel riietest kinni, tiris kõrvale tuppa. Samal ajal kui tiris, küsis naiselt, et kus raha on. Sinna tuppa minnes ta nägi, et luuk on lahti, lükkas naise sinna ja pani luugi kinni ning jooksis minema, kuna oli ehmunud. Raha võttis enne kui ta ärkas. Ta ei teadnud, et inimene ärkas üles. Tal polnud ennem mõtteski kasutada vägivalda. Ta võttis raha kummuti pealt. Siis vaatas veel asju mida võtta saaks, seal olid lauad ja kummutid. Vaatas, et äkki saab veel midagi võtta. B kuulis sahinat just sealt otsast kust majja tungis, nägi, et koridoris seisab inimene. Edasi juhtus see mis juhtus, peale seda läks ta kohe ära. Naine küsis temalt, et mida ta siin teeb. B ütles, et tal ei jäänud muud üle kui lohistada naine keldrini ja sinna lükata. Kui ta nägi keldrit ja ta sinna lükkas, ei arvanud, et asi tuleb nii välja. Ta ei teadnud, et seal on kelder. Oli tavaline luuk, mis oli lahti. Luugi sulges, ei tea miks, ta tegutses automaatselt, polnud mingeid mõtteid. Toas oli pime, kelder oli ukse ligidal. Arvas, et kui tirib inimese sinna ruumi, et siis ise jookseb minema. Ta ei mäleta, kas ta lohistamise ajal teda tõukas. Tal polnud vägivalla kasutamise plaani. B hoidis kannatanul kaeluselt kinni, lükkas teda enda ees. Siis kui kannatanu kukkus, siis ehmatas ise ka, ta nägi, et põrandal on kelder, kummardus ja pani luugi kinni. B kinnitab, et ta nõudis raha ka siis kui naine oli ärganud. Kuna tema eesmärk oli vargus, siis kindlasti küsis ta raha. Kannatanu Nelli Siem ülekuulatud kohtuistungil rääkis, et
2. okt. 2002 ta magas ja ärkas köögi valguse peale. Süüdistatav oli akna kaudu sisse tulnud, käis toas ringi ja küsis halvas eesti keeles, et kus on raha. Tuled põlesid. Ta lohistas mu keldrisse ja pani luugi kinni, ise läks ettepoole tubadesse. N.Siem sai välja veranda kaudu, helistas naabrite juurest politseisse. 300 krooni oli rahakotist kaasa võtnud, tühi kott oli köögi laual. Raha,300 krooni, tagasi ei ole ta saanud, nõuab kahju hüvitamist. Enne keldrisse lohistamist teda ei löönud, ei peksnud, rebis ainult rinnalt riietest ja lohistas. Luuk oli lahti, ta pidi tõukama, vahel oli ta põlvili, siis jälle tõusis, sest kukkusin pea ees keldrisse. Küsis ikka raha, N.Siem vastas, et tal pole, et ta on vana, aga ikka raha lause oli. Ta pani luugi kinni. Et rahakott on laual lahtiselt tühi, seda märkas ta siis kui tuli naabrite juurest tagasi. Seal oli olnud 3 sajalist. Muud asjad olid kõik alles. Ta ei ähvardanud, ainult nõudis raha, et kus on raha. Ta tuli sahvri kaudu majja, seal olid potid- pannid põrandal laiali. Aken oli lihtsalt kinni, haaki polnud veel peal. Vigastused tekkisid kukkumisest, kui ta peaga vastu maad kukkus, siis sai põrutada ja kriimustada Tunnistaja H.V kinnitab, et see oli öisel ajal 3-4 vahel. Helises uksekell, ta läks vaatama, et kes helistab. Seal oli hirmunud näoga, verise peaga ja öösärgis naabrinaine N.Siem. Ta selgitas midagi aga esialgu ei saanud aru mida ta selgitas. Hiljem sai aru, et tema majja on sisse tungitud, selle käigus teda lükati keldrisse, kust ta tagaukse kaudu põgenes. H.V sai aru et asi on tõsine. Ta 3 helistas politseisse, võttis relva ja läks prouaga maja juurde vaatama. Tema elab Vabaõhukooli 72, majade vahet on 6 m. Uks oli lahti, lahti oli ka aken, mis avaneb välisukse kõrvalt. Ukse kõrval vedeles õhuke nahkjope. Nad läksid tuppa, tuba oli segi, dokumendid vedelesid igal pool. Käisid maja läbi, sissetungijat enam polnud. Siis jõudis kohale politsei, kes kutsus kiirabi. H.V sai aru, et kui naaber ärkas, oli sissetungija korteris. Kui N.Siem proovis meest peatada, haaras mees tema riietest ja lükkas ta keldrisse. Peale kohtualuse, kannatanu ja tunnistajate ülekuulamise kohtus on R-V.B süü veel tõendatud: - Sündmuskoha ülevaatuse protokollid ja fototabelid (tl 13-16; 68-75; 110-114), mille kohaselt Vabaõhukooli 72 põranda luuk asub ukse kõrval ja luugist alla viib mitmeastmeline trepp. - Daktüloskoopilise ekspertiisi aktid nr SS-1502.02/5004, SS-0316-03/1039 ja SS -181902/5839, mis kinnitavad, et sündmuskohal Tallinn Vikerlase 17-41, Mahtra 6-77 ja Vabaõhukooli 72 asuvas korterites ja majas avastati R-V.B sõrmejäljed (27-29; 87-90; 123127); - Kannatanu N.Siem avaldus ja ütlused, milles, ta selgitas, et ärkas 15.10.2002.a öösel kella 03.30 paiku ja läks kööki, kus nägi noormeest, kes haaras tal riietest, tõukas ja lohistas mööda maad, hoides teda kurgu piirkonnas riietest, millega takistas tal hingamist, pärast aga tõukas ta pea ees keldrisse ja sulges keldriluugi. Nelli Siem kukkus keldrisse ja sai raskeid kehavigastusi. Ta esitas tsiviilhagi 300 kr. - kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 2123 18.10.2002.a, mille kohaselt N.Siemile tekitati elule mitteohtlikke kehavigastusi (tl 82-84). - Alla Saveljeva avaldus, kannatanuks tunnistamise määrus ja eeluurimisel antud ütlused selle kohta, et 10.09.2002.a kella 00.30-03.00 murti sisse korterisse aadressil Mahtra 6-77 avatud köögiakna kaudu, varastati mobiiltelefon Nokia 5110 ja sularaha 15 kr, kahju 715 kr (tl 12, 19, 20). Kohus, kuulanud ära kohtualuse seletused ja kannatanu ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele: R.-V. B süü talle süüks arvatavas kuriteos on tõendatud ning tegu eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 200 lg 2 p 9 järgi. R.-V. B kinnitab, et vargused pani ta toime raskest materiaalsest olukorrast tingituna. Ta tungis läbi avatud rõduakna Vikerlase 17 korterisse ja läbi avatud akna Mahtra 6 korterisse. Korteritest varastas ta sealt leidnud esemed ja raha. Materjalide kohaselt esialgselt R.-V. B teatas, et 15.10.2002.a kella 3.30 paiku ta tungis läbi avatud akna aadressil Tallinn Vabaõhukooli 72 asuvasse majja, kus ta lõi teda märganud naist käega keha piirkonda, haaras viimasel käelast, pärast aga tõukas ta keldrisse ja sulges keldriluugi. Pärast seda võttis B köögikapil olevast rahakotist raha summaas 300 kr. Pärast protokolli lugemist otsustas R.-V. B muuta tunnistusi ja kirjutas protokolli täienduseks, et 3-s episoodis võttis ta alguses raha ja läks teise tuppa, vaatas, ega seal ei ole väljapääsu. Seda ei olnud ja R.-V. B otsustas väljuda välisukse kaudu. Tulles tagasi ukse juurde, nägi ta naise siluetti, oli väga pime. R.-V. B tõukas naise kuhugile kõrvale. Ta kuulis kolinat, aga ei näinud ise, kuhu inimene kukkus. Ta hüppas ukse juurde, mis viis tänavale ning põgenes. R.-V. B kinnitab, et ta ei kägistanud kannatanut, vaid ainult tõukas teda. Naine kukkus keldrisse, aga R.V. B seda ei näinud. Kohus leiab, et tuleb tõeseks lugeda R.-V. B, ütlused selle kohta, et ta võttis raha enne kui ta kannatanu keldrisse lükkas. Kannatanu N.Siem kinnitas, et raha võtmist ta ei näinud. Küll aga küsis süüdistatav halvas eesti keeles, et kus on raha. Ta kinnitab, et süüdistatav võis raha võtta ka siis kui ta keldris oli. Kohtuistungil R.-V. B rääkis, et kannatanu tõukamise ja lükkamise ajendiks oli hirm, kuna ta ei teadnud, kas ruumides veel inimesi on. Eksperdile selgituseks on ta öelnud, et majja tunginud mees haaras temal voodis magaval kannatanul kaelast, mis ei ole muude tõenditega kinnitamist leidnud. On tõene, et süüdistataval puudus tarvidus magaval kannatanul kaelast haarata, kui rahakott lebas laual. Kannatanu on kinnitanud, et R.-V. B lohistas teda läbi kahe toa, tirides teda riietest. Teda tirides ja lükates N.Siem kukkus. Ta tahtis püsti tõusta, aga pea ees kukkus keldrisse. 4 Kannatanu sai kukkudes tervisekahjustusi, mis eksperdi arvamuse kohaselt olid lühiajalised, ei olnud eluohtlikud. Kohus loeb usaldusväärseks kannatanu Nelli Siem ütlused, mis on antud eeluurimisel ja kohtus. Tema ütlused vastavad tehioludele, on kooskõlas muude kogutud tõenditega. Kannatanul puudus tarvidus anda valesid ütlusi, kuna ta ei nõua R.-V. B karistamist. Tema puhul on tegemist kõrges vanuses isikuga, kes nõuab talle tekitatud kahju 300 kr hüvitamist. Samuti on põhjendatud kannatanutele A.Saveljeva ja V.Malinin kahjude hüvitamine. Kohtualune R-V.B on vallaline, alalist töökohta ei oma. Tema elukaaslane on töövõimetu 70% üldhaigestumise tõttu. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualust karistada. R-V.B karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Vastutust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanek kõrges vanuses oleva isiku suhtes. R-V.B on tunnistanud oma süüd, kuid tema kuriteo järgses käitumises väljendus ükskõiksus keldriauku kukkunud vanainimese võimalike raskete tervise kahjustuste suhtes. Ta pani keldriluugi kinni, et kannatanu sealt välja ei pääseks. Ta ei võtnud ühendust teenistustega, et kannatanu saaks abi. Arvestades R-V.Bt iseloomustavaid andmeid, et teda on varem korduvalt kriminaalkorras ja väärtegude korras karistatud, ei pea kohus võimalikuks R-V.B karistamist tingimusliku karistusega. Karistuse aja määramisel kohus arvestab, et kohtualune ei ole aru saanud oma tegude ühiskonnaohtlikkusest, et N.Siem suhtes toimepandud kuritegu oli toime pandud kõrges eas isiku suhtes. Karistuse mõistmisel arvestamisele kuuluvaid tegureid kogumis hinnates, leiab kohus, et RV.Bt on tarvilik karistada reaalse vangistusega, kuna toimepandud teod on tõendiks selle kohta, et ta ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Olles vabaduses mõned kuud pärast vangistusest vabanemist jätkas ta kuritegude toimepanemist Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 9 § 305 - § 315; § 311; § 312 ja § 313, kohus O t s u s t a s: Tunnistada süüdi R-V. B ja karistada teda: 1) KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 8 kuulise vangistusega; 2) KarS § 200 lg 2 p 9 järgi 3 aastase vangistusega; KarS § 63 lg 2 ja § 64 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristus 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel lugeda Ida-Viru Maakohtu 01.11.2005.a mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristus 3 aastat vangistust. KarS § 68 alusel lugeda karistusest kantuks vahi all viibitud aeg 17.08.-31.10.2005.a, s.o. 2 kuud ja 14 päeva ja eelmise kohtuotsusega ära kantud vangistus 01.11.2005.a kuni 07.02.2006.a, s.o. 3 kuud ja 6 päeva, mis on kokku 5 kuud ja 20 päeva. Ärakandmisele kuulub 2 aastat 6 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 08.veebruar 2006.a. Tõkend- vahistamine-kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista R-V.B`lt sundraha summas 7500.- krooni, ekspertiisitasu summas 8625.krooni ja kaitsjatasu 4731.80 krooni riigi tuludesse. Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017 või nr 221023778606 Hansapangas, märkides Harju Maakohtu viitenumbri
3. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (sundraha, kaitsja- ja ekspertiisitasu) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Välja mõista R-V.B`lt: Nelli Siem, eluk Vabaõhukooli 72 Tallinn, kasuks kahju 300.- krooni. Alla Saveljeva, eluk Mahtra 6-77 Tallinn, kasuks kahju 715.- krooni Vitali Malinin, eluk Vikerlase 17-41 Tallinn, kasuks kahju 1210.- krooni. Kohtuotsuse peale on õigus KrMS § 318 alusel kohtumenetluse poolel esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutuse soovil teatatakse kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse 5 otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtunik Merike Allkimäe