← Eesti

1-06-5091\1

Obsah (7)§ 199§ 215§ 74§ 65§ 75§ 78§ 218

1-06-5091 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01 juuni 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-5091 (05231802580) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi ja K.Ki süüdistus

§ 199

lg 2 p 7 järgi Lühimenetlus Prokurör Rainer Amur Süüdistatav T.T , EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 17.08.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega

§ 215

lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud, millest koheselt kuulus

§ 74

lg 2 alusel ärakandmisele 20 päeva ning vangistus 1 aasta 3 kuud 10 päeva jäeti

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata katseajaga 1 aasta 6 kuud Kaitsja Advokaat Eva Rivis Süüdistatav K.K , eestlane, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: Tallink AS, elukoht: Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 17.08.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega

§ 215

lg 2 p 1, 3 alusel vangistus 1 aasta 10 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1 1. T.T süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 4 (neli) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 3.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks eelmise, so Tallinna Linnakohtu 17.08.2005 otsusega mõistetud ja ärakandmata raskema karistusega, so tähtajalise vangistusega 1 aasta ja 3 kuud ja 10 päeva, mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva. 4. Tallinna Linnakohtu 17.08.2005 otsuse kohaselt kuulus mõistetud liitkaristusest

§ 74

lg 2 alusel koheselt ärakandmisele tähtajaline vangistus 20 (kakskümmend) päeva, milline on käesolevaks ajaks kantud, mistõttu

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud, so ärakandmata liitkaristus, so tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva T.Ta suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et T.T temale Tallinna Linnakohtu 17.08.2005 otsusega määratud ja Harju Maakohtu täitmiskohtuniku 06.04.2006 määrusega 3 kuu võrra pikendatud 21 (kakskümmend üks) kuulise katseaja jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742, 6 127 758). 5.

§ 75

lg 1 alusel kohustada T.Tat täitma järgmisi kontrollnõudeid:  elada kohtu poolt määratud alalises elukohas  ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;  saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks 6.

§ 78

p 1 alusel arvestada T.Tale määratud 21 kuulise katseaja algust alates Tallinna Linnakohtu 17.08.2005 kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.08.

  1. T.Ta suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
  2. K.K süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 5 (viis) kuud. 9. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva. 10.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks eelmise, so Tallinna Linnakohtu 17.08.2005 otsusega mõistetud raskema karistusega, so tähtajalise vangistusega 1 aasta ja 10 kuud, mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud. 11.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud ja ärakandmata liitkaristus, so tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud K.Ki suhtes kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K.K temale Tallinna Linnakohtu 17.08.2005 otsusega määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742, 6 127 758). 12.

§ 75

lg 1 alusel kohustada K.Ki täitma järgmisi kontrollnõudeid:  elada kohtu poolt määratud alalises elukohas;  ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 2 15 päevaks;  saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks 13.

§ 78

p 1 alusel arvestada K.Kile määratud 18 kuulise katseaja algust alates Tallinna Linnakohtu 17.08.2005 kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.08.

  1. K.Ki suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
  2. K.Kilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1022 (üks tuhat kakskümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  3. T.Talt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1022 (üks tuhat kakskümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: T.Tat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 16.08.2005 varahommikul kella 05.00 paiku grupis K.Kiga, viibides Tallinnas, Müta 6 asuvas Elle Sõrmusele kuuluvas majas peol, võttis samast majast Elle Sõrmusele kuuluva arvuti modemi maksumusega 1000 krooni ja arvuti kõvaketta maksumusega 1000 krooni, kokku summas 2000 krooni. Seega T.T isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis, so pani toime

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.Ki süüdistatakse selles, et ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 16.08.2005 varahommikul kella 05.00 paiku grupis T.Taga, viibides Tallinnas, Müta 6 asuvas Elle Sõrmusele kuuluvas majas peol, võttis samast majast Elle Sõrmusele kuuluva arvuti modemi maksumusega 1000 krooni ja arvuti kõvaketta maksumusega 1000 krooni, kokku summas 2000 krooni. Seega K.K pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis, so pani toime

§ 199lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavad T.T ja K.K seletasid, et süüdistus on neile arusaadav ja nad tunnistasid end neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatavate süü kriminaaltoimiku materjalidega tõendamist leidnud. 3 Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  21.08.2005 koostatud Elle Sõrmuse suulise kuriteoteate protokoll, millest nähtuvalt on Müta 6 asuvas maja ajavahemikul 15.08.2005 kuni 20.08.2005 varastatud arvuti kõvaketas ja modem, varaline kahju 12 000 krooni. (t/l 2)  21.08.2006 koostatud kannatanu Elle Sõrmuse ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli kannatanu 20.08.2006 koju õhtul kella 19.30 ajal ja avastas, et tuba oli segamini. 21.08.2005 kella 17.00 ajal lülitas sisse arvutit ja avastas, et juhtmed olid lahti ning kadunud kõvaketas ja modem. Õetütrelt E-L.Vlt kuulis, et külas olid käinud kaks sõbrannat ja 3 noormeest, kes olevat jäänud 16.08.2005 sinna paariks tunniks kui õetütar oli tööl. (t/l 3-4)  23.08.2005 koostatud tunnistaja E-L.V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 15.08.2005 päeval koos Kristiga, kes pidi jääma tunnistaja juurde ööseks. Siis said kokku Kerliga, kes ka pidi tulema filmi vaatama. Siis tulid sinna veel kaks tunnistaja sõpra Ardo ja M. Siis helistas Kerli kellelegi ja teatas, et majas on pidu ning kutsus veel inimesi, keda tunnistaja ei tundnud. Tuli veel viis inimest ja kui tunnistaja neid ära ajama hakkas, siis hakkas üks neist teda ähvardama. Arvutit puutus üks võõrastest poistest. Nad tulid umbes 10 paiku ja lahkusid hommikul kella 6 ajal. (t/l 5-6)  23.08.2005 koostatud tunnistaja K.Ki ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks tunnistaja koos Kerliga Eva-Liisa juurde. Sinna tulid veel võõrad 3 tüdrukut ja 3 poissi. Neid paluti korduvalt lahkuda, kuid nad ei lahkunud. Eeldatavasti poisid üritasid minna internetti, öösel magada ei saanud, sest kisa oli suur. Hommikul ajasid võõrad välja ja hakkas koos Eva-Liisaga koristama. Kõik toimus 15 augustil. Võõrad tulid sinna õhtul kella 10 paiku. (t/l 7-8)  24.08.2005 koostatud tunnistaja Kerli Kaasiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks tunnistaja Eva-Liisa juurde Kakumäele 15.08.

  1. Siis helistasid Ardole, Mle ja Kozkale ja kutsusid neid sinna. Siis helistas K ja ütles, et tulevad paariks tunniks. Mõtlesid, et mis siis ikka. Kui aga kohale jõudsid oli neid palju rohkem ja Eva-Liisa ütles, et nii palju inimesi siia küll ei tule. Eva muutus kurjemaks, kuid neist jagu ei saanud. Nad kleepisid mingeid asju laua külge ja siis oli külmkapp katki. Siis läks Eva kurjemaks ja nad hakkasid ähvardama. (t/l 9)  24.08.2005 koostatud tunnistaja M.J ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks tunnistaja 15.08.2005 Eva juurde. Siis tulid sinna võõrad Õismäelt 3-4 tüdrukut ja 4 poissi. Tunnistaja nägi neid esimest korda. Tunnistaja läks Eva tuppa ja seal olid veel Kozka, Eva, Kristi, Ardo. Eva, Kristi ja Lilly käisid vaatamas, mida teised teevad. Kuulis seda, et kui Eva ütles võõrastele, et need ära läheksid, siis need vastasid ähvardavalt, et ei lähe. Võõrad lahkusid hommikul kella 5 ajal. Kui Eva võõraid ära ajas, siis K ütles, et kui välja ajad, siis viskab siin kõik aknad sisse. (t/l 10)  26.09.2005 koostatud tunnistaja M.Te ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks tunnistaja Kakumäele augusti keskel koos Kristjani, Targo, Ernsti ja tüdrukutega. Seal olid juba Silver ja Rene. Jõid seal natuke ja ta läks magama. Mis seal juhtus, seda ei tea. Targo üritas vist arvutit tööle panna et internetti minna. (t/l 11-12)  26.09.2005 koostatud tunnistaja K.Ki ülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistas augustikuu lõpus tunnistajale R.K ja ütles, et ta tuleks sõpradega Kakumäele. Koos M.Te, T.Ta, Ramona Marili Almaniga tulid bussiga Kakumäele kella 23.30 ajal. R.K tuli neile vastu bussipeatusesse ja läksid ühe tüdruku juurde, kelle nime ei tea. Seal olid veel selle tüdruku sõbrad kuskil 6 inimest. Toas laual oli arvuti ja selle peal modem. Hommikul kella 5 ajal nägi kuidas T.T võttis modemi ja pani selle püksivärvli vahele. Pärast läksid bussi peale. (t/l 14-15)  26.09.2005 koostatud kahtlustatava T.Ta ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav oma süüd osaliselt, seletades, et varastas modemi. Augustis läks K.Ki, E.A, M.Te ja Ramonaga ja kahe tema sõbrannaga Kakumäele. Kristjan võttis arvuti kõvaketta ning pakkus temalegi, et ta midagi võtaks. Kahtlustatav keeldus. Seejärel võttis K.K modemi ja pistis põue ning ütles, et vii välja. Viis modemi maja kõrvale peitu ja ütles K.Kile kuhu pani. (t/l 16-17) 4         22.10.2005 koostatud tunnistaja E.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli tunnistaja 21.10.2005 Tallinna ja sai kokku Targoga. Helistasid K.Kile ja ütlesid, et ta annaks modemi tagasi. K.K ütles, et tal ei ole aega, saaks kokku laupäeval ja siis ta annab selle modemi. Siis läksid parki, said modemi ja tõid selle otse politseisse. (t/l 20) Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi modemit Nokia M5921 E56111.
  2. (t/l 21-24) Elle Sõrmuse 27.02.2006 koostatud allkiri selle kohta, et ta on tagasi saanud Nokia modemi. (t/l 25) 10.03.2006 koostatud kahtlustatava K.Ki ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav kuriteo toimepanemist ja seletas, et augustikuus 2005 tarvitasid Kakumäel alkohoolseid jooke ja olid parajalt joobes. Toas arvuti peal oli must modem ja öösel nägi kuidas Targo pani selle vöö vahele. Targo vihjas, et tema võtaks ka midagi ning kahtlustatav võttis arvuti seest lahti ning kruvis ära kõvaketta ja pani selle taskusse. Hommikul kella kuue paiku läksid minema. Kõvaketas on senini kahtlustatava käes ja ta annab selle välja. Mingit informatsiooni ei ole sellelt kustutatud. (t/l 29-30) 10.03.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi kõvaketast Quantum Fireballtm Plus KA nr
  3. (t/l 33-36) Elle Sõrmuse allkiri kõvaketta kättesaamise kohta. (t/l 37) Koopia 06.09.2003 koostatud väärteootsusest, millest nähtuvalt karistati T.Tat

§ 218lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 240 krooni.

(t/l 43) 11.04.2006 koostatud kannatanu Elle Sõrmuse ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei esita kannatanu tsiviilhagi, kuivõrd tal ei ole võimalik tõendada seda, et kõvakettal olnud informatsioon on väärtusega 10 000 krooni. Kui kõvaketta tagasi sai, siis oli see tühi. Enne olid seal tekstifailid. Nädalavahetusel annab kõvaketta tuttavale IT spetsialistile ja see vaatab, kas on võimalik kustutatud informatsiooni taastada. Raha ei ole oluline, vaid see, et pätid saaksid karistada. Vihastab see, et oleks ta müünud selle maha, aga ta hoidis seda enda kodus seda ja milleks pidi siis seda kustutama. (t/l 77-78) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud T.Ta ja K.Ki süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu Elle Sõrmuse, tunnistajate E-L.V, K.Ki, Kerli Kaasiku, M.J, M.Te, E.A ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle, Elle Sõrmuse allkirju asjade tagasisaamise kohta, süüdistatavate karistusandmeid, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava T.Ta käitumine kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi ja K.Ki käitumine

§ 199lg 2 p 7 järgi.

Kohus asub seisukohale, et süüdistatavate käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli T.Tat 06.09.2003 koostatud väärteootsusega karistatud kauplusest väheväärtusliku asja varguse eest rahatrahviga ning määratud rahatrahv oli uue varavastase süüteo toimepanemise ajaks tasumata, mistõttu oli T.T varavastast süütegu toime pannes isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Süüdistatavate eneste ütlustest nähtuvalt võttis T.T kannatanu arvuti juurest modemi ja K.K lammutas lahti arvuti ning võttis välja kõvaketta. Mõlemad süüdistatavad väljusid koos ja kumbki viis ühe arvuti juurest võetud asja majast välja. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatavad tegutsesid ühise tahtlusega ühise kuritegeliku eesmärgi, so võõra vallasasja äravõtmise ja ebaseadusliku omastamise nimel, tegutsedes ühiselt ja varavastase kuriteo kaastäideviijatena. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavad tegutsesid kuriteo toimepanemisel grupis. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et T.T kuulub süüditunnistamisele

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja K.K kuulub süüditunnistamisele

§ 199lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

5 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatavate isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavaid karistatud 17.08.2005 kohtuotsusega ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt panid süüdistatavad menetlusesemeks oleva kuriteo toime üks päev enne selle kohtuotsuse kuulutamist. Seega olid mõlemad süüdistatavad teadlikud sellest, et kriminaalasjas nende süüdistuses kuulutatakse otsus, mis ilmselgelt võib mõistetava karistuse tõttu seada neile piiranguid või võtta sootuks vabaduse esimese astme kuritegude toimepanemise tõttu, kuid sellele vaatamata pidasid süüdistatavad vajalikuks toime panna uue tahtliku kuriteo. Taoline asjaolu näitab ilmselgelt süüdistatavate äärmiselt ükskõikset suhtumist kõrvaliste isikute varasse. Taolised asjaolud annaksid piisava aluse mõista süüdistatavatele karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas aga on tegemist vaid ühe kuriteoepisoodiga ning võrreldes eelmises kriminaalasjas inkrimineeritud kuritegude rohkuse ja tekitatud varalise kahjuga on tegemist suhteliselt vähese tähtsusega kuriteoga vaatamata varguse toimepanemise hetkel tekitatud varalisele kahjule. Seega lähtudes süü suurusest peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavatele karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kriminaaltoimikust nähtuvalt saadi mõlemad varastatud asjad kätte K.Kilt, millest saab järeldada, et asjade omastamise huvi oli eelkõige K.Kil ning kohus loeb seetõttu ka usaldusväärsemaks T.Ta ütlused selle kohta, et varguse toimepanemisest oli eelkõige huvitatud K.K, kelle ettepanekul T.T modemi kannatanu majast varastas ja seejärel K.Ki valdusse andis. Peale selle nähtub tunnistaja E.A ütlustest seda, et tema koos T.Taga sai K.Kilt kätte modemi, mille viisid politseisse. Seega tegutses T.T ka aktiivselt selle nimel, et kannatanu oma vara tagasi saaks. Taolisi asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks mõista T.Tale võrreldes K.Kiga kergema karistuse. Samas on tegemist olukorraga kus süüdistatavad panid toime kuriteo ajal, mil ei olnud kuulutatud veel otsust eelmises kriminaalasjas, mistõttu tuleb süüdistatavatele liitkaristuse mõistmisel kohaldada

§ 65lg 1 sätteid.

Seejuures arvestab kohus ka asjaolu, et süüdistatavad olid inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal kohtulikult karistamata, mistõttu ei pea kohus otstarbekaks süüdistatavatele mõistetavat karistust täitmisele pöörata ning peab võimalikuks nende suhtes jätta karistuse tingimisi kohaldamata. Kuivõrd eelmise kohtuotsusega on süüdistatavaid karistatud juba pikaajalise vangistusega, milline nende suhtes tingimisi oli jäetud kohaldamata, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava kergema karistuse võib lugeda kaetuks eelmise otsusega mõistetud raskema karistusega. Kohus leiab, et katseaja kulgemise aja algust tuleb lugema hakata eelmise kohtuotsuse kuulutamisest, kuivõrd karistuste liitmisel tuleb lähtuda

§ 65

lg 1 sätetest ning puudub vajadus määrata uut katseaega käesoleva otsuse kuulutamisest nagu puudub võimalus ka katseaja pikendamiseks, kuivõrd kohus ei saa uut kriminaalasja läbi vaadates muuta eelmise ja juba jõustunud kohtuotsusega määratud katseaja pikkust. Käesoleval juhul saab kohus lähtuda vaid selles, et T.Ta katseaega on Harju Maakohtu 06.04.2006 määrusega pikendanud kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel kolme kuu võrra, mistõttu tuleb ka käesolevas otsuses määrata T.Tale katseajaks 21 kuud. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmisel lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavatelt on juba Tallinna Linnakohtu 17.08.2005 otsusega välja mõistetud sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu ja karistused liidetakse

§ 65

lg 1 alusel, mistõttu ei pea kohus võimalikuks käesoleva otsusega enam sundraha välja mõista. Märt Toming kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.