lg 2 p 4, 7 järgi ja K.Ki süüdistus
lg 2 p 7 järgi Lühimenetlus Prokurör Rainer Amur Süüdistatav T.T , EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 17.08.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega
lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud, millest koheselt kuulus
lg 2 alusel ärakandmisele 20 päeva ning vangistus 1 aasta 3 kuud 10 päeva jäeti
lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata katseajaga 1 aasta 6 kuud Kaitsja Advokaat Eva Rivis Süüdistatav K.K , eestlane, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: Tallink AS, elukoht: Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 17.08.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega
lg 2 p 1, 3 alusel vangistus 1 aasta 10 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1 1. T.T süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 3.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks eelmise, so Tallinna Linnakohtu 17.08.2005 otsusega mõistetud ja ärakandmata raskema karistusega, so tähtajalise vangistusega 1 aasta ja 3 kuud ja 10 päeva, mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva. 4. Tallinna Linnakohtu 17.08.2005 otsuse kohaselt kuulus mõistetud liitkaristusest
lg 2 alusel koheselt ärakandmisele tähtajaline vangistus 20 (kakskümmend) päeva, milline on käesolevaks ajaks kantud, mistõttu
lg 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud, so ärakandmata liitkaristus, so tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva T.Ta suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et T.T temale Tallinna Linnakohtu 17.08.2005 otsusega määratud ja Harju Maakohtu täitmiskohtuniku 06.04.2006 määrusega 3 kuu võrra pikendatud 21 (kakskümmend üks) kuulise katseaja jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742, 6 127 758). 5.
lg 1 alusel kohustada T.Tat täitma järgmisi kontrollnõudeid: elada kohtu poolt määratud alalises elukohas ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks 6.
p 1 alusel arvestada T.Tale määratud 21 kuulise katseaja algust alates Tallinna Linnakohtu 17.08.2005 kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.08.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva. 10.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks eelmise, so Tallinna Linnakohtu 17.08.2005 otsusega mõistetud raskema karistusega, so tähtajalise vangistusega 1 aasta ja 10 kuud, mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud. 11.
lg 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud ja ärakandmata liitkaristus, so tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud K.Ki suhtes kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K.K temale Tallinna Linnakohtu 17.08.2005 otsusega määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742, 6 127 758). 12.
lg 1 alusel kohustada K.Ki täitma järgmisi kontrollnõudeid: elada kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 2 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks 13.
p 1 alusel arvestada K.Kile määratud 18 kuulise katseaja algust alates Tallinna Linnakohtu 17.08.2005 kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.08.
K.Ki süüdistatakse selles, et ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 16.08.2005 varahommikul kella 05.00 paiku grupis T.Taga, viibides Tallinnas, Müta 6 asuvas Elle Sõrmusele kuuluvas majas peol, võttis samast majast Elle Sõrmusele kuuluva arvuti modemi maksumusega 1000 krooni ja arvuti kõvaketta maksumusega 1000 krooni, kokku summas 2000 krooni. Seega K.K pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis, so pani toime
Kohtuistungil süüdistatavad T.T ja K.K seletasid, et süüdistus on neile arusaadav ja nad tunnistasid end neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatavate süü kriminaaltoimiku materjalidega tõendamist leidnud. 3 Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 21.08.2005 koostatud Elle Sõrmuse suulise kuriteoteate protokoll, millest nähtuvalt on Müta 6 asuvas maja ajavahemikul 15.08.2005 kuni 20.08.2005 varastatud arvuti kõvaketas ja modem, varaline kahju 12 000 krooni. (t/l 2) 21.08.2006 koostatud kannatanu Elle Sõrmuse ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli kannatanu 20.08.2006 koju õhtul kella 19.30 ajal ja avastas, et tuba oli segamini. 21.08.2005 kella 17.00 ajal lülitas sisse arvutit ja avastas, et juhtmed olid lahti ning kadunud kõvaketas ja modem. Õetütrelt E-L.Vlt kuulis, et külas olid käinud kaks sõbrannat ja 3 noormeest, kes olevat jäänud 16.08.2005 sinna paariks tunniks kui õetütar oli tööl. (t/l 3-4) 23.08.2005 koostatud tunnistaja E-L.V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 15.08.2005 päeval koos Kristiga, kes pidi jääma tunnistaja juurde ööseks. Siis said kokku Kerliga, kes ka pidi tulema filmi vaatama. Siis tulid sinna veel kaks tunnistaja sõpra Ardo ja M. Siis helistas Kerli kellelegi ja teatas, et majas on pidu ning kutsus veel inimesi, keda tunnistaja ei tundnud. Tuli veel viis inimest ja kui tunnistaja neid ära ajama hakkas, siis hakkas üks neist teda ähvardama. Arvutit puutus üks võõrastest poistest. Nad tulid umbes 10 paiku ja lahkusid hommikul kella 6 ajal. (t/l 5-6) 23.08.2005 koostatud tunnistaja K.Ki ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks tunnistaja koos Kerliga Eva-Liisa juurde. Sinna tulid veel võõrad 3 tüdrukut ja 3 poissi. Neid paluti korduvalt lahkuda, kuid nad ei lahkunud. Eeldatavasti poisid üritasid minna internetti, öösel magada ei saanud, sest kisa oli suur. Hommikul ajasid võõrad välja ja hakkas koos Eva-Liisaga koristama. Kõik toimus 15 augustil. Võõrad tulid sinna õhtul kella 10 paiku. (t/l 7-8) 24.08.2005 koostatud tunnistaja Kerli Kaasiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks tunnistaja Eva-Liisa juurde Kakumäele 15.08.
(t/l 43) 11.04.2006 koostatud kannatanu Elle Sõrmuse ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei esita kannatanu tsiviilhagi, kuivõrd tal ei ole võimalik tõendada seda, et kõvakettal olnud informatsioon on väärtusega 10 000 krooni. Kui kõvaketta tagasi sai, siis oli see tühi. Enne olid seal tekstifailid. Nädalavahetusel annab kõvaketta tuttavale IT spetsialistile ja see vaatab, kas on võimalik kustutatud informatsiooni taastada. Raha ei ole oluline, vaid see, et pätid saaksid karistada. Vihastab see, et oleks ta müünud selle maha, aga ta hoidis seda enda kodus seda ja milleks pidi siis seda kustutama. (t/l 77-78) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud T.Ta ja K.Ki süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu Elle Sõrmuse, tunnistajate E-L.V, K.Ki, Kerli Kaasiku, M.J, M.Te, E.A ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle, Elle Sõrmuse allkirju asjade tagasisaamise kohta, süüdistatavate karistusandmeid, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava T.Ta käitumine kvalifitseeritud
lg 2 p 4, 7 järgi ja K.Ki käitumine
Kohus asub seisukohale, et süüdistatavate käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli T.Tat 06.09.2003 koostatud väärteootsusega karistatud kauplusest väheväärtusliku asja varguse eest rahatrahviga ning määratud rahatrahv oli uue varavastase süüteo toimepanemise ajaks tasumata, mistõttu oli T.T varavastast süütegu toime pannes isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Süüdistatavate eneste ütlustest nähtuvalt võttis T.T kannatanu arvuti juurest modemi ja K.K lammutas lahti arvuti ning võttis välja kõvaketta. Mõlemad süüdistatavad väljusid koos ja kumbki viis ühe arvuti juurest võetud asja majast välja. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatavad tegutsesid ühise tahtlusega ühise kuritegeliku eesmärgi, so võõra vallasasja äravõtmise ja ebaseadusliku omastamise nimel, tegutsedes ühiselt ja varavastase kuriteo kaastäideviijatena. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavad tegutsesid kuriteo toimepanemisel grupis. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et T.T kuulub süüditunnistamisele
lg 2 p 4 ja 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja K.K kuulub süüditunnistamisele
5 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatavate isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavaid karistatud 17.08.2005 kohtuotsusega ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt panid süüdistatavad menetlusesemeks oleva kuriteo toime üks päev enne selle kohtuotsuse kuulutamist. Seega olid mõlemad süüdistatavad teadlikud sellest, et kriminaalasjas nende süüdistuses kuulutatakse otsus, mis ilmselgelt võib mõistetava karistuse tõttu seada neile piiranguid või võtta sootuks vabaduse esimese astme kuritegude toimepanemise tõttu, kuid sellele vaatamata pidasid süüdistatavad vajalikuks toime panna uue tahtliku kuriteo. Taoline asjaolu näitab ilmselgelt süüdistatavate äärmiselt ükskõikset suhtumist kõrvaliste isikute varasse. Taolised asjaolud annaksid piisava aluse mõista süüdistatavatele karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas aga on tegemist vaid ühe kuriteoepisoodiga ning võrreldes eelmises kriminaalasjas inkrimineeritud kuritegude rohkuse ja tekitatud varalise kahjuga on tegemist suhteliselt vähese tähtsusega kuriteoga vaatamata varguse toimepanemise hetkel tekitatud varalisele kahjule. Seega lähtudes süü suurusest peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavatele karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kriminaaltoimikust nähtuvalt saadi mõlemad varastatud asjad kätte K.Kilt, millest saab järeldada, et asjade omastamise huvi oli eelkõige K.Kil ning kohus loeb seetõttu ka usaldusväärsemaks T.Ta ütlused selle kohta, et varguse toimepanemisest oli eelkõige huvitatud K.K, kelle ettepanekul T.T modemi kannatanu majast varastas ja seejärel K.Ki valdusse andis. Peale selle nähtub tunnistaja E.A ütlustest seda, et tema koos T.Taga sai K.Kilt kätte modemi, mille viisid politseisse. Seega tegutses T.T ka aktiivselt selle nimel, et kannatanu oma vara tagasi saaks. Taolisi asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks mõista T.Tale võrreldes K.Kiga kergema karistuse. Samas on tegemist olukorraga kus süüdistatavad panid toime kuriteo ajal, mil ei olnud kuulutatud veel otsust eelmises kriminaalasjas, mistõttu tuleb süüdistatavatele liitkaristuse mõistmisel kohaldada
Seejuures arvestab kohus ka asjaolu, et süüdistatavad olid inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal kohtulikult karistamata, mistõttu ei pea kohus otstarbekaks süüdistatavatele mõistetavat karistust täitmisele pöörata ning peab võimalikuks nende suhtes jätta karistuse tingimisi kohaldamata. Kuivõrd eelmise kohtuotsusega on süüdistatavaid karistatud juba pikaajalise vangistusega, milline nende suhtes tingimisi oli jäetud kohaldamata, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava kergema karistuse võib lugeda kaetuks eelmise otsusega mõistetud raskema karistusega. Kohus leiab, et katseaja kulgemise aja algust tuleb lugema hakata eelmise kohtuotsuse kuulutamisest, kuivõrd karistuste liitmisel tuleb lähtuda
lg 1 sätetest ning puudub vajadus määrata uut katseaega käesoleva otsuse kuulutamisest nagu puudub võimalus ka katseaja pikendamiseks, kuivõrd kohus ei saa uut kriminaalasja läbi vaadates muuta eelmise ja juba jõustunud kohtuotsusega määratud katseaja pikkust. Käesoleval juhul saab kohus lähtuda vaid selles, et T.Ta katseaega on Harju Maakohtu 06.04.2006 määrusega pikendanud kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel kolme kuu võrra, mistõttu tuleb ka käesolevas otsuses määrata T.Tale katseajaks 21 kuud. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmisel lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavatelt on juba Tallinna Linnakohtu 17.08.2005 otsusega välja mõistetud sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu ja karistused liidetakse
lg 1 alusel, mistõttu ei pea kohus võimalikuks käesoleva otsusega enam sundraha välja mõista. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.