lg 2 p 4,
lg 2 p 4,5,8,
p 1,2,3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav D.J Kaitsja määratud korras kahtlustatavana peeti kinni 01.03.2006.a – lk 118-119 vahistati 02.03.2006.a – lk 131-132 käesoleval ajal viibib vahistatuna Tartu Vanglas Eesti Vabariigi kodanik haridus 7 klassi emakeel vene keel kriminaalkorras karistamata väärteokorras karistamata Karl Saavo RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 4, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: 2 Süüdi tunnistada D.J
Süüdi tunnistada D.J
Süüdi tunnistada D.J
p 1,2,3 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 (neli) aastat vangistust.
lg 2 alusel kuulub mõistetud 4 aastast vangistusest kohesele ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda D.J-i eelvangistuses 01.03.2006 – 25.05.2006.a viibitud aeg karistusaja hulka ja 6 kuu vangistuse kandmise alguseks lugeda 01.03.2006.a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks jätta muutmata D.J-i suhtes valitud tõkend vahistamine. Ülejäänud osa vangistusest – 3 (kolme) aastat ja 6 (kuut) kuud vangistust ei pöörata
lg 1,2,3 alusel täitmisele, kui süüdistatav ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.
lõikes 1 sätestatu alusel on D.J kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 4 ja 7 alusel on D.J käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) omandama põhihariduse; 2) mitte viibima Tartus, X õues ning mitte suhtlema J.R. , S.F. , E.K. ja V.Z. .
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
lõikes 5 sätestatu alusel peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Jõustunud kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 188 alusel välja mõista Natalja D.J-ilt ja D.J-i täisealiseks saamisel D.J-ilt riigituludesse menetluskuludena : - 4120 krooni 55 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses (lk 117,126-127,134-135,147-148,182-183; KrMS § 175 lg 1 p 4); 2 3 1321 krooni 60 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 7500.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9). D.J-i täisealiseks saamisel lõpeb Natalja D.J-i kohustus, tasuda eelnimetatud menetluskulusid ning selleks ajaks tasumata menetluskulude hüvitamise kohustus lasub D.J endal. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-6325 või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-6325. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. - Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 1321 krooni 60 senti advokaat Karl Saavo süüdistatav D.J-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. O.T. tsiviilhagi 20.- krooni nõudes rahuldada. Välja mõista D.J-i seaduslikult esindajalt, tsiviilkostjalt (lk 174-175), Natalja D.J-ilt (elukoht Pikk 48, Tartu) 20.- krooni O.T kasuks. D.J-i täisealiseks saamisel lasub tsiviilhagi 20.- krooni nõudes hüvitamise kohustus D.J endal ja sellest hetkest vabaneb Natalja D.J-i tsiviilhagi hüvitamise kohustusest. L.K. tsiviilhagi 10737.- krooni nõudes rahuldada. Välja mõista D.J-i seaduslikult esindajalt, tsiviilkostjalt, Natalja D.J-ilt 10737.- krooni tsiviilhagi katteks ja 750.- krooni L.K. tasutud riigilõivu katteks (lk 161/171) L.K. kasuks. D.J-i täisealiseks saamisel lasub tsiviilhagi 10737.- krooni nõudes ja 750.- krooni riigilõivu hüvitamise kohustus D.J endal ja sellest hetkest vabaneb Natalja D.J-i tsiviilhagi ja riigilõivu hüvitamise kohustusest. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. 3 4 KrMS § 319 lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse D.J-i selles, et tema: suvel 2005.a viibides Tartus, X maja hoovis, väänas S.F. , rusikasse suurutud käe selja taha ning seejärel suurus jõuga sõrmed lahti ning võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil S.F. le kuuluvad 10.- krooni. detsembris 2005.a, enne jõule, viibides Tartus, Uus 54 asuvas Slaavi Gümnaasiumi ruumides, surus jõuga S.F. käe sõrmed lahti ning võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil S.F. le kuuluvad 10.- krooni. Sellise käitumisega pani D.J toime
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ning mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Veel süüdistatakse D.J-i selles, et tema: 11.10.2005.a kella 14.00 paiku, tungides sisse Tartu linnas, X – 66 korterisse võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil L.K. kuuluva tulemasina, väärtusega 10 krooni ja avalikult, kuid vägivalla kasutamata, J.R. nähes L.K. kuuluvad toiduained, koguväärtusega 10 krooni; 11.10.2005.a kella 15.45 paiku, tungides Tartu linnas, X – 66 asuvasse korterisse, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L.K. kuuluvad kuldketi väärtusega 500.- krooni ja sularaha summas 180.- krooni ning avalikult, kuid vägivalla kasutamata, J.R. nähes toiduained, koguväärtusega 12.- krooni. Sellise käitumisega pani D.J toime
lg 2 p 4, 5, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning kui see on toime pandud sissetungimisega. Veel süüdistatakse D.J-i selles, et tema: suvel 2004.a, viibides Tartus, X maja hoovis, vehkis S.F. , ja V.Z. , nägude ees noaga, ähvardades tekitada neile kehavigastusi. detsembris 2004.a, viibides Tartus, X maja hoovis, pani spetsiaalselt S.F. jala ette, mille tagajärjel S.F. kukkus maha ja lõi põlved katki. kevadel 2005.a, viibides Tartus, X maja trepikojas, lõi E.K., rusikaga näkku vähemalt kolm korda ning mitu korda rusikaga vastu kõhtu. 15.07.2005.a kella 15.00 paiku viibides Tartus, X maja trepikojas, pigistas E.K., kätega kõrist, seejärel lõi kannatanut mitu korda käega näkku, üks kord rusikaga vastu kõhtu ja lõi jalgadega mitu korda kannatanu jalgadesse. Mõne aja pärast uuesti lõi D.J Tartus, X maja trepikojas E.K. mitu korda käega näkku ja jalgadega kannatanu jalgadesse. Pärast seda, kui E.K. jooksis oma korterisse, mis asub aadressil Tartu, X, D.J lärmas koridoris korteri ukse taga – koputas uksele ja sõimas E.K. roppude sõnadega. Seejärel D.J ronis korteri nr 8 rõdule ning uuesti sõimas E.K. roppude sõnadega ja lubas purustada korteriaknad. 4 5 sügisel 2005, oktoobri kuu alguses, viibides Tartus, X maja hoovis, lõi S.F., rusikaga vastu käsi ja jalaga jalgadesse. Kõrval viibinud V.Z. püüdis kaitsta S.F. t, selle eest keeras D.J V.Z. , käed selja taha ja lõi V.Z. t jalgade, käte ja rusikaga kehapiirkonda. Pärast seda, kui V.Z. lahti rabeles ja jooksis ära, loopis D.J V.Z. kividega, tabades V.Z. vastu selga, tekitades füüsilist valu. 11.10.2005.a kella 11.00 -12.00 vahel, viibides Tartus, Anne Uus 54 asuva Tartu Slaavi Gümnaasiumi ruumis, lõi rusikaga J.R. üks kord vastu õlga, seejärel tõukas J.R. põrandale pikali, väänas kannatanu käsi, pigistas kätega kõri ja lõi vähemalt kolm korda jalgadega kõhtu. 11.10.2005.a kella 15.00 paiku, viibides Tartus, X maja hoovis, võttis maast 25 cm pikkuse klaasikillu ning, kasutades seda klaasikildu relvana, hoidis ühe kaega J.R. t, sünd 21.01.1994.a, õlast, teise käega pani selle klaasikillu J.R. le kaela juurde, ähvardades kaela lõigata, ning seejärel lõi D.J J.R. rusikaga rindkere piirkonda, vastu õlga ja jalaga vastu selga. 11.10.2005.a kella 16.15 paiku, viibides Tartus, X maja hoovis, tõukas J.R. pani talle jala ette, peksis rusikatega vastu õlga, selga, käsi ja keha. 12.10.2005.a kella 12.00 paiku, viibides Tartus, Uus 54 asuva Tartu Slaavi Gümnaasiumi ruumis, lõi J.R. üks kord rusikaga vastu kaela ning vähemalt kuus korda rusikate ja jalgadega keha piirkonda. 14.10.2005.a kella 10.00 paiku, viibides Tartus, Uus 54 asuva Tartu Slaavi Gümnaasiumi ruumis, peksis J.R. rusikate ja jalgadega keha piirkonda. 17.10.2005.a kella 20.00 paiku, viibides Tartus, X maja trepikojas, lõi J.R. käega näkku ja keha piirkonda ning jalgadega selga ja jalgadesse. Sellise käitumisega pani D.J toime
p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on rahu või avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Kokkuleppes kajastatud karistus Kokkuleppes kajastatu kohaselt on D.J-ile mõistetavaks karistuseks:
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest 3 (kolm) aastat vangistust;
lg 2 p 4, 5, 8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest 6 (kuus) kuud vangistust;
p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel on D.J-ile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 4 (neli) aastat vangistust.
lg 2 alusel määrata, et mõistetud tähtajalisest vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele süüdistatava poolt 6 (kuus) kuud vangistust, mille ärakandmist lugeda alates tema kinnipidamisest, see on 01.03.2006.a. Ülejäänud osa vangistusest – 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.
järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 6) elama kohtu määratud alalises elukohas; 7) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5 6 8) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 9) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 10) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 4 ja 7 alusel määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud: 3) omandama põhiharidust; 4) mitte viibida Tartus, X õues ning mitte suhtlema J.R. , S.F. , E.K. ja V.Z. . Kohtu seisukoht kokkuleppe kohta Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav D.J tuleb süüdi tunnistada
§
lg 2 p 4,
lg 2 p 4,5,8,
MS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul hüvitada menetluskulud: - 4120 krooni 55 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses (lk 117,126-127,134-135,147-148,182-183; KrMS § 175 lg 1 p 4); - 1321 krooni 60 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 7500.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9). Kuna käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav D.J alaealine, kellel iseseisev sissetulekuallikas puudub, siis KrMS § 188 alusel panna menetluskulude hüvitamise kohustus D.J-i emale – Natalja D.J-ile. Kui D.J-i täisealiseks saamisel on menetluskulud või osa neist tasumata, lasub täisealisel D.J endal menetluskulude tasumise kohustus. Kohtumenetluses esitas advokaat Karl Saavo kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 1321 krooni 60 senti süüdistatav D.J-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning 6 7 riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 2 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,4 (I astme kuritegu). Seega: (550 x 1,4 = 770) + (125 x 2 x 1,4 = 350) = 770 + 350 = 1120. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 1120-le kroonile käibemaks 18%, see on 1120 + 201,6 = 1321,6. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi andmise korras 1321 krooni 60 senti. Heli Sillaots kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.