1-05-359 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise koht ja aeg 22.09.2006, Jõhvi Kriminaalasja number 1-05-359 (04244002635) Kohtukoosseis Eesistuja Vladimir Rozalka,

§ 199lg 2 p 4,7,8, § 424 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 29.06.2006 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava D.J-i ja tema kaitsja Kaido Kooga apellatsioonid Prokurör Olga Dorogan Süüdistatav D.J - isikukood XXX, kodakondsuseta, keskeriharidusega, pensionär, elukoht YYY, varem kohtu poolt karistatud: 1) 27.07.1995 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 207 lg 1 järgi rahatrahv 300 krooni; 2) 28.08.1996 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; 203 lg 1 järgi 2 aastat 8 kuud vabadusekaotust; 3) 28.01.2003 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 3 kuud vangistust katseajaga 3 aastat; 4) 06.10.2003 Ida-Viru Maakohtu poolt

§ 263p 1,4 järgi 6 kuud vangistust katseajaga 1 aasta 6 kuud.

Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON Tühistada Viru Maakohtu 29.06.2006 otsus süüdistatavale D.J-ile karistuse mõistmine

§§64lg 1 , 65 lg 1 , 65 lg 2 alusel ja teha selles osas uus otsus.

1-05.359 Vastavalt

§ 64

lg 1 lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 6 / kuus / kuud vangistust /

§ 424

järgi oli karistus 4 kuud vangistust,

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi oli karistus 6 kuud vangistust /.

Vastavalt

§ 65

lg 1 liita mõistetud karistusele Ida-Viru Maakohtu 06.10.2003 otsusega mõistetud karistus 6 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetud raskeimaga, ja lõplikuks karistuses mõista samuti 6 kuud vangistust. Vastavalt

§ 65lg 2 liita mõistetud karistusele 27.01.2003.a.

Ida-Viru Maakohtu poolt mõistetud ja ärakandmata karistus 2 kuud ja 22 päeva vangistust mõistes liitkaristuseks 8 kuud ja 22 päeva vangistust. Vastavalt

§ 68lg 1 lugeda eelvangistusaeg alates 16.06.

kuni 28.06.2006, s.o. 13 päeva, karistusaja hulka vähendades ärakandmisele kuluvat karistust. Alates 29.06.2006 kuulub D.J-ile ärakandmisele karistus 8 / kaheksa / kuud ja 9 /üheksa/ päeva vangistust. Muus osas jätta Viru Maakohtu 29.06.2006 otsus muutmata. Kaitsja Kaido Kooga apellatsioon rahuldada osaliselt, süüdistatava D.J-i apellatsioon jätta rahuldamata. Otsus tervikuna on menetluspooltele kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 22.09.

1. peale kella 16.
2. Otsuse peale võivad pooled esitada kassatsiooni / süüdistatav D.J advokaadist kaitsja vahendusel / teatades sellest ringkonnakohtule kirjalikult või faksi teel 7 päeva jooksul alates otsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja tunnistas D.J-i süüdi

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõisteti ja (kuus) kuud vangistust, süüdi

§ 424järgi ja karistuseks mõisteti 4 (neli) kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1 loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti kümme kuud vangistust. Vastavalt

§ 68

lg 1 loeti eelvangistusaeg alates 16.06.- 28 06.2006, s.o 13 päeva, karistusaja hulka vähendades ärakandmisele kuluvat karistust. Ärakandmisele kuuluvaks jäi 9 kuud ja 17 päeva vangistust. Vastavalt

§ 65

lg 1 liideti mõistetud karistusele Ida-Viru Maakohtu 06.10.2003 otsusega mõistetud karistus, s.o 6 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, liitkaristusest arvati maha eelnimetatud kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus. Seega lõplikuks karistuseks D.J-ile mõisteti 9 kuud ja 17 päeva vangistust. 2

§ 65lg 2 liideti mõistetud karistusele 27.01.2003.a.

Ida-Viru Maakohtu poolt mõistetud ja ärakandmata karistus – 2 kuud ja 22 päeva vangistust - ning liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks 29.06.2006 Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi F.S , kuid tema suhtes kohtuotsust ei vaidlustatud. 2. Viru Maakohus tunnistas D.J-i süüdi selles, et tema 17.05.2004.a. ajavahemikus kella 14.00 kuni kella 17.00 läks varguse toimepanemise eesmärgil Ida-Virumaal Jõhvi vallas Kahula külas asuva maja juurde, kus lõhkunud ära maja kõrval asuva aida luku, varastas Lea Passile kuulunud vara kokku summas 15300 krooni. Peale selle, tema koos F.S-iga öösel vastu 04.01.2005 varastas ukseluku lahtikangutamise teel garaažist Malmi tänaval Jõhvis seal seisnud sõiduautost Mitsubishi Galant 687 TCX, mis kuulus Deniss Drobõšev`ile, viimase vara kokku summas 8000 krooni. Nimetatud D.J-i tegevus kvalifitseeriti maakohtu poolt kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, sissetungimisega, s.o

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

Peale selle, tema, olles eelnevalt 19.09.2005 karistatud Ida Politseiprefektuuri poolt vastavalt Liiklusseaduse § 74´19 13800 kroonise rahatrahviga, lisakaristus pole kustunud, kordas sellist õigusrikkumist taas 06.11.2005 kell 21.05 juhtides narkojoobeseisundis Ida-Virumaal Jõhvi linnas Kaare tänaval sõiduautot Jeep Isuzu Trooper, r.m. 70 ZAF. Antud D.J-i teo kvalifitseeris maakohus kui mootorsõiduki juhtimise narkojoobe seisundis, isikuna, keda on varem karistatud samasuguse teo eest, s.o

§ 424järgi.

Menetlus Viru Ringkonnakohtus Viru Maakohtu otsuse peale apellatsiooni esitanud D.J palub kergendada karistust asendades 1 aasta vangistust tingimisi karistusega. Apellant selgitab, et tal on praeguseks ajaks alles 20% nägemisest ja et säilitada nägemist on tal vaja kiiret operatsiooni. Selle kohta on asjas ka arstide arvamus. Sama kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud D.J-i kaitsja vandeadvokaat K.Kooga palub tühistada Viru Maakohtu 29.06.2006 otsus D.J-ile mõistetud karistuse osas ja mõista D.J-ile kergem karistus. Apellant leiab, et kohus on eksinud D.J-i liitkaristuse mõistmisel.

§ 64

lg 1 järgi karistuste liitmisel, kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, see tähendab liitkaristuseks oleks pidanud olema kuus kuud vangistust ja peale

§ 65

lg 2 alusel 27.01.2003 Ida-Viru Maakohtu poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse liitmist oleks lõplikuks karistuseks 8 kuud 9 päeva vangistust. Veel leiab apellant, et D.J-ile mõistetud karistused, süüdistuses

§ 199lg 2 p 4,7,8 ja § 424 järgi, on liiga ranged – ei vasta kuriteo raskusele.

Mootorsõiduki juhtimise ajal narkojoobes oli D.J metadooni ravikuur, mida võiks karistuse mõistmise juures arvestada kui kuriteo raskust vähendavat asjaolu. Kohus ei ole arvestanud D.J-i vastutust kergendavaks asjaoluks süü puhtsüdamlikku ülestunnistamist ja kahetsemist. D.J-i kõrvalehoidumine menetlusest ei vasta

§ 56nõuetele ja seepärast kohus ei oleks tohtinud arvestada seda asjaolu.

Karistuse mõistmisel ei ole kohus arvestanud D.J-i isikut iseloomustatavate andmetega: tal on naine ja laps ning 3

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi oli D.J-ile mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 424järgi talle oli mõistetud karistuseks 4 kuud vangistust.

Maakohus, vastavalt

§ 64

lg 1, luges kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja mõistis liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Ringkonnakohus leiab, et antud maakohtu järeldus on ekslik, sest kui lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga, siis liitkaristuseks peab olema 6 kuud vangistust mitte aga 10 kuud vangistust. Selles osas maakohtu otsus kuulub tühistamisele, kaitsja K.Kooga kaebus rahuldamisele. Kui arvestada, et

§ 64

lg 1 alusel on nüüd karistuseks 6 kuud vangistust, siis liitkaristus

§ 65lg 1 alusel on samuti 6 kuud vangistust / liidetud Ida

Viru Maakohtu 06.10.2003 otsusega mõistetud karistus 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga /, ja kui liita antud karistusele Ida-Viru Maakohtu 27.01.2003 otsuse järgi

§ 65

lg 2 alusel kandmata karistus – 2 kuud ja 22 päeva, siis lõplikuks karistuseks on 8 kuud ja 22 päeva. Antud karistusest tuleb maha arvestada eelvangistuses viibitud aeg – 13 päeva ja nii kuulub alates 29.06.2006 ärakandmisele 8 kuud ja 9 päeva vangistust. Ringkonnakohus nõustub kaitsja väitega, et

§ 56

otseselt ei sätesta, et kohtueelsest menetlusest kõrvale hoidumine on karistamise aluseks. Samal ajal

§ 56

ütleb, et karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Praktiliselt see tähendab, et tuleb arvestada süüdlast iseloomustavaid andmeid.

§ 56

lg 2 on öeldud, et kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhjendama.

§ 424, mille järgi mõisteti D.J süüdi, näeb ette ka rahalist karistust.

Lähtudes sellest maakohus leidiski, kuna D.J hoidus kohtueelsest menetlusest kõrvale ja pani toime uue kuriteo katseajal, siis teda tuleb karistada vangistusega / lk 80, viimane köide, kuna köited ei ole nummerdatud /. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et maakohus oleks pidanud arvestama vastutust kergendava asjaoluna D.J-i puhtsüdamlikku ülestunnistamist ja kahetsust, kuna maakohtu istungil ta ennast täielikult süüdi ei tunnistanud ja millegagi ei väljendanud oma kahetsust /lk 60, istungi protokoll /. Kuna D.J-ile

§ 424

ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi olid mõistetud minimaalsed karistused, siis on alust arvata, et maakohus karistuse mõistmisel arvestas tema tervislikku seisundit ja muid iseloomustavaid andmeid. Siin ringkonnakohus peab vajalikuks vaid ära märkida, et 4

§ 424/. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kr

MS §§-dest 337 lg 1 p 4 ; 338 p 2 ; 340 lg 1 lg 2 p 4 ; 342 lg 1,2 ; 343 lg 1 ; 344 ; 345 lg 1,2 kuulub Viru Maakohtu otsus süüdistatava D.J-i suhtes tühistamisele osaliselt. Vladimir Rozalka Mihhail Komtšatnikov 5