1-06-1304\8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.veebruar 2007.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 12.veebruar 2007.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-06-1304 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ene Randmäe ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi P.I süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ning F.R süüdistuses KarS 200 lg 2 p 7 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 25.oktoobrist 2006.a. 2006.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatavate P.I ja F.R kaitsjad avd. Mare Lust ja adv. Eva Rivis Prokurör Anneli Lumista Süüdistatavad P.I ja F.R (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) F.R kindel elukoht on x Kaitsjad Adv. Mare Lust ja adv. Eva Rivis RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 25.oktoobrist 2006.a. ja F.R suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. . . P.I 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohtu otsusega 25.oktobrist 2006.a. mõisteti süüdi P.I süüdi KarS prg. 200 lg 2 p.4,7 järgi ja karistati 5 aasta ja 6 kuulise vangistusega. F.R mõisteti südi KarS prg. 200 lg 2 p.7 järgi ja karistati 3 aasta 6 kuulise vangistusega. Karistuse kandmise aja alguseks loeti mõlemal süüdistataval 7.september 2005.a. P.I mõisteti süüdi selles, et tema koos kahe kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga 05.09.2005.a kella 02.00 paiku Tallinnas Vabaduse väljakul läks A. V juurde, küsis suitsu ning lõi V kahel korral rusikaga näkku. Seejärel koos kahe eeluurimisel tuvastamata isikuga väänas kannatanu põlvili ja hoides kinni kannatanu käsi otsis läbi A.V taskud ning hõivas sealt EV passi, digitaalse fotoaparaadi HP Photosmart 735 ja 25 krooni sularaha, tekitades A. V kokku varalise kahju 4 500 krooni. P.I ja F.R mõisteti süüdi selles, et nemad 07.09.2005.a kella 00.30 paiku Tallinnas Toompuiestee 37 asuva Balti Jaama juures läksid O. K ja A. O juurde, seejuures P.I läks A.O juurde ning lõi teda mitmel korral pea piirkonda, samal ajal F.R küsis Klt kellaaega ning lõi teda 2-l korral käega näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel läks F.R A. O juurde ning lõi teda samuti mitmel korral pea piirkonda, peksmise tagajärjel A. O kukkus ja kaotas teadvuse. Seejärel hõivasid P.I koos F.R-iga kannatanu O.K jaki taskust mobiiltelefoni Siemens A 52 hinnaga 1 000 krooni ja sularaha 500 krooni, vara kokku 1 500 krooni väärtuses ning A.O taskutest mobiiltelefoni №kia 3100 ja pikksilma /monokulaar/, tekitades A.O kokku varalise kahju 1 000 krooni. APELLATSIONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava P.I kaitsja adv. Mare Lust taotleb esitatud apellatsioonis P.I suhtes maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega tema 3 õigeksmõistmist. kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu KrMS § 339 lg 1 p 8 alusel, sest kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme asjaoludele. P.I süüditunnistamisel 05.09.2005 inkrimineeritavas kuriteos on kohus tuginenud peaasjalikult kannatanu A.V ütlustele, kes kohtueelsel uurimisel on andnud erinevaid ütlusi süüdistatava välimuse kohta ja tõenditena ei ole arvestatud süüdistatava ja tunnistaja K.P ütlusi. Nii kirjeldab A.V 05.09.2005 ülekuulamisprotokollis A.Mitrovskit kui 20-aastast, tumedate juustega noormeest (t.l 101-102), aga 13.09.2005 protokollis juba kui 30-aastast tõmmu nahatooniga, mustade juustega meest (t.l 116). Äratundmiseks esitamise protokollis täpsustab A.V peale tutvumist P.I fotoga, et tegemist oli mustlasega (t.l 118-120). Vaidlus puudub selles, et P.I pantis A. V kuuluva fotoaparaadi. Vaidlus on selles, kas P.I selleks isikuks, kes vägivallaga hõivas ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanu vara. P.I eitab oma süüd ja väidab, et ostis fotoaparaadi turult, mida kinnitab ka tunnistaja K. P, kes laenas fotoaparaadi ostuks raha. Tunnistaja kirjeldas fotoaparaati kohtuistungi küllaltki täpselt. P.I on tõepoolest mustlane- ta on tõmmu ja ronkmustade juustega, 35-aastane, mistõttu tema välimuse eristamine ei ole raske, kuid vaatamata sellele on kannatanu A.V kirjeldanud teda erinevalt ning seetõttu leiab kaitsja , et P.I süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendamist leidnud. Kaitsja leiab, et ka 07.09.2005 toimepandud kuriteo episoodis ei ole P.I süü tõendamist leidnud. V.Mitrovkis väidab, et esemed, mis autost leiti andis talle F.R, kes kinnitab tema ütlusi ja väidab, et kuriteo pani toime tema ja V.Mitrovkis selles ei osalenud. Kannatanud O.K ja S.O ei ole väitnud, et P.I osales kuriteo toimepanemises. Ainult asjaolu, et P.I peeti kinni koos F.R-iga ei anna alust tema süüdimõistmiseks röövimise eest. Kohus on jätnud kannatanu A.V, tunnistajate K. P ja süüdistatavate ütlustes vastuolud kõrvaldamata ja rikkunud seega KrMS §-s 61 lg 1 sätestatud printsiipi, mille kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Rikutud on ka sama seaduse § 61 lg 2, mille kohaselt peab kohus hindama tõendeid nende kogumis. Juhul, kui kohus ei rahulda kaitsja taotlust P.I õigeksmõistmise kohta, siis alternatiivselt taotleb kaitsja karistuse vähendamist KrMS § 338 p 4 alusel kuna 4 mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. 5 aastat ja 6 kuud vangistust on äärmiselt pikk aeg ja ei täida karistuse eesmärki. Süüdistatava F.R kaitsja adv. E.Rivis taotleb kohtuotsuse tühistamist F.R-ile mõistetud karistuse osas ja uue otsusega kergema karistuse mõistmist. Taotlust põhjendatakse sellega, et F.R tunnistas end röövimise täielikult süüdi ja puhtsüdamlikult kahetses toimepandut. Otsuses märgitud asjaolu, et F.R puudub kindel elukoht, ei ole õige. F.R teatas kohtuistungil oma kindla elukoha Läti Vabariigis. Tal on Läti kodakondsus. F.R on täielikult ära kandnud temale varem varguse eest mõistetud 8-kuulise karistuse. Karistuse kandmise ajal sündis F.R perre tütar, keda ta ei ole kordagi näinud. Tema tütar koos emaga elavad Lätis. F.R soovib kiiremini vabaneda, et osaleda oma tütre kasvatamises. F.R ei ole varem karistatud vägivallaga seotud kuritegude eest. Kasutatud vägivald ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. O.K puudusid vigastused, A.O tuvastati peale kallaletungi vaid hemotoomid ja marrastused. Kannatanutel F.R suhtes mingeid pretensioone ei ole. Tsiviilhagi puudub. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatavad ja kaitsjad esitatud apellatsioone, prokurör vaidles apellatsioonidele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele. 1) Süüdistatava P.I kaitsja poolt esitatud apellatsioonis, milles vaidlustatakse P.I süüd mõlemas temale inkrimineeritud kuriteoepisoodis ei ole esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ning selles taotletaksegi olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt P.I õigeksmõistmist temale esitatud süüdistuses. Sellest taotlusest lähtudes ringkonnakohus hinnates eeluurimise ja kohtuliku menetluse käigus kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et esitatud apellatsioon rahuldamisele ei kuulu, sest maakohtu otsus on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt motiveeritud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kõigi tõendite igakülgse ja objektiivse läbivaatamise tulemusel ja nende kogumis hindamisel tuvastanud õigesti kõik kuriteo toimepanemise asjaolud ja ka põhjendatult jõudnud järeldusele, et P.I süü temale esitatud süüdistuses on leidnud tõendamist. Tõendite põhjalik analüüs on linnakohtu otsuses ära toodud ja sellest tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Põhjalikult ja veenvalt on maakohus ka otsuses selgitanud omapoolset tõendite eelistust – miks eelistab süüdistatava ütlustele kannatanute ütlusi. Maakohtu sellekohane järeldus rajaneb kõigi maakohtus kontrollitud tõendite põhjalikul analüüsil ning nende hindamisel kogumis kohtu poolt tuvastatud tehioludega. Kohtukolleegium nõustudes täielikult maakohtu otsuses toodud põhjendustega, ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Kohtukolleegium omalt poolt märgib, kaitsja poolt apellatsioonis esitatud väide, et kannatanu A.V ütlustes tema poolt väidetava kallaletungija välimuse kirjeldamisel esinevad olulised vastuolud, ei ole tõsiseltvõetav. Need vastuolud, millistele kaitsja on oma apellatsioonis viidanud, ei ole 5 kohtukolleegiumi arvates olulised vastuolud kuna ei saa olla etteheidetavad kannatanule. Kirjeldus – umbes 20 aastane või umbes 30-aastane, ei ole selline erinevus isiku kirjeldamisel ainult hetkelise visuaalse pildi põhjal, mis viiks politseitöötajaid eksiteele kurjategija otsingutel või seaks kahtluse alla õige isiku kindlakstegemise muude tõendite põhjal kui seda on kannatanu poolt esialgne isikukirjeldus. Kohtukolleegium eelistab siinjuures süü tuvastamisel tõendina fakti, et kannatanu tundis ära juba peale temalt fotoaparaadi röövimist sama fotoaparaadiga pildistatud P.I fotos isiku, kes temalt sama fotoaparaadi röövis. Samuti tundis ta kohtus süüdistatavas P.I kindlalt ära sama isiku, kes temale kallale tungis. P.I ennastõigustavaid ütlused selles, et tema tegelikult ostis selle fotoaparaadi odavalt turult, pidas maakohus põhjendatult mitteusaldusväärseteks ütlusteks kuna kannatanu ütlustega on sellekohased süüdistatava ütlused ümber lükatud. Nagu maakohus märkis, ei ole välistatud, et P.I võis mõne teise fotoaparaadi turult osta. Kannatanu A.V ütlustes ei ole kohtul mingit alust kahelda. Süüdistatav ei ole veenvalt suutnud selgitada, miks peaks kannatanu olema huvitatud P.I vastu ütluste andmisest. Tegemist on kannatanule võõra inimesega, kellega tal mingeid isiklikke vaenulikke suhteid ei saa olla, eriti kui see ei oleks veel isik, kes tegelikult ei olegi temale kallale tunginud. Materiaalne huvitatus kannatanul puudub, sest oma fotoaparaadi sai ta tagasi ja koos fotoaparaadiga röövitud 25 krooni ei saa pidada küll selliseks summaks, mis annaks põhjust isiku alusetuks süüstamiseks, seda enam, et tsiviilhagi kannatanu selles osas esitanud ei ole. Teises, s.o. O.K ja A.O röövimise episoodis on maakohus hinnanud kõiki uurimise käigus kogutud ja maakohtus kontrollitud tõendeid nende kogumis ja nende tõendite kõrvutamisel teinud ainuõige järelduse – P.I pani koos F.R-iga toime O.K ja A.O röövimise. Siinjuures arvestab kohtukolleegium sedavõrd minimaalset ajavahemikku - 10-15 sekundit- mis tunnistajate A-T ja S.O ütluste kohaselt jäi kannatanute röövimise ja selle ajahetke vahele, kui nemad nägid süüdistatavaid kahekesi sündmuskoha vahetus läheduses kiirel sammul lahkumas , samuti seda, et F.R seejuures oma osavõttu röövimises ei eita ning arvestades ka kannatanute ütlusi selles , et neid ründasid just kaks isikut . Eeltooduga on ümber lükatud ka F.R ütlused, millistes ta eitab P.I osavõttu röövimisest. 2) Süüdistatavatele maakohtu poolt mõistetud karistused on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestab nende eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Konkreetse vangistusmäära valikul on maakohus arvestanud seda, et P.I on toime pannud kaks röövimise episoodi ja tema isikut iseloomustab ka asjaolu, et ta on üheksal korral karistatud ,sh. nii varavastaste kui ka isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. F.R-ile on mõistetud karistus, mis on ligilähedane sanktsiooni alammäärale. E.Gindrele. Seejuures on maakohus juba arvestanud, et F.R kahetses toimepandut puhtsüdamlikult. Maakohus ei ole arvestanud F.R-ile karistuse mõistmisel asjaolu, et tal ei ole kindlat elukohta. Kaitsja väide, et tegelikult on F.R kindel elukoht Läti Vabariigis võib tuua muudatusi tema ankeetandmete osas tema , kuid see asjaolu ei saa mõjutada mõistetud karistuse pikkust ja kaasa tuua karistuse kergendamise. Küsitav on ka , kas ikka elukoht, kus F.R ei ole kaks aastat vähemalt elanud, on ikka kindel elukoht, seda enam, et peale kinnipidamiskohast vabanemist 2005.a. augustis, ei lahkunud F.R Läti Vabariiki oma kindlasse elukohta vaid hakkas Eesti Vabariigis uuesti kuritegusid toime 6 panema. Uue kuriteo pani ta toime kuu aega peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Neid asjaolusid arvestades. Kohtukolleegium leiab, et F.R poolt toimepandud kuriteo asjaolud ja tema isik, ei evi koostoimes selliseid erisusi, millised annaks põhjendatud aluse järelduseks , et tema poolt kogu mõistetud karistuse reaalne ärakandmine on ebaotstarbekas. Kohtukolleegium ei ole tuvastanud asjaolusid, millised annaksid alust süüdistatavatele mõistetud karistuste kergendamiseks. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 25.oktoobrist 2006.a. P.I ja F.R suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Ene Randmäe Jüri Paap