Obsah (4)

§ 209§ 65§ 200§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 12. detsember 2018 Kriminaalasja number 1-18-4371 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sek

§ 209

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 09.04.2015 ja Tartu Ringkonnakohtu 20.11.2015 kohtuotsustega mõistetud karistus 13 aastat vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 16 aastat vangistust. Karistusest arvestati maha seni kantud karistus 14.10.2013 kuni 03.10.2018, s.o 4 aastat 11 kuud ja 20 päeva vangistust. N. Kaltšukil jääb kanda 11 aastat ja 10 kuud vangistust alates 04.10.

1. Süüdistavalt mõisteti välja kannatanu J.B. kasuks tsiviilhagi katteks 375 eurot. Lisaks lahendati kriminaalmenetluskuludega seotud küsimused.
2. N. Kaltšuk anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem Viru Maakohtu 16.02.2010 otsusega süüdi mõistetud

§ 200

lg 2 p 7,8 järgi, lõi Viru Vanglas karistust kandes ajavahemikul juuni kuni juuli 2015 varalise kasu saamise eesmärgil vabaduses viibivale J.B. helistamise ja kirjavahetuse teel tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, öeldes J. B, et kandes N. Kaltšuki vanglasisesele arvelduskontole raha, läheb see N. Kaltšukiga koos karistust kandva J.B. abikaasa N.B. tarbeks. J.B. kandiski N. Kaltšuki arvele 22.06.2015 raha 25 eurot, 29.06.2015 120 eurot ja 07.07.2015 255 eurot. Tegelikkuses soetas N. Kaltšuk kannatanult saadud raha eest endale vangla kaupluse vahendusel televiisori Samsung ja teisi esemeid, tekitades J.B. le varalise kahju 400 eurot. 3. Eeltoodud viisil pani N. Kaltšuk toime

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, olles seejuures varem toime pannud röövimise. MAAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus leidis, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud põhjendades seda järgnevalt. 4.1 Maakohtus süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. Kohtuliku uurimise käigus kuulati lisaks süüdistatavale, üle kannatanu J.B. , tunnistajad N.B. ja T.P. ning uuriti kirjalikke tõendeid. 4.2 Maakohus sedastas, et kriminaalajas ei ole vaidlust selles, et kannatanu J.B. on teinud süüdistatava N. Kaltšuki kontole Viru Vanglas kolm ülekannet - 22.06.2015 - 25 eurot, 29.06.2015 - 120 eurot ning 07.07.2015 - 255 eurot, kokku 400 eurot. Samuti ei ole vaidlust selles, et süüdistatav kasutas saadud rahasummasid enda äranägemisel, ostes selle eest teleri ja toiduaineid. 4.3 Vaidlus on aga selles, millisel eesmärgil kannatanu süüdistatava kontole sularahaülekanded tegi. Kannatanu ütluste kohaselt kandis ta sularaha N. Kaltšuki kontole arusaamaga, et viimane ostab selle eest pikalt säilivaid kaupu ja edastab need tema abikaasale N.B. le, mida süüdistatav aga 2 ei teinud. Kannatanu seisukohta toetavad ka tunnistaja N.B. i ütlused, mille kohaselt ei ole ta süüdistatavalt saanud ühtegi kauplusest ostetud kaupa ning sellisest lubadusest kuulis ta alles oma kontaktisikult seoses kontodele tehtud järelevalvega. Tunnistaja T.P. ütlused samuti toetavad kannatanu ütlusi. Nimelt rääkis tunnistaja, et kannatanu poolt saadetud suurte summade ülekanded süüdistatavale tekitasid kahtlusi, sest mingeid seoseid nende vahel ei olnud tuvastatud. Tunnistaja vestles sel teemal N.B. ga, kes seletas, et kasutas suhtlemispiirangu ajal süüdistatavat sõnumite edastamiseks. 4.4 Maakohus tuvastas, et süüdistatav ilmselgelt pettis kannatanut, s.t lõi tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Kannatanu tegi pettuse tõttu kolm rahaülekannet, mille tagajärjel tema rahaline seis halvenes ja süüdistatava varaline seis paranes. Tõendid näitavad, et süüdistatav küsis kannatanult erinevaid rahasummasid, mille eest süüdistatav lubas osta erinevaid N.B. le vajalikke kaupu ning annab siis need viimasele ka edasi. Kohus nõustus prokuratuuriga, et tõenditena esitatud kannatanu ja süüdistatava vaheliste kirjade sisu selline tõlgendus on arusaadav igale keskmisele inimesele. 4.5 Süüdistatava N. Kaltšuki selgitusi sularaha saamise põhjuste kohta ei pidanud maakohus usutavateks. Kohus tuvastas kannatanu J.B. ja tunnistaja N.B. i ütluste pinnalt, et süüdistatav edastas tunnistaja ühe kirja kannatanule ja helistas ühel korral tunnistaja palvel kannatanule. Kohus ei pidanud mõeldavaks ja eluliselt usutavaks, et kahe korra suhtluse vahendamise eest pidas süüdistatav põhjendatuks saada kokku 400 eurot. Kuigi süüdistatava väite kohaselt oli vahendatud kirju kümneid, puuduvad selle kinnituseks tõendid. Maakohtu istungil esitatud kirjadest nähtub, et need on kirjutatud ja saadetud kannatanule süüdistatava poolt ega ole saadetud vahendatuna kannatanu abikaasa poolt. 4.6 Maakohus leidis, et kannatanu J.B. ja tema abikaasa N.B. ütlused on usaldusväärsed ning kooskõlas kriminaalasja materjalidega. Veel märkis kohus, et usutav ei ole N. Kaltšuki väide selle kohta, et 400 euro näol on tegemist N.B. poolt vabaduses tekkinud võlaga süüdistatava ees. Seda väidet ei kinnita ükski tõend. 4.7 Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et tunnistaja N.B. ütlused on vastuolus kannatanu J.B. ja tunnistaja T.P. u ütlustega. 4.8 Maakohtu hinnangul ei kinnita ükski uuritud tõend, et kannatanu oleks tahtnud kanda raha nimelt süüdistatavale tema isiklikeks vajadusteks. Tõendid kinnitavad, et süüdistatav kasutas ära tunnistaja N.B. le kehtestatud suhtluspiiranguid. Telefonikõnedes ja kirjades kannatanule väitis süüdistatav korduvalt, et kannatanu poolt raha ülekandmisel süüdistatava kontole ostab ta vangla kaupluses nimelt neid kaupu, mida N.B. soovib, ning kui neid paigutatakse ühte kambrisse, annab ta ostetud kaubad N.B. le edasi. Tunnistaja N.B. i ütluste kohaselt kokkulepet vahendustasu saamise kohta tal süüdistatavaga ei olnud, kuid kannatanu J.B. siiski möönis, et ühe kirja ja ühe telefonikõne eest võis süüdistatav saada tasu 25 eurot tee ja sigarettide ostmiseks enda tarbeks. 4.9 Maakohus asus kokkuvõttes seisukohale, et kirjade ja telefonikõnedega lõi süüdistatav kannatanule teadvalt vale ettekujutuse selle kohta, et kannatanu abikaasa, kelle suhtes kehtisid suhtluspiirangud, ei saa kasutada täies ulatuses oma vanglakontot. Seetõttu sõlmis N.B. kokkuleppe süüdistatavaga selles, et kannatanu kannab sularaha süüdistatava vanglakontole ning süüdistatav ostab selle eest vangla kauplusest kaupu, mida tunnistaja N.B. soovib ning hiljem süüdistatav edastab need N.B. le. Kohus tuvastas, et tegelikkuses sellist kokkulepet isikute vahel ei olnud, N.B. sai vanglakontot kasutada ning mingeid kaupu ei ole N.B. palunud süüdistataval osta ning neid pole ta ka saanud. 3 Seega tegelikkuses ei olnud süüdistataval mingit kavatsust osta J.B. käest saadud sularaha eest N.B. ile asju ning süüdistatav oli algusest peale kavatsus saadud raha enda tarbeks kulutada. 4.10 Subjektiivsest küljest pani N. Kaltšuk kuriteo toime kavatsetult. 4.11 Karistust mõistes arvestas kohus järgmisi asjaolusid.

§ 209lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse 1-st kuni 5 aastani.

N. Kaltšuki vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei nõustunud kaitsja arvamusega, et N. Kaltšuki süü ei ole suur. N. Kaltšuk on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, ning käesoleval ajal kannab pikaajalist vangistust. Kuriteo pani N. Kaltšuk toime ajal, mil ta kandis reaalset vangistust, kavatsetult ja intensiivsel viisil. N. Kaltšuk ei ole varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud ning jätkanud kuritegude toimepanemist ka vangistuse ajal. Maakohus mõistis N. Kaltšukile karistuseks kolm aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liitis kohus mõistetud karistusele Viru Maakohtu 09.04.2015 ja Tartu Ringkonnakohtu 20.11.2015 otsustega mõistetud karistuse 13 aastat vangistust ning liitkaristuseks jäi 16 aastat vangistust. 4.12 Kannatanu vähendas kohtuistungil tsiviilhagi nõuet ning palus süüdistatavalt välja mõista 375 eurot. Kohus hindas kannatanu haginõude põhjendatuks ning mõistis selle N. Kaltšukilt välja. 4.13 Menetluskuludena mõistis kohus süüdistatavalt välja sundraha 750 eurot ja õigusabikulud kaitsja osalemise eest kohtueelses menetluses 42 eurot ning kohtus 462 eurot. Süüdistatavale anti õigus hüvitada riigile õigusabikulud ühe aasta jooksul. APELLATSIOONID 5. Kaitsja vandeadvokaat R. Sprengk taotleb tühistada maakohtu otsus N. Kaltšuki süüditunnistamises

§ 209lg 2 p 1 järgi, teha uus otsus ning mõista N.

Kaltšuk õigeks. Apellatsiooni põhiseisukohad on järgmised. 5.1 Varalise kahju puudumine kannatanul.

§ 209kohaselt näeb kelmus ette varalise kahju tekkimise kannatanul.

Apellant on seisukohal, et kannatanul ei tekkinud varalist kahju ja kuriteo objektiivne koosseis on täitmata. Kannatanul ei tekkinud varalist kahju seetõttu, et tal oli valmisolek oma vara vähendamiseks, seda sõltumata asjaolust, kas kannatanu kandis raha üle N.B. le või süüdistatavale. Seega ei ole kannatanu kahju saanud, kahju võis saada N.B. , kes ei saanud kaupasid. 5.2 Pettuse puudumine. Apellant on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole tõsikindlalt tõendatud, et süüdistatav lubas kannatanule osta asju ainult N.B. le. Süüdistatava 05.07.2015 kirjast ja kannatanu vastusest sellele selgub üheselt, et kannatanu kandis raha üle süüdistatava tarbeks, oli sellest teadlik ja tegi ülekandeid teadlikult. Kannatanu väited, et ta kandis raha vaid N.B. i tarbeks, on hilisemad väljamõeldised. 5.3 Tõendite ebaõige hindamine. Kogutud tõendid näitavad, et kirjavahetus süüdistatava ja kannatanu vahel oli intensiivne ja see toimus N.B. palvel korduvalt. Seega N.B. ütlused selle kohta, et kirjavahetus tema palvel toimus ühel korral, ei ole õige, N.B. ütlused on ebausaldusväärsed ning tuleb tõendikogumist kõrvale jätta. Apellandi arvates on ebaõige kohtu seisukoht, et süüdistataval ei ole õigust eeldada suhtluse vahenduse eest 400 euro saamist, sest suhtlus toimus korduvalt. Tasu saamine oli põhjendatud ka juhul, kui see oli ühekordne, sest tegemist oli ebaseadusliku tegevusega ja selle eest suure 4 tasu saamist sai eeldada. 5.4 Süü suurus ja karistuse määr. Apellant on seisukohal, et süüdistatav süü ei ole suur. Kannatanu lõi ise oma korduvate ja ainult süüdistatavale suunatud raha ülekannetega ettekujutuse, et kannatanu on valmis süüdistatavat igati aitama. Seega on alusetu väita, et kuritegu on toime pandud intensiivsel viisil. Kaitsja arvates on N. Kaltšuki süü pigem väike ja põhjendatud on karistus alla keskmise määra.

1. Süüdistatav N. Kaltšuk leiab, et kriminaalasja arutanud ja kohtuotsuse teinud kohtunik ei olnud objektiivne ning suhtus temasse eelarvamusega seetõttu, et sama kohtunik mõistis ta 2010 aastal süüdi röövimises, mida ta ei sooritanud. Lisaks teeb süüdistatav etteheiteid röövimise kriminaalasja läbivaadanud Tartu Ringkonnakohtule, kes jättis maakohtu ebaseadusliku kohtuotsuse muutmata. Süüdistatava arvates jäi tal maakohtuniku taandamisetaotlus esitamata, kuna ta ei tundnud kohtunikku ära. Ringkonnakohus peaks käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse tühistama juba seetõttu, et asja vaatas läbi erapoolik kohtunik. Samuti esitab ta taanduse kõigi Tartu Ringkonnakohtu kohtunike vastu, kes vaatasid apellatsioonikorras läbi tema varasemaid kriminaalasju. Need kohtunikud ei saa olla antud kriminaalasja läbivaatamisel objektiivsed. Käesoleva asja kohta selgitab N. Kaltšuk, et kuritegu ei ole ta toime pannud. Kannatanule ei ole ta loonud ebaõiget ettekujutust mitte ühestki asjaolust. Kannatanu oli vaba otsustama, kas palutud raha üle kanda süüdistatava arvele või mitte. Tunnistaja N.B. kinnitas kohtus, et ta ise pöördus N. Kaltšuki poole palvega vahendada kirjavahetust tema naisega, kuid kohtuotsuses on kirjas et tema pakkus tunnistajale olla suhtluse vahendajaks. N. Kaltšuk kinnitab, et N.B. iga olid nad tuttavad juba vabaduses ja N.B. oli talle võlgu. Seda võivad kinnitada rida tunnistajaid. N. Kaltšuk leiab, et esitatud tsiviilhagi on samuti alusetu ning esitatud alles mitu aastat hiljem vanglaametnike algatusel. Kannatanu ütlustest võib järeldada, et kogu kriminaalasi on vaid vanglaametnike algatus ning kannatanu ise ei olnud asjast huvitatud. Kannatanu ise pakkus talle abi tema poolt osutatud teene eest, ostes ja saates talle erinevaid esemeid. See asjaolu nähtub kirjadest. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
2. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid - süüdistatav N. Kaltšuk ja tema kaitsja vandeadvokaat R. Sprengk apellatsioonide juurde. Prokuratuuri esindaja L. Pikma taotles apellatsioonide rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasjaga, kuulas kohtuistungil ära menetlusosalised ning leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei too kaasa maakohtu otsuse muutmist.
4. Kaitsja vaidlustas N. Kaltšukile esitatud süüdistuse täies mahus ning soovib kaitsealuse õigeks mõistmist. Süüdistatava apellatsioon sisaldab samasuguseid, juba maakohtus esitatud kaitseväiteid. Süüdistatav taotleb samuti enda õigeksmõistmist.
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga maakohtu otsuse argumentidele esitatud kaebeväited sellise kaalukusega, mis kummutaksid tõendite kogumi alusel tehtud järeldused N. Kaltšuki süüdistuse tõendatuse kohta kelmuse toimepanemises. 5 Ringkonnakohtul puuduvad maakohtule etteheited tõendite hindamisel, materiaal- ning menetlusõiguse normide kohaldamisel. Maakohtu otsus jääb muutmata. Alljärgnevalt toob kohtukolleegium omapoolsed seisukohad apellantide põhiväidetele.
6. Süüdistatava esmane etteheide seisneb selles, et kriminaalasja vaatas läbi ning tegi süüdimõistva kohtuotsuse kohtunik, kes ka varasemalt on tema suhtes teinud süüdimõistva kohtuotsuse. Ta mõisteti süüdi kuriteos, mida ta ei sooritanud. Nimetatud asjaolu annab N. Kaltšuki arvates aluse süüdistada kohtunikku erapoolikuses.
7. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdistatava eeltoodud etteheited alusetud. Ringkonnakohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse süüdistada maakohtunikku erapoolikus suhtumises süüdistatavasse. Asjaolu, et kohtunik on ka varem N. Kaltšuki kriminaalasja arutanud ning süüdistatava jaoks mittemeelepärase, süüdimõistva kohtotsuse teinud, ei ole kohtuniku taandamise aluseks KrMS § 49 lg 6 tähenduses.
8. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et kannatanu J.B. tegi süüdistatava N. Kaltšuki kontole Viru Vanglas kolm sularaha ülekannet süüdistuses märgitud ajal ning summades. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et kontole laekunud sularaha kasutas N. Kaltšuk enda tarbeks, soetades erinevaid asju, s.h televiisori. Nii nagu I astme kohtus on ka apellatsioonimenetluse põhiküsimuseks, millisel eesmärgil ning kelle jaoks kandis kannatanu J.B. sularaha N. Kaltšuki kontole.
9. Maakohus tuvastas, et N. Kaltšuk pettis kannatanut, s.t lõi tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena tegi kannatanu kolm sularahaülekannet N. Kaltšuki kontole. Seejuures tugines kohus kannatanu J.B. , tunnistajate N.B. ja T.P. uütlustele ning hindas kirjalikke tõendeid, eelkõige kohtule esitatud viit N. Kaltšuki kirja J.B. le ja J.B. kirja N. Kaltšukile.
10. Hindamata ei jäetud ka süüdistatava N. Kaltšuki selgitusi selle kohta, millistel asjaoludel pidas ta õigustatuks kasutada kannatanu poolt tema kontole laekunud sularaha enda tarbeks. Kohus hindas N. Kaltšuki selgitusi tema õiguste kohta J.B. saadetud sularahale ebausutavateks. Maakohtu hinnanguga nõustub ka apellatsioonikohus. Süüdistatava õigustused kasutada raha enda vajadusete rahuldamiseks on otsitud ning selgelt valed, sest need on tõenditega toetamata. Siinkohal ringkonnakohus ei korda maakohtu otsuses põhjalikult kajastatud eelviidatud isikuliste ja kirjalike tõendite sisu, sest need on kohtu järelduste mõistmiseks vajalikus ulatuses kohtuotsuses välja toodud. Tõendikogumi alusel tuli maakohus ainuvõimalikule järeldusele N. Kaltšuk on toime pannud

§ 209lg 2 p-s 1 sätestatud süüteo.

1. Kaitsja leiab apellatsioonis, et kohus hindas tõendeid ebaõigesti. Nimelt toob kaebaja välja, et tegelikkuses oli N. Kaltšuki poolt vahendatud kirju rohkem kui üks. Selles osas ei ole tunnistaja N.B. i ütlused tõesed ning need tuleb tõendikogumist jätta kõrvale. Ka süüdistatava kaebusest võib mõista, et ta vahendas N.B. i ja viimase abikaasa suhtlust tunduvalt rohkem.
2. Ringkonnakohus ei pea eeltoodud etteheiteid tõendite ebaõige hindamise kohta põhjendatuteks. Ringkonnakohus kontrollis veelkord tõendikogumit ning veendus, et maakohus hindas tõendeid õigesti. Ringkonnakohus jõudis maakohtuga samale tulemusele ning tunnistaja N.B. i ütluste usaldusvääruses küsimusi ei tekkinud. Ringkonnakohus märgib lisaks, et isegi kui asuda seisukohale, et vahendatud kirju oli rohkem, ei oma see tõendamiseseme asjaolude seisukohalt määravat tähtsust. Oluline on ju tuvastada kas süüdistatav pettis kannatanult raha välja, s.t kas kannatanu tegi varakäsutuse nimelt N. Kaltšuki tarbeks, või oli kannatanu varakäsutus tehtud eksimusse viimise tõttu. 6
3. Kaitsja arvates puudub kannatanul varaline kahju, kuna tal oli valmisolek igal juhul oma vara vähendada. Vara vähenemine toimus sõltumata sellest, kas kannatanu kandis raha üle N. Kaltšukile või N.B. le. Seega on süüteo objektiivne koosseis täitmata. Lisaks ei ole kaitsja arvates asjas tõsikindlalt tõendatud, et süüdistatav lubas kannatanule osta asju ainult N.B. le. Seejuures osundatakse süüdistatava 05.07.2015 kirjale kannatanule. Kaitsja arvates nähtub kirjast selgelt, et kannatanu tegi sularahamakseid teadlikult süüdistatava tarbeks. Ka süüdistatav märgib, et kannatanu ise oli nõus raha üle kandma, ja seda ka süüdistatava tarbeks, mitte ainult oma abikaasa jaoks.
4. Ringkonnakohtu jaoks jäävad eeltoodud arutluskäigud mõistetamatuteks. Kriminaalasjas on tuvastatud, et J.B. sai abikaasalt vähemalt ühe N. Kaltšuki poolt vahendatud kirja ning hilisemad kirjad, mis asuvad kriminaalasja juures, on saatnud N. Kaltšuk J.B. le tema enda initsiatiivil, N.B. ei teadnud nendes sisalduvatest rahaküsimistest midagi. J.B. selgitas kohtus, et ta arvas, et N. Kaltšuki kirjade kaudu ta sisuliselt jätkab suhtlemist oma abikaasaga, s.t N. Kaltšuk annab kirjade kaudu edasi abikaasa sõnumeid. N. Kaltšuki saadetud kirjadest (ka telefonikõnedest) sai ta aru, mõistlik on N. Kaltšuki kontole (lisaks oma mehe N.B. i kontole tehtavatele ülekannetele) teha sularahaülekandeid, sest korraga ei saavat palju raha saata, vangla kaupluses olevat limiit ja isik ei saa kogu raha kasutada. N. Kaltšuk lubas osta asju ning hiljem, kui nad väidetavalt N.B. iga ühte kambrisse saavad, saab N.B. asjad kätte. Alles abikaasa advokaadi telefonikõnest sai J.B. teada, et tegelikult N. Kaltšukile saadetud sularaha või selle eest soetatud asjad abikaasani ei jõudnudki. Sellest ajast J.B. rohkem ülekandeid N. Kaltšuki kontole ei teinud (vt kohtuistungi protokoll, KoTo, lk 29 jj). Eeltoodust joonistub selgelt välja järeldus, et J.B. kandis sularaha N. Kaltšuki kontole vaid seetõttu, et uskus N. Kaltšuki poolt räägitut. Saades aga teada, et N. Kaltšuk soetas saadud sularaha eest enda tarbeks erinevaid esemeid, sh telviisori, lõpetas ta koheselt sularaha ülekannete tegemise. Seega tegi J.B. ülekandeid vaid seetõttu, et oli N. Kaltšuki poolt eksimusse viidud.
5. Kaebajate arvates näitab süüdistatava 05.07.2015 kiri J.B. le selgelt, et kannatanu saatis teadlikult raha just N. Kaltšuki tarbeks.
6. Ringkonnakohus aga sellise järeldusega ei nõustu. Selleks et mõista N. Kaltšuki poolt J.B. le saadetud kirjade mõtet, tuleb nende sisu vaadata kogumis. Neist kirjadest tuleb selgelt välja, et J.B. le soovis N. Kaltšuk jätta muljet, et N. Kaltšuk on kõigest vahendaja J.B. ja N.B. i vahel. Igal juhul saavutas N. Kaltšuk oma eesmärgi - kannatanu mõistiski, et ta saadab raha N. Kaltšuki vahendusel oma abikaasa jaoks. Ringkonnakohtu hinnangul näitab ilmekalt J.B. arusaama, et N. Kaltšuki kontole sularahaülekannete tegemine oli tingitud eesmärgist toetada oma abikaasat mitte N. Kaltšukki, see, et J.B. lõpetas igasuguse kontakti N. Kaltšukiga hetkest, kui sai teada, et saadetud raha ei ole mingilgi kujul jõudnud tema abikaasani vaid N. Kaltšuk kasutas raha enda vajadusteks.
7. Ringkonnakohtu jaoks ei ole kahtlustki selles, et N. Kaltšuk on pannud toime süüteo

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Süüdistatava süüd eitav positsioon on maakohtu poolt veenvalt tõendikogumiga ümber lükatud ning ühtegi põhjendatud ning kõrvaldamata kahtlust N. Kaltšuki süüs kriminaalasjas ei jäänud. Apellatsioonid jäävad tagajärjetuteks.

1. Kaitsja leiab, et isegi kui süüteokoosseis N. Kaltšuki teos on tuvastatud, siis ei ole tema süü suur, mistõttu võiks karistus olla alla keskmise määra. 7
2. Ringkonnakohus ei leidnud ühtegi apellatsioonis välja toodud kaalukat asjaolu, mis kummutaks maakohtu poolt N. Kaltšukile mõistetud karistuse argumendid. N. Kaltšukile karistust mõistes on maakohus järginud seaduses sätestatud karistuse mõistmise aluspõhimõtteid (

§ 56

) ning pidanud silmas väljakujunenud kohtupraktikat.

§ 209lg 2 määrab karistusraamid - vangistus ühest kuni viie aastani.

Seega keskmine karistuse määr on kolm aastat vangistust. Ühtegi N. Kaltšuki karistust kergendavat ja raskendavat asjaolu kohus ei tuvastanud. N. Kaltšuk on isik, kes on korduvalt kuritegusid toime pannud ning nende eest saanud vanglakaristuse. Käeoleva kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegu on toime pandud vanglas olles. See asjaolu näitab, et N. Kaltšuk suhtub isegi vangistuses olles üleolevalt ning küüniliselt õiguskorda ning kaasinimestesse. Apellatsioonikohtu hinnangul vastab sanktsiooni keskmises määras mõistetud vangistus toimepandud teole ja süüdistatav isikule ning see vähendamisele ei kuulu.

1. Eelnevaid seisukohti arvesse võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse N. Kaltšuki süüdistusasjas muutmata.
2. Kaitsja R. Sprengk esitas taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 164 euro suuruses summas, sh käibemaks 32 eurot ja 80 senti. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja maakohtu apellatsiooni koostamisele ja esitamisele kaks tundi. Kohtuistungil osalemise eest taotleb kaitsja tasu poole tunni eest (25 eurot) ning sõidukuludena lisaks 39 eurot. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
3. juuli
4. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10; § 6 lg-st 3 ja § 17 lg-test 2 ja 3 leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise summa KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel N. Kaltšukilt riigi kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ 8