1-18-8659/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-8659 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. märtsi 2019 määrus Kristjan Linduse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Kristjan Linduse (ik 39507252212) kaitsja jurist Paavo Paal, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 20.11.2018 otsusega tunnistati K. Lindus süüdi KarS § 121 lg 2 p 3, § 424 lg 2 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti üks aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti K. Lindusele 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.09.2018 ja lõpeb 03.09.
6. Viru Vangla esitas 27.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K. Linduse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 14.03.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. K. Lindust on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Varasemalt on ta toime pannud kaks vägivaldset kuritegu elukaaslase suhtes. Viimase kohtuotsuse alusel karistati teda vägivalla kasutamise eest juhututtavate suhtes (neli episoodi), mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja sissemurdmises. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja isikul puuduvad oskused seaduskuulekaks käitumiseks.
9. K. Lindusel puuduvad kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristused, kuid ainuüksi hea käitumine vangistuses ei veena maakohut, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest vajalikud järeldused. Vabanemise korral on K. Lindusel olemas kindel elu – ja töökoht. Samas, võttes arvesse, et K. Lindus pani kuriteod toime ajal, mil ta omas samuti kindlat töökohta, ei saa kindlalt väita, et kindla töökoha olemasolu on K. Linduse puhul seaduskuuleka käitumise garantiiks. Uute kuritegude toimepanemist võib K. Linduse puhul soodustada ka alkoholi kuritarvitamine, kuna kõik kuriteod on K. Lindus toime pannud alkoholijoobes. Ka K. Lindus ise on tunnistanud, et on varasemalt alkoholiga liialdanud ja võib alkoholijoobes olles muutuda agressiivseks. Vaatamata probleemi tunnistamisele ja motiveeritusele sellega tegelda, ei ole maakohus veendunud, et isik suudaks vabaduses alkoholist hoiduda.
10. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et konfliktsituatsioonides võib K. Lindus käituda impulsiivselt ja vägivaldselt. Samuti on tal puudulikud probleemide lahendamise oskused. Maakohus leiab, et eeltoodud andmed annavad kohtule aluse kahelda, et K. Lindus suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uute kuritegude toime panemisest hoiduda. Seda isegi hoolimata sellest, et K. Lindus sai isaks.
11. Eeltoodu põhjal leidis maakohus, et K. Lindus tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna tema puhul eksisteerib oht, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Linduse kaitsja jurist P. Paal, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
13. K. Lindus soovib vabaneda, et toetada oma elukaalast ja mõne kuu vanust poega, tagades neile ülalpidamise. Enne vangistust K. Lindus töötas. Tema tööandja iseloomustab teda kui tublit töötajat ja head kollektiivi liiget. Samuti on tal vabanemise korral olemas kindel töökoht, mis võimaldab tal asuda elama seaduskuulekat elu ning ülal pidama elukaaslast ja last. K. Linduse ennetähtaegne vabastamine annab võimaluse paremaks resotsialiseerumiseks ning on omakorda tagatiseks sellele, et K. Lindus suudaks edaspidi õiguskuulekat elu elada. Samuti aitaks elektrooniline järelevalve kontrollida K. Lindust piisavalt hästi selliselt, et ta saaks samal ajal töötada ja kasvatada oma last.
14. Samuti viitab kaitsja KarS § 761 lg-le 2, mis näeb ette alaealisena süüteo toime pannud süüdimõistetu vabastamise kohustuslikus korras. Ehkki K. Lindus on natukene vanem ja ei ole käsitletav viidatud sättes toodud isikuna, on tema vanus toodule ligilähedane. Kaitsja hinnangul tuleb K. Linduse ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel seega arvestada ka tema noorust ja asjaolu, et tema resotsialiseerumiseks ja käitumise kontrollimiseks on olemas head võimalused elektroonilise valve kohaldamise läbi. Samuti märgib, et kaks K. Linduse varasemat karistust on seotud tolleaegse elukaaslase väärkohtlemisega ning teise teo toimepanemine tõi kaasa mõistetud karistuse täitmisele pööramise. 2
15. Lisaks märgib kaitsja, et maakohus on eksinud selles nagu oleks K. Lindus toime pannud sissemurdmise. Enamik sündmusi leidsid aset
16. a jaanipäeva tähistamise käigus. K. Lindus selgitas maakohtu istungil, et
17. a ta üritas elada seaduskuulekat elu, kuid selle rikkus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtumine.
18. Samuti viitab maakohus enda määruses vangla poolt koostatavale ohuprognoosile, kuid kaitsja hinnangul ei saa sellele tugineda, mis on kaasa toonud materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise.
19. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et K. Lindust positiivselt iseloomustavad asjaolud kaaluvad üle negatiivsed, millest tulenevalt tuleb isik vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada.
20. Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 12.04.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
21. Ka ringkonnakohus ei vabasta K. Lindust vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
22. Nimelt on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased. Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Ühtlasi on asjakohatu kaitsja viide KarS § 761 lg-le 2, kuna nagu määruskaebuses on märgitud, ei kuulu kõnealune säte K. Linduse puhul kohaldamisele. Lisaks juhib ringkonnakohus kaitsja tähelepanu, et maakohus ei ole viidanud vangla poolt koostatud uue kuriteo toimepanemise riskiprotsentidele, millele tõepoolest tugineda ei ole võimalik, vaid ohuprognoosi all peab maakohus silmas veendumust, et K. Lindus jätkaks vabanemise korral uute kuritegude toimepanemist. Kokkuvõtvalt on maakohus üldjoontes veenvalt põhjendanud, miks K. Lindus tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja K. Linduse ennetähtaegseks vabastamiseks.
23. Mis puudutab aga konkreetsemalt K. Linduse ennetähtaegselt vabastamata jätmist, siis on õige, et K. Linduse iseloomustamiseks on võimalik ka välja tuua mõningaid positiivseid asjaolusid – isik omab vabanemise korral kindlat elu – ja töökohta ja tal puuduvad kinnipidamiskohas kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas ei kaalu toodud positiivsed asjaolud siiski üle K. Lindusest lähtuvat uute kuritegude toime panemise ohtu. Vaatamata K. Linduse noorele eale (käesolevalt 23-aastane), omab isik kolme kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas juba teistkordselt. Seega on isikut üritatud juba läbi eriliigiliste karistuste, sealhulgas ka läbi vangistuse, õiguskuulekusele suunata, kuid tulutult. Sealjuures nähtub kohtutoimiku materjalidest, et K. Lindus on varasemalt rikkunud ka käitumiskontrolli tingimusi (rikkus registreerimiskohustust, lahkus ilma eelneva loata Eestist ja rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi), millest tulenevalt pöörati temale mõistetud vangistus täitmisele. Samuti pani K. Lindus katseajal toime ka uue isikuvastase kuriteo.
24. Vastupidiselt määruskaebuses toodule ei veena ringkonnakohut piisavalt ka asjaolu, et K. Lindus on saanud isaks ja soovib sellest tulenevalt oma perekonda üleval pidada ning kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kui isik ei olnud vabaduses suuteline isegi kohtuotsusega määratud kohustusi täitma, ei ole kriminaalkolleegium vähimalgi määral kindel, et K. Linduse 3 õiguskuulekus oleks tagatud läbi isaks saamise ja sellega kaasnevate kohustuste läbi. Sarnasel seisukohal on ringkonnakohus K. Linduse kindla töökoha olemasolu osas. Siinkohal on õige maakohtu poolt toodu, et K. Lindus on ka varasemalt omanud töökohti, kuid nende olemasolu ei taganud tema seaduskuulekust.
25. Isiku riskeerivale ja õiguskorda eiravale hoiakule viitavad ka K. Linduse poolt toime pandud eriliigilised kuriteod – korduv kehaline väärkohtlemine, mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ning omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine (seega tõepoolest ei ole isik toime pannud mitte sissemurdmist, nagu märkis maakohus, vaid sissetungimise). Eeltoodu põhjal saab öelda, et K. Lindus on erinevates situatsioonides ja olukordades valinud enda jaoks sobivaimaks lahenduseks kuritegude toimepanemise, mis viitab isiku impulsiivsusele ja tagajärgedega mitte arvestamisele. Samuti on kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Seega ei ole välistatud, et konfliktsituatsioonides ja olles alkoholijoobes, asub K. Lindus sellest tingituna taaskord uusi kuritegusid toime panema.
26. Kokkuvõtvalt, arvestades K. Linduse isikut ja tema varasemat elukäiku ning toime pandud kuritegude asjaolusid, on K. Linduse vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks eelkõige temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemine oht. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et K. Lindus oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldustingimustele alluma ja seeläbi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma.
27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 14.03.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4