Obsah (4)

§ 199§ 65§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-9253 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidl

§ 199

lg 2 p-de 8, 9 järgi 5 kuu vangistusega ning

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel loeti otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 22.05.2018 otsusega mõistetud raskeima karistusega 3 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti 12.02.2018 ja karistusaja lõpp 12.02.

2. Viru Maakohtu 02.04.2019 määrusega jäeti S. Kostritsõn tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
3. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 5 kehtivat kriminaalkaristatust. Ta on karistatud erinevate kuritegude toimepanemise eest, peamiselt varguste eest. Vanglakaristust kannab kuueteistkümnendat korda. Käesoleval hetkel kannab isik karistust selle eest, et pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohus hindas neid kui asjaolusid, et vangistus ei mõju süüdimõistetule piisavalt distsiplineerivalt ning maakohtul puuduse veendumus, et vabaduses viibimine osutab S. Kostritsõn käitumisele paremat mõju. 2.

1. Süüdimõistetul on põhiharidus, omandatud erialasid tal ei ole. Isik ei suhtle oma sugulastega ja tal puudub toetav lähivõrgustik. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ning isikul on tasumata võlgasid 17 821,30 eurot. Maakohus arvestas nimetatud asjaolusid, mis teatud määral suurendavad uue kuriteo toimepanemise riske. 2.
2. Maakohus luges positiivseks, et S. Kostritsõn valdab eesti keelt B2 tasemel. Ta on vanglas töötanud koristajana. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda Järve Kodusse aadressil XXX. Tegemist on ühiselamu toaga. Ühiselamu juhataja on nõus, et S. Kostritsõn vanglast vabanemisel Järve Kodusse elama asub. Toasse on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed. Nimetatud asjaolud maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. 2.
3. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgiga), korduvalt samalaadsete kuritegude eest (vargused) karistamist, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohus leiab, et mõned kuriteod on võimalik toime panna ka elektroonilise järelevalve all viibides ehk elektrooniline järelevalve ei taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu seda kinnipidamise puhul. Seda enam, et isikul on suured võlad, puudub töökoht ja toetav lähivõrgustik, mis võib samuti kihutada teda uute kuritegude toimepanemisele. Samuti kuritegu soodustavaks teguriks on olnud alkohol ning S. Kostritsõni iseloomustest nähtub, et vägivaldselt võib ta käituda olukorras, kus ta tabatakse kuriteo sooritamisel või konfliktses olukorras, kui on tarvitanud alkoholi. Maakohus võttis arvesse ka seda, et viimasest vangistusest vabanes S. Kostritsõn tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, kuid sooritas uue kuriteo katseajal. S. Kostritsõni puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei ole suutnud teda hoida kohtu poolt määratud kohustuste täitmisest. S. Kostritsõn ei õigustanud varem talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud enda korduvate süütegude toimepanemise tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt kriminaalkorras mitmel korral karistatud isik hakkaks nüüd vabaduses uut, seadusekuulekat elu, alustama. 2.
4. Lisaks leiab maakohus, et S. Kostritsõni ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. 2 Maakohus rõhutas, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (

§ 76lg 4).

Maakohus osutas tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides oli süüdimõistetu käitumine ohtlik. Viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul. 2.

1. Käesoleval hetkel ei kaalu S. Kostritsõni isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoha olemasolu, vanglas töötamine, keeletaseme olemasolu ning distsiplinaarkaristuse puudumine) üle negatiivseid argumente (korduv karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud, uute kuritegude toimepanemine elektroonilise järelevalve all, alkoholi tarvitamine, võlgade olemasolu, lähedaste toetuse ja töökoha puudumine). Maakohtul puudus alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Määruskaebus
2. Viru Maakohtu 02.04.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Kostritsõn, kes palub üle vaadata Narva kohtu otsustuse, tühistada see ja vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Vangla kui ka prokurör toetasid süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ning sama väljendas oma maakohtule edastatud seisukohas ka süüdimõistetu ise. Kohtunik Menšikov ei ole süüdimõistetu hinnangul kedagi ennetähtaegselt vangistusest vabastanud ning nii kui ta sai teada, et see kohtunik menetleb tema asja, teadis ta, et ta jääb vanglasse. Oleks kohut mõistnud keegi teine kohtunik, oleksid ennetähtaegse vabastamise võimalused suuremad. Süüdimõistetu rõhutab, et tema ei ole rikkunud elektroonilise valve nõudeid, vaid elektrooniline valve on tema võimalus parandada oma elu. S. Kostritsõn toob näiteid teistest süüdimõistetutest, kes vaatamata oma halvale iseloomustusele on ennetähtaegselt vabastatud. S. Kostritsõn leiab, et elektroonilise valve puhul, kui tal on peal jalavõru, on uue kuriteo risk madal. Süüdimõistetu toob välja, et ta ei ole kunagi avalikult kuritegusid toime pannud. Süüdimõistetu heidab ette, et kohus võtab oma otsuseid vastu isiklikust veendumusest lähtudes, kuid ringkonnakohtul ja Riigikohtul on võimalus anda asjaoludele uus hinnang. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei anna alust võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale asumiseks, mistõttu jääb see edutuks. Küll peab ringkonnakohus vajalikuks jätta maakohtu määrusest välja viited õiglustundele ja kuriteo toimepanemise asjaoludele kui ennetähtaegsel vabastamisel esikohal olevale.
4. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süütegudest, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis tulenevalt

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaoludest.

Seega on põhjendamatu määruskaebuses toodud võrdlused teiste süüdimõistetutega, ilma konkreetselt

§ 76lg-s 4 toodud asjaoludesse süüvimata.

Samuti on alusetud süüdistused kohtuniku suhtes personaalselt. Tutvudes maakohtu määrusega ei saa maakohtule ette heita kallutatust või et kohus ei oleks lähtunud otsustust tehes seadusest. Maakohus on

§ 76

lg 4 analüüsi pinnalt põhjendatult jõudnud seisukohale, et süüdimõistetu vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal võimalik. See ei välista, et kui süüdimõistetu edasine käitumine näitab tema suhtumise pikaajalist paikapidavust, ei võiks see päädida ennetähtaegse vabastamisega. Praegusel ajal on vabastamine ka elektroonilise valve alla ennatlik. Maakohus on väga põhjalikult käsitlenud, miks ei maanda süüdimõistetu puhul ka uue kuriteo riske elektrooniline valve ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda üle korrata. Süüdimõistetu hinnangul kui tal on jalavõru, siis ta uusi kuritegusid 3 toime ei paneks. Süüdimõistetu on olnud vabastatud tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Vaatamata sellele tuli süüdimõistetu karistus täitmisele pöörata ning S. Kostritsõn jätkas ka peale seda süütegude toimepanemist. See näitab, et kriminaalhooldus isegi koos elektroonilise valvega, vaatamata sellele, et elektroonilise valvega probleeme ei olnud, ei mõjuta süüdimõistetut kuritegudest hoiduma. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Seega ennetähtaegne vabastamine on kohtu kaalutlusõigus, see ei tähenda, et kohus teeks otsuse üksnes isiklikust veendumusest lähtudes, vaid arvestab seadusest tulenevaid asjaolusid. Määruskaebus jääb edutuks. 6. Küll peab ringkonnakohus väljaspool määruskaebust vajalikuks märkida, et ebaõiged on maakohtu poolt tehtud viited sellele, et S. Kostritsõni ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning maakohtu poolt rõhutatu, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (

§ 76lg 4).

Ühelgi asjaolul, mis tuleneb

§ 76lg-st 4 ei ole ette määratud kaalu.

Kõiki seadusest tulenevaid asjaolusid tuleb arvestada kogumis. Vaatamata sellele, et maakohus on sellest põhimõttest ka lähtunud, sisaldab määrus lubamatut viidet sellele, et vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud. Kuigi see viide ei ole süüdimõistetu olukorda halvendanud ja maakohus ei ole ainult sellele tuginenud, tuleb see maakohtule selge suunise andmiseks ja määruses selguse mõttes põhiosast välja jätta. Sama on ka maakohtu poolt viidatud ühiskonna õiglustunde argumendiga.

§ 76

lg-st 4 tulenevate ennetähtaegse vabastamise eelduste puudumist ei saa põhjendada sellise väga abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga nagu riive ühiskonna õiglustundele (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2017 määrus asjas nr 1-16-1189, p 18 ja 17.10.2017 määrus asjas nr 116-6651, p 17). Ühtlasi jagab ringkonnakohus kohtupraktikas väljendatud seisukohta, mille kohaselt on ennetähtaegse vabastamise menetluse raames oluline üksnes uute kuritegude oht. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja. Ka see asjaolu ei ole süüdimõistetu olukorda halvendanud, kuna maakohus ei ole üksnes sellest asjaolust lähtunud. 7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Viru Maakohtu 2. aprilli 2019 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta selle põhiosast välja viited õiglustundele ja kuriteo toimepanemise asjaoludele kui vabastamise küsimuse lahendamisel esikohal olevale asjaolule. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 4