Obsah (7)

§ 180§ 248§ 175§ 179§ 189§ 408§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2273 (19284000015) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretä

) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Roland Kravtšuk süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. KarS § 87 lg 1 p 6 alusel arvestades Roland Kravtšuki kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, vabastada Roland Kravtšuk karistusest ning kohaldada tema suhtes mõjutusvahendit, s.o allutamist käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks. KarS § 75 lg 1 kohaselt on Roland Kravtšuk kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx-xxxxx xx-xx xxxxxxxx xxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Roland Kravtšukile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi. Määrata Roland Kravtšukile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine (nt viha juhtimine).
2. Menetluskulude hüvitamine:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Roland Kravtšukilt kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 105 (ükssada viis) eurot ja ekspertiisitasu 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 285 (kakssada kaheksakümmend viis) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2019 a juunikuust igakuise menetluskulu osa 23 (kakskümmend kolm) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

§ 180

lg 3 alusel jätta kriminaalmenetluse kuludest kaitsjatasu 135 eurot ja ekspertiisitasu 180 eurot riigi kanda. Vandeadvokaadi Nikolai Kõivu kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus 30 eurot (s.h käibemaks) rahuldada. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või muuta talle määratud kohustusi vastavalt KarS § 75 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos), mis edastatakse süüdimõistetu postivõi e-posti aadressile. Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e-toimik.ee/). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Roland Kravtšuk toime pannud kuriteona teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis esimesel juhul on toime pandud lähisuhtes ning teisel juhul korduvalt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) 2 28.07.

1. a kella 19.30 – 20.00 vahelisel ajal Viljandi maakonnas Viljandi linnas Irve tänav x asuva elamu korteris nr xx lükkas oma ema X.X selliselt, et kannatanu lõi pea vastu seina, millest tekkis kannatanu kuklale haav. Pärast lükkamist kukkus kannatanu põrandale pikali, mille järel Roland Kravtšuk jätkas kannatanu löömist rusikate ja jalgadega pea- ja vasaku külje piirkonda. Löömise tagajärjel tundis kannatanu tugevat valu ning kaotas meelemärkuse. Kirjeldatud tegevusega põhjustas Roland Kravtšuk kannatanule tervisekahjustuse –peahaava, marrastused otsmikul ning kõrva trummikile rebendi. Samuti tundis kannatanu ründe tagajärjel valu; 2) 14.01.
2. a kella 23.30 ajal Viljandi maakonnas Viljandi linnas Irve tänav x asuva elamu korteris nr xx lõi Vana Tallinna pudeliga kannatanu X.X vastu pead, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – lõikehaavad näo- ja kaela piirkonnas. Seejärel võttis kannatanu Roland Kravtšukilt käega ümber kaela kinni, mille peale mõlemad kukkusid. Rüseluse käigus lõi Roland Kravtšuk kannatanut põlvega kõhtu. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ning KarS § 87 lg 1 p 6 alusel, arvestades Roland Kravtšuki kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, vabastada Roland Kravtšuk karistuse kandmisest ning kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile 1 aastaks. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine (nt viha juhtimine). Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb vastavalt sõlmitud kokkuleppele süüdi mõista ning KarS § 87 lg 1 p 6 alusel vabastada karistusest, kohaldades tema suhtes alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit, s.o allutamist käitumiskontrollile. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 3

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus.

§ 179

lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot.

§ 179lg 3 kohaselt Kar

S § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Roland Kravtšuki kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 210 eurot. Süüdistatava Roland Kravtšuki kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 30 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi/de tegemisega tekkinud kulud – joobeseisundi tuvastamise kulu summas 105 eurot (tl 70) ning ekspertiisikulu summas 255 eurot (tl 52).

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

§ 180

lg 3 alusel jätta Roland Kravtšuki menetluskulud osaliselt, s.o 315 euro ulatuses riigi kanda.Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 285 eurot: riigi õigusabi tasu 105 eurot ja ekspertiisitasu 180 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4