← Eesti

2-16-15682/91

Obsah (4)§ 659§ 654§ 173§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 10.05.2019, Tallinn Kohtuasja number 2-16-15682 Kohtuasi RD (D), MH, PT (T),

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

  1. Hageja IX esitas 05.05.2019 ringkonnakohtule dokumendi, millest nähtub, et hageja IX esitas kostjale tasaarvestuse avalduse, soovides kolm hageja IX nõuet kostja vastu tasaarvestada kostja menetluskulude hüvitamise nõudega. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

§ 659

ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis kostja taotluse kohtulahendi täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata ja mõistis hagejalt I kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise solidaarselt teiste hagejatega 3 776,48 eurot. Viidatud osas on maakohtu määrus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Hagejad II-IX vaidlustasid maakohtu määruse, sest nende hinnangul ei määranud maakohus ebaõigesti kindlaks menetluskulude jaotust osas, milles hagejad nõudest loobusid ja ei arvestanud sellega menetluskulude kindlaksmääramisel ning kohus tuvastas hüvitatavate kostja menetluskulude suuruse kõlbmatute menetluskulude nimekirjade alusel. 3 Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud rikkumisi vaidlustatud määruses ei eksisteerinud. Määrus vastab seaduses sätestatud nõuetele, sh on veenvalt põhjendatud ja alused selle tühistamiseks puuduvad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tuginedes

§ 654

lg-le 6 koosmõjus

§-ga 659 neid ei korda. Vastuseks kaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. Praeguses tsiviilasjas on ammendavalt menetluskulud jaotatud. Iseenesest on õige, et maakohus võttis 15.01.2018 vastu hagejate osalise loobumise nõudest ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse. Menetluskulude jaotust kohus ei määranud ja märkis määruse resolutsioonis, et menetluskulude jaotus otsustatakse menetlust lõpetavas lahendis. Eelnev on kooskõlas seaduse (

§ 173

lg 1) ja kehtiva kohtupraktikaga (vt nt Riigikohtu 25.09.2013 otsust asjas nr 3-2-1-80-13, p 66). Menetlust lõpetavas lahendis jäeti kõik tsiviilasja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Seega jäeti ka loobutud nõude menetlemisega seonduvad kulud solidaarselt hagejate kanda. Vastavalt

§ 178

lg 1 esimesele lausele saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Seega ei saa nn jätkumenetluses, kus kohus määrab jõustunud jaotuse alusel kindlaks menetluskulud, taasavada menetluskulude jaotuse küsimust. Selles etapis saab vaidlustada üksnes menetluskulude summalist kindlaksmääramist. Praeguses asjas tehtud ringkonnakohtu 28.09.2018 otsusele, kus kõnealune menetluskulude jaotus määrati, esitati kassatsioonkaebus, kuid Riigikohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest, mistõttu jõustus see 26.11.2018. Väidet, et kohus jaotas menetluskulud ebaõigesti, kui jättis kaebajate hinnangul menetluskulude jaotuse määramisel arvestamata nõudest osalise loobumisega, menetluskulude kindlaksmääramise raames enam lahendada ei saanud. Asja materjalide hulgas on kaks kostja menetluskulude nimekirja, n.o 10.11.2017 esitatud menetluskulude nimekiri 1 526,48 euro (käibemaksuga) suuruse menetluskulude hüvitise vastaspoolelt väljamõistmiseks ja 06.09.2018 kohtuistungil esitatud menetluskulude nimekiri, milles kostja palus vastaspoolelt välja mõista 2 550 euro (käibemaksuga) suuruse menetluskulude hüvitise. Menetluskulude nimekirjad vastasid seaduses sätestatud nõuetele ja maakohtu analüüs mõistlike menetluskulude hindamisel oli veatu. Määruskaebuse esitaja väited ei anna alust vastupidiseks järelduseks. Hageja IX esitas ringkonnakohtule 05.05.2019 dokumendi, milles nähtub tasaarvestusavalduse tegemine kostjale. Kuivõrd dokumendis ei ole kohtule ühtegi taotlust esitatud, ei saa kohus võtta selle osas seisukohta. Pealegi ei ole menetlusetapis, kus asja sisuline arutamine on lõppenud jõustunud lahendiga ja toimub menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, mis on jõudnud määruskaebuste tõttu ringkonnakohtusse, võimalik kohtule esitada taotlust kohtuasjaväliste nõuete tasaarvestamiseks. Eelnev ei piira omavahel tasaarvestusavalduste esitamist.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.