KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-18452 Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2019, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav Kohtuasi Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) avaldus XX ja YY hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks lapse CC suhtes ja eestkostja määramiseks ning elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
- jaanuari
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX ja YY määruskaebus Menetlusosalised esindajad Menetluse liik ja nende Avaldaja Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) Puudutatud isik 1 CC (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras Eve Grass Puudutatud isik 2 XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik 3 YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus Resolutsioon:
- Tühistada Pärnu Maakohtu
- jaanuari
- a määrus osaliselt XX-lt ja YY-lt lapse CC kasuks igakuise elatise väljamõistmise osas.
- Jätta Saaremaa valla avaldus elatise nõudes läbi vaatamata.
- Määruskaebus rahuldada.
- XX ja YY määruskaebusmenetluses tekkinud menetluskulud jätta Saaremaa valla kanda. CC riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse 1
(4)esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Avaldus ja asjaolud
- Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalituse kaudu, avaldaja) esitas
- detsembril 2018 Pärnu Maakohtule avalduse XX (puudutatud isik 2, ema) ja YY (puudutatud isik 3, isa) hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks lapse CC (puudutatud isik 1, laps) suhtes ja eestkoste seadmiseks. Avaldaja palus määrata eestkostjaks avaldaja. Lisaks palus avaldaja määrata, et lapsevanematel on lapse suhtes ülalpidamiskohustus.
- Avalduse kohaselt avaldasid vanemad peale lapse sündi soovi paigutada laps pärast Tallinna Lastehaiglast välja kirjutamist asendushooldusteenusele 90 päevaks, kuna nad suuda puudega lapsele vajalikku hooldust tagada.
- augustil 2018 viidi laps kiirabiga Tallinna Lastehaiglast Kuressaare Haiglasse. Peale Kuressaare Haiglast väljakirjutamist
- augustil 2018 asus laps elama asenduskoju (Kuressaare Perekodu). Kuressaare Perekodu juhataja JT sõnul on lapsevanemad viibinud oma tütre juures Kuressaare Perekodus väga harva, vaatamata sellele, et lapsevanematele on võimaldatud last külastada igapäevaselt. Vanemad on paaril korral viinud lapse enda koju, kuid tunnistanud, et ei suuda lapse eest hoolitseda. Kuressaare Perekodu juhataja JT hinnangul ei ole vanemad valmis lapse eest hoolitsema.
- oktoobril 2018 pöördusid lapsevanemad lastekaitsenõuniku poole, sest soovisid teada lapse hooldusõigusest loobumisega seotud asjaolude kohta, kuna ei tule lapse hooldusega toime. Vanematele selgitati hooldusõiguse täielikku äravõtmist kui äärmuslikku meedet, enne mida soovitas lastekaitsenõunik abinõuna kasutusele võtta Kuressaare Perekodu poolt pakutavat lapsehoiuteenust, kus laps on 5 päeva Kuressaare Perekodus lapsehoiuteenusel ja nädalavahetusel võtavad vanemad lapse koju. Peale vestlust olid lapsevanemad nõus lapsehoiuteenusega, kuid vaatamata sellele, et avaldaja on pakkunud lapsevanematele erinevaid võimalusi kohanemiseks lapse raske puudega, ei ole kumbki lapsevanem ilmutanud tõsist tahet oma lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada.
- Mõlemad lapsevanemad on kinnitanud, et ei soovi raske puudega last oma ellu ja ei soovi ka temaga edaspidi suhelda, seetõttu peavad nad ka õigeks hooldusõiguse täielikku äravõtmist ja soovivad, et lastekaitsespetsialist pöörduks vastava avaldusega kohtu poole. Lapsevanemad tunnistavad, et nad ei ole võimelised pakkuma sotsiaalselt, majanduslikult ja füüsiliselt lapse erivajadustest tulenevat hoolitsust. Lapsevanemad leiavad ühiselt, et ei ole suutelised lapse eest igapäevaselt hoolitsema ja et Kuressaare Perekodus on C-le antud hetkel kõige parem. Puudutatud isikute 2 ja 3 seisukohad
- Vanemad nõustusid avalduse rahuldamisega. Lapsele määratud esindaja seisukoht
- Lapse esindaja leiab, et avaldus on põhjendatud, kuna mõlemad vanemad on avaldanud, et neil puuduvad lapse vastu tunded, nad ei soovi lapsega kohtuda ega temaga tegeleda. Avaldusele lisatud abivajaduse hinnangust nähtub, et laps vajab järjepidevat meditsiinilist jälgimist ning regulaarset ravimite tarbimist. Vanematel puudub hetkel endal emotsionaalne toimetulekuressurss lapse eest hoolitsemisel ning vanematel ei ole lähivõrgustikus inimesi, kes toetaksid lapse kasvatamist kodus. Kohtumenetluse ajal ei ole kumbki vanematest enda hoolduskohustust alaealise lapse suhtes täitnud.
- Perekodu juhataja sõnul on hetkel lapsel stabiilne ja turvaline kasvukeskkond, lapsele võimaldatakse füsioteraapiat, kasvatajad on vastava haridusega, mis võimaldab neil 2
(4)raske puudega lapse eest hoolitseda. C on muutunud oluliselt rahulikumaks ja tema organism on harjunud igapäevaste ravimite tarbimisega. Maakohtu määrus
- Pärnu Maakohus rahuldas avalduse
- jaanuari
- a määrusega, võttis täielikult ära vanematelt tütre isiku- ja varahooldusõiguse, seadis lapse üle eestkoste ja määras eestkostjaks avaldaja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lisaks määras kohus, et vanematel on lapse suhtes ülalpidamiskohustus ning mõlemad vanemad on kohustatud maksma elatist vähemalt elatise minimaalmääras, s.o 270 eurot kuus. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.
- Määruse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus, et laps on raske puudega, tema vanemad tunnistavad oma suutmatust hooldusõigust lapse suhtes teostada ning alaealine laps on paigutatud vanemate avalduse alusel alates
- augustist 2018 Kuressaare Perekodusse. Lähtudes perekonnaseaduse (PKS) § 134 lg-st 1, § 118 lg-st 2 ja § 171 lg-st 1 leidis maakohus, et kuna vanemad ei suuda hooldusõigust teostada, tuleb hooldusõigus lapse suhtes täielikult ära võtta ja lapsele määrata eestkostja. Füüsilise või juriidilise isiku puudumise tõttu määras kohus eestkostjaks eestkosteasutuse, Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) tulenevalt PKS § 173 lg-st 1 ja § 176 lg-st
- Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kellel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses paluvad vanemad maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus mõistis mõlemalt vanemalt välja elatise 270 eurot kuus.
- Vanematele jääb arusaamatuks määrus elatise väljamõistmise osas, kuna seda nõuet ei märgitud kohtukutses ja elatise üle ei toimunud arutelu kohtuistungil. Lisaks tuleb elatise vaidlus lahendada hagimenetluses. Kohus ei saa lahendada nõuet, mida ei ole esitatud. Vanematelt ei ole küsitud andmeid nende sissetulekute ega kohustuste kohta. Samuti puuduvad asjas tõendid lapse ülalpidamisega seonduvate kulutuste kohta. Menetluse edasine käik
- Avaldaja palub vanemate määruskaebuse jätta rahuldamata.
- Lapse esindaja toetab vanemate määruskaebust.
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada osas, millega maakohus mõistis vanematelt lapse kasuks välja igakuise elatise. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus elatise nõudes läbi vaatamata. Ülejäänud osas on määrus jõustunud. Määruskaebus tuleb rahuldada.
- Ringkonnakohus selgitab kõigepealt määruskaebemenetluse ulatust. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Maakohus võttis täielikult ära vanematelt tütre isikuja varahooldusõiguse, seadis lapse üle eestkoste ja määras eestkostjaks avaldaja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lisaks määras kohus, et vanematel on lapse suhtes ülalpidamiskohustus ning mõlemad vanemad on kohustatud maksma elatist vähemalt elatise minimaalmääras, s.o 270 eurot kuus. Määruskaebuse esitasid vanemad nendelt 3
(4)lapse kasuks välja mõistetud elatise osas. Seega on maakohtu määrus jõustunud osas, milles kohus võttis vanematelt lapse hooldusõiguse ja määras eestkostja ning ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust üksnes osas, milles maakohus määras vanematele kohustuse maksta lapsele elatist.
- Toimikust nähtuvalt esitas avaldaja koos hooldusõiguse äravõtmise ja eestkostja määramise nõudega ka elatise nõude (tl 1 pöördel), kuid maakohus lahendas selle ebaõigesti hagita menetluses. Elatise nõue ei ole TsMS §-st 550 tulenevalt lahendatav hagita perekonnaasjana. TsMS § 550 lg 2 võimaldab vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega või elatise väljamõistmise hagimenetluses. Seega oleks maakohus saanud lahendada kogu vaidluse otsusega hagimenetluses, kuid elatise väljamõistmist määrusega hagita menetluses seadus ei võimalda.
- Samuti juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu asjaolule, et praegusel juhul on elatise nõude esitanud avaldaja enne eestkostjaks saamist ning teinud seda enda nimel. PKS § 97 lg 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama aga alaealine laps. Kuigi maakohus on otsustanud määrata avaldaja lapse eestkostjaks, kes on edaspidi lapse seaduslik esindaja, ei saa avaldaja teostada eestkostja õigusi enne eestkostjaks saamist ehk enne sellekohase kohtumääruse jõustumist. Samuti on elatise hagi esitamisel ka pärast eeskostja määramist hagejaks alaealine laps, kelle esindajaks on eestkostja.
- Lisaks on põhjendatud määruskaebuse etteheide, et elatise väljamõistmine oli kaebajatele üllatav, kuna elatise nõuet ei ole menetluses, sh kohtuistungil sisuliselt arutatud. Asja materjalist ei nähtu ka seda, et maakohus oleks elatise nõude menetlusse võtnud (tl 23-25). Elatise nõue nähtub üksnes avaldaja taotluses ja maakohtu
- jaanuari
- a määruse resolutsioonis.
- Eeltoodud põhjustel tuleb maakohtu määruse elatise väljamõistmise osas tühistada ja jätta avaldaja avaldus elatise nõudes TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata. Arvestades, et Pärnu Maakohtu
- jaanuari
- a määrus on tänaseks jõustunud osas, milles avaldaja määrati lapse eestkostjaks, saab avaldaja esitada lapse nimel uue TsMS §-dele 362 ja 363 vastava nõuetekohase hagi vanematelt elatise välja mõistmiseks ning kohtul tuleb elatise nõue lahendada TsMS
- ptk-s ette nähtud hagimenetluse sätete järgi.
- Määruskaebuse esitamisest tingitud puudutatud isikute 2 ja 3 menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta avaldaja kanda ning puudutatud isiku 1 riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak Ande Tänav 4
(4)