← Eesti

2-17-7203/61

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-7203 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2019, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav Tsiviilasi XX hagi SS ja AA vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik SS ja AA apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 2430 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja (apellant) SS (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja (apellant) AA (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate seaduslik esindaja CC (isikukood XXXXXXXXXXX), kostjate lepinguline esindaja Olga Väina Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. juuni
  6. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  7. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. 1

(8)Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  1. XX (hageja, isa) esitas
  2. mail 2017 Harju Maakohtule hagi SS ja AA (kostjad, lapsed) vastu elatise vähendamiseks.
  3. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Harju Maakohtu
  4. septembri
  5. a otsusega tsiviilasjas 2-11-26463 kummagi kostja kasuks välja elatis 145 eurot kuus. Harju Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-352 muudeti elatise suurust ja kohus mõistis hagejalt välja kummagi kostja kasuks elatise 235 eurot kuus.
  8. Hageja palub vähendada kummagi lapse elatist 100 euroni, sest hageja majanduslik seisund ja tervis on peale otsuse tegemist oluliselt halvenenud. Seoses kroonilise haigusega ei ole hageja võimeline tasuma elatist väljamõistetud ulatuses. Vastavalt Eesti Töötukassa
  9. aprilli
  10. a otsusele nr TVH/17/013214 on hagejal töövõime kaotus 57% ulatuses. Alates
  11. detsembrist 2016 kuni
  12. maini 2017 oli hageja haiguslehel kokku 101 päeva ning alates
  13. juulist 2017 on hageja haiguslehel seoses haiguse ägenemisega.
  14. Alates
  15. maist 2017 töötab hageja Y OÜ töökorraldajana osalise tööajaga 4 tundi päevas töötasuga 320 eurot kuus (neto). Töötukassa tasus hagejale
  16. a mais hüvitist 202 eurot 12 senti ja Eesti Haigekassa 149 eurot 18 senti. Kokku on hageja sissetulek 572 eurot 12 senti kuus.
  17. Hageja palub arvestada, et eluasemelaenu maksed on keskmiselt 220 eurot, kommunaalmaksed 194 eurot 88 senti, tasu elektri eest 23 eurot, kulud toidule keskmiselt 200 eurot kuus. Täiendavalt peab hageja ostma ravimeid ja tasuma raviteenuste ees, ostma riideid, pesu, jalatseid, majandamistarbeid, maksma telefoni eest ja tegema muid eluks vajalikke kulutusi.
  18. Hageja palub ka arvestada, et osa kostjate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Lisaks on kostjate ema varaline seisund parem kui hagejal, mistõttu tema ülalpidamiskohustuse ulatus peab olema suurem kui hagejal. Kostjate seisukohad
  19. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Praegusel juhul ei esine mõjuvat põhjust perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg-s 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 459 ja 497 mõttes elatise vähendamiseks. Tsiviilasjas 2-17-352 tehti hageja õigeksvõtul põhinev otsus ning hageja nõustus maksma kostjatele laste täisealiseks saamiseni elatist ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga alammäärast.
  20. Kostjad ei usu, et hageja väidetav töövõimetus on sedavõrd oluline, et ei võimalda hagejal teenida mingit sissetulekut ega kostjaid ülal pidada. Töötukassa otsus on ebaselge osas, millises ulatuses hageja saab töötada ja millises mitte. Samuti ei ole hageja esitanud oma töövõimetust kinnitavaid meditsiinidokumente. Tähtis on rõhutada, et Töötukassa otsus räägib hageja väidetavast töövõimest vaid hageja kutsealaste oskuste osas. Hageja ei ole töötanud vähemalt viimased 12 aastat omal kutsealal. Jääb arusaamatuks hageja väidetav töövõimetus olukorras, kus ta on aktiivselt tegutsenud kas ise või oma abikaasa kaudu OÜ Y igapäevategevuses.
  21. Hageja töötas nii varem kostjate emaga abielus olles kui ka peale seda ehitajana ja seda ilma töölepinguta. Isegi, kui hageja väide, et ta täidab 4 tunni jooksul töökorraldaja tööülesandeid, vastab mingis osas tõele, on kostjad kindlad, et ülejäänud ajal töötab hageja mitteametlikult ehitustöölisena.
  22. Äriregistrist nähtub, et perioodil
  23. juulist 2016 kuni
  24. aprillini 2017 oli hageja OÜ Y juhatuse liige. Hageja asutatud äriühingu OÜ Y praegune omanik on hageja 2
(8)abikaasa KK ja alates
  1. aprillist 2017 on firmal uus nimi Y OÜ ning juhatuse liikmena jätkab KK. Äriühingu tegevusalaks on eriehitustööde teostamine. Kostjad on seisukohal, et hageja on teadlikult oma majanduslikku olukorda halvendanud ning näiliselt oma tulusid vähendanud. Kohtupraktikas on leitud, et kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest elatist.
  2. Hageja ei ole esitanud dokumente, millest oleks näha, millised on tema igakuised ravikulud erinevate ravimite ja raviteenuste saamiseks.
  3. Hagejale kuulub 3-toaline korter, mida saab realiseerida. Hagejale kuulub garaažiboks ja tõenäoliselt ka sõiduk, mida hageja igapäevaselt kasutab.
  4. Hageja argument sotsiaaltoetuse maksmise kohta ei puutu praegusesse asja, kuna see on universaalne lapsele suunatud toetus. Maakohtu otsus
  5. Harju Maakohus rahuldas
  6. juuni
  7. a otsusega hagi osaliselt ja muutis kostjate kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõistis välja kummagi kostja kasuks alates
  8. maist 2017 igakuise elatise 160 eurot kuus kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
  9. Otsuse põhjenduste tuvastas maakohus hageja pangakontode väljavõtetega, et aasta jooksul enne
  10. jaanuari
  11. a elatise otsust oli hageja keskmine sissetulek kuus 1215 eurot 52 senti ja aasta pärast viidatud otsust oli hageja keskmine sissetulek kuus 476 eurot 34 senti. Kostjate väited selle kohta, et hagejal on varjatud sissetulekuid, ei leidnud maakohtus tõendamist. Ainuüksi hageja töövõtupakkumised ei tõenda kohtu hinnangul tööde tegemist ega täiendava töötasu saamist. Hageja ja temaga koos elava täisealise elukaaslase pangakontode väljavõtetest ei saa kohtu hinnangul selgelt järeldada, et hagejal ja tema elukaaslasel oleks varjatud sissetulekuid või et nad kulutaks rohkem, kui nende tuvastatud sissetulekud seda teoreetiliselt võimaldaks. Eeltoodu alusel tuvastas maakohus, et hageja majanduslik olukord on peale eelmise elatist puudutava otsuse tegemist märgatavalt halvenenud.
  12. Eesti Töötukassa
  13. aprilli
  14. a otsus TVH/17/013214 ja
  15. veebruari
  16. a otsus TVH/18/006334 tõendavad, et hagejale on määratud osaline töövõime 57% kuni
  17. märtsini
  18. Viimati nimetatud otsuse kohaselt on hagejal jalga kiirguva alaseljavalu tõttu raskendatud pikkade vahemaade läbimine, treppidel liikumine, kummardumine, sundasendites viibimine ning pikemaajaline seismine ja istumine. Kuna hageja osaline töövõimetus on hagejale määratud esmakordselt
  19. aprillil 2017, siis on töötamist piirav ja sellest tulenevalt ka sissetulekut piirav asjaolu selgunud alles pärast eelmise elatise otsuse tegemist.
  20. Maakohus järeldas asjaolust, et kui
  21. aprilli
  22. a otsusega määrati hageja osaline töövõime 1 aastaks, siis
  23. veebruari
  24. a otsusega juba kolmeks aastaks, on hageja tervislik seisund olnud peale
  25. jaanuari
  26. a otsust halvenevas trendis. Töövõimetus seoses hageja tervisliku seisundiga on esmakordselt määratud peale
  27. jaanuari
  28. a otsuse tegemist, mida kohtu hinnangul võib pidada oluliseks asjaolude muutumiseks, sest enne töövõimetuse määramist ei saanud hageja menetluses töövõimetusele tugineda.
  29. Eelnevat kokku võttes asus maakohus seisukohale, et hageja osas on olemas mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära.
  30. Seoses elatise suurusega märkis maakohus, et hageja ei tugine asjaolule, et laste tegelikud vajadused oleksid väiksemad kui kahekordne PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäär. Seetõttu tuleb eeldada, et elatise vähendamisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, ei taga hageja enam kostjate toimetulekut vastavalt kostjate 3
(8)igapäevaste vajadustele. Samas tuleb arvestada, et kostja sissetulek ei võimalda kostjatele elatise maksmist ka miinimummääras ilma, et kostja satuks PKS § 102 lg 1 kirjeldatud olukorda ehk kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 1 teise lause kohaselt peab vanem sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Arvestades, et hageja sissetulekuks oli aastal 2017 keskmiselt ca 480 eurot ja elatist tuleb tasuda kahele lapsele, siis kohustub hageja tasuma mõlemale lapsele PKS § 102 lg 1 järgi 160 eurot kuus.
  1. Kuivõrd kohus arvestas elatise vähendamisel mõjuva põhjusena hagejale määratud töövõimetust ja sellest tulenevat halvenenud majanduslikku olukorda, mistõttu on hageja tasutav elatis niigi väiksem kui laste vajadused, siis ei pidanud kohus võimalikuks ega vajalikuks hageja tasutavat elatist vähendada veel ka lastetoetuse arvelt. Kostjatele seadusega ettenähtud lastetoetused kompenseerivad vähesel määral hageja tasumata jäävat elatise osa. Apellatsioonkaebus
  2. Maakohtu otsuse peale esitasid kostjad apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.
  3. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnormi ja see on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi (TsMS § 697). Kostjad on arvamusel, et maakohus ei võtnud seisukohta kostjate esitatud kõigi väidete ja tõendite osas.
  4. Kostjad on seisukohal, et hagejal ei ole mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks. Hageja varjab oma tegelikku sissetulekut ja hagejal võib olla sissetulek, mis ei ole ametlik või mis laekub hagejale sularahas.
  5. Kostjad juhivad tähelepanu sellele, et maakohus ei arvestanud asjaolu, et kohtumenetluse ajal täitis hageja ülalpidamiskohustust laste ees (kokku 470 eurot) ja lisaks kandis kulutusi seoses liisingutega ja lisakulutusi (kommunaalteenused, söök, riided, transport). Hageja sissetulek on 572 eurot 12 senti ja tema väljaminekud on 1107 eurot 81 senti. Lisaks oli
  6. jaanuari 2018 seisuga hagejal AS-s SEB Pank arvelduskrediit suuruses 1917 eurot 35 senti ja tema elukaaslasel 2833 eurot 35 senti, millises suuruses arvelduskrediiti ei anta ilma suurema sissetulekuta.
  7. Maakohus ei arvestanud, et hagejale kuulub osalus hooneühistus S (garaažiboks), millise vara on jätnud hageja hagiavalduses märkimata ja mille võõrandamine võimaldaks hagejal elatist maksta.
  8. Hagejale kuulub korteriomand, mille omandamiseks on hageja võtnud laenu. Hageja ei ole esitanud laenulepingu tervikteksti. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, eriti kui tegemist on pikemaajalisemate laenukohustustega, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita.
  9. Hageja senine elustiil ei väljenda tema suutmatust elatist maksta ning praegusel juhul saab järeldada, et hageja soovib näidata oma tervislikku ja varalist seisu halvemana, kui need tegelikult on. Ei ole välistatud, et praegusel juhul puuduvad mõned vajalikud andmed hageja elustandardi kohta (nt kas hageja käib välisreisidel Venemaal ja Türgis, ostab kalleid pileteid Piletilevist).
  10. Maakohus jättis tähelepanuta kostjate taotlused teha päringud kõikidele krediidiasutustele hageja konto väljavõtete jaoks, Maanteeameti liiklusregistrile 4
(8)sõiduki VOLVO XC 90 omaniku kohta ning Maksu- ja Tolliametile Y OÜ puudutava dokumentatsiooni kohta.
  1. Hageja ei ole esitanud tõendeid enda igakuiste väidetavate ravikulude kohta. Endiselt on ebaselge, millises osas hageja saab töötada. Hageja ei ole esitanud töövõimetust tõendavaid dokumente. Otsusest ei selgu, milles seisneb hageja puue või erivajadus.
  2. Oma majandusliku olukorra halvendamiseks ja tulude näiliseks vähendamiseks on hageja endale kuuluva osaluse Y OÜ-s loovutanud abikaasale.
  3. Maakohus ei selgitanud, millisel viisil jõudis kohus järeldusele, et hageja saab maksta 160 eurot kuus. Kostjate emale makstakse toetust kokku 100 eurot kuus. Kuivõrd mõlemad vanemad peavad andma lastele ülalpidamist võrdsetes osades, tuleb kostjalt väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada toetuse suurusega pooles ulatuses, s.o 25 eurot kuus.
  4. Maakohus vähendas elatist, leides vääralt, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude suurust ei pidanud maakohus hindama. Kohtupraktikas on sedastatud, et kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest elatist.
  5. Kostjad juhivad tähelepanu ka sellele, et maakohus seadis otsuse langetamisel esiplaanile lapsevanema huvid, mitte laste huvid, rahuldades hageja nõude hagiavalduse esitamise hetkest. Selliselt maksis hageja perioodil hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni elatist üle, andes talle õiguse elatist mitte maksta minimaalselt aasta aega. Vastustaja seisukoht
  6. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada.
  8. Kolleegium selgitab esmalt, et kohus võib TsMS § 459 lg 1 järgi kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust muuta, kui elatise suurust mõjutavad asjaolud on vahepeal muutunud. Seda arvestades on Riigikohus selgitanud, et elatise suuruse muutmist saab nõuda üksnes TsMS §‑s 459 sätestatud eeldustel, st kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seejuures peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu
  9. oktoobri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p‑d 11-13).
  11. Elatise suurust mõjutavad eelkõige lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste muutumine ning vanemate varalise seisundi muutumine. Seejuures ei või üldjuhul igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandlikke asjaolusid arvestades võib kohus mõista alaealise lapse ülalpidamiseks välja siiski ka miinimumist väiksema elatise. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, ning olles sellises olukorras, peab vanem PKS § 102 lg 2 järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellisel juhul võib kohus 5
(8)mõjuval põhjusel alaealisele lapsele elatise välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära, sh võib mõjuvaks põhjuseks olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  1. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada, s.o lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Elatise vähendamise aluseks võib olla iseenesest asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil, sh riiklike toetustega, kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada (vt Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18;
  4. veebruari
  5. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12;
  6. juuni
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1-28.2;
  8. märtsi
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).
  10. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lahendi tegemisel eelnevat arvestanud ning asjaolusid kaaludes ja tõendeid hinnates õigesti leidnud, et hagejale määratud osaline töövõimetus, mis on tinginud tema sissetulekute märkimisväärse vähenemise, on oluline asjaolude muutumine, mis annab alust hageja poolt seni makstud elatise vähendamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hageja tervisliku olukorra ja maksevõime muutust võib pidada ühtlasi PKS § 102 lg 2 tähenduses kaalukaks põhjuseks vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus nende asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.
  11. Maakohus on PKS § 102 lg 2 rakendamise alusena õigesti tuvastanud, et hagejale on pärast
  12. jaanuari
  13. a kohtuotsust määratud osaline töövõime 57% kuni
  14. märtsini
  15. Osaline töövõimetus on tingitud sellest, et hagejal on jalga kiirguva alaseljavalu tõttu raskendatud pikkade vahemaade läbimine, treppidel liikumine, kummardumine, sundasendites viibimine ning pikemaajaline seismine ja istumine. Seda arvestades on hageja võimeline töötama ainult osalise tööajaga ning tema võimalus sissetulekut teenida on varasemaga võrreldes oluliselt piiratud.
  16. Samuti on maakohus tuvastanud, et hageja sissetulekud on märgatavalt vähenenud. Hageja pangakontode väljavõtetelt nähtuvalt oli aasta jooksul enne
  17. jaanuari
  18. a otsusega elatise väljamõistmist hageja keskmine sissetulek 1215 eurot 52 senti kuus ning aasta pärast viidatud otsust keskmiselt kõigest 476 eurot 34 senti kuus. Sissetuleku märkimisväärset vähenemist silmas pidades on maakohus õigesti leidnud, et hageja on majanduslikult oluliselt raskemas olukorras võrreldes ajaga, kui ta nõustus kostjatele miinimummääras elatise väljamõistmisega. Kuivõrd hagejale on osaline töövõime määratud kuni
  19. märtsini 2021, ei ole lähima kolme aasta jooksul põhjust arvata, et kostja ülalpidamisvõime võiks paraneda. Seda arvestades on maakohus teinud õige järelduse, et hageja ei tule toime elatise maksmisega senises määras ning kohtul tuleb makstavat elatist vähendada.
  20. Ringkonnakohus on maakohtuga ühte meelt ka selles, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja töötab tegelikult mitteametlikult ja tal on varjatud sissetulekud. Pangakontode väljavõtetest ei saa teha järeldust, et hageja elustiil on vastuolus tema 6
(8)sissetulekutega. Hageja pangakontodelt ei nähtu apellatsioonkaebuses viidatud välisreise pärast
  1. jaanuari
  2. a elatise otsust ja tervise halvenemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda suuremaid sissetulekuid ka panga poolt hagejale arvelduskrediidi võimaldamine, kuivõrd konto väljavõttest nähtuvalt on konto kasutusel alates
  3. juunist 2015 ning seega on pank eelduslikult krediidi võimaldamisel hinnanud hageja majanduslikku olukorda enne sissetulekute vähenemist (I kd, tl 193-203).
  4. Vastuseks kostjate etteheitele, et maakohus tuvastas hagejale kuuluva kinnisvara koosseisu ebaõigesti, märgib kolleegium, et apellatsioonkaebuses viidatud osalus hooneühistus Sadam (garaaž) ei kuulu enam hagejale, kuna hooneühistu on registrist kustutatud. Asjas esitatud tõendite kohaselt kuulub hagejale üksnes korteriomand, mis on omandatud pangalaenuga ja mida hageja kasutab enda elamispinnana. Elatise kohustuse täitmist eluruumi võõrandamise arvelt ei pea ringkonnakohus praegusel juhul põhjendatuks, kuivõrd tegemist on hüpoteegiga koormatud hageja ainsa kinnisvaraga, mis on ühtlasi hageja koduks. Tegemist on korteriga Lasnamäel, mis tähendab, et tegemist ei ole liigselt luksusliku kinnisvaraga, mille omamine riivaks õiglustunnet hageja suutmatuse juures elatist maksta.
  5. Erinevalt kostjate ekslikust väitest ei ole maakohus jätnud kostjate taotlust tõendite kogumiseks tähelepanuta. Maakohus on rahuldanud kostjate taotluse tõendite kogumiseks
  6. jaanuari
  7. a määrusega, millega kohustas kõiki krediidiasutusi esitama nii hageja kui tema abikaasa pangakontode väljavõtted (I kd, tl 118). Maakohus kohustas ka Maksu- Tolliametit esitama Y OÜ andmed (I kd, tl 119) ning tegi päringu Maanteeameti liiklusregistrile sõiduki VOLVO XC 90 omaniku kohta (I kd, tl 116). Kogutud tõendeid on maakohus ka otsuse tegemisel arvestanud.
  8. Kostjatele makstavate toetuste arvestamist elatise vähendamisel on kostjad maakohtu lahendi põhjal valesti mõistnud. Vastupidiselt kostjate arusaamisele selgitas maakohus, et ei pea võimalikuks ega vajalikuks elatist vähendada kostjatele makstava riikliku peretoetuse arvelt. Maakohus võttis elatise suuruse määramisel aluseks, et laste tegelikud vajadused ei ole väiksemad kui kahekordne PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäär. Seejuures arvestas maakohus, et kostja sissetulek ei võimalda kostjatele elatise maksmist miinimummääras ilma, et kostja ise satuks PKS § 102 lg 1 kirjeldatud olukorda ehk kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 1 teise lause kohaselt peab vanem sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellises olukorras on maakohus põhjendatult võtnud aluseks hageja sissetuleku, mis oli
  9. aastal keskmiselt ca 480 eurot, ja jaganud selle võrdselt hageja ja tema kahe elatist vajava lapse vahel, et ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt tema lastega (480 : 3 = 160).
  10. Asjaolu, et hageja on menetluse ajal maksnud kostjatele miinimummääras elatist, ei näita tingimata seda, et hageja on võimeline maksma sellises suuruses elatist pikemas perspektiivis. Hageja esitas hagi elatise vähendamiseks sisuliselt kohe pärast seda, kui selgus, et tema tervislik seisund on halvenenud sedavõrd, et sissetulekute teenimise võimalused on oluliselt piiratud. Hageja on täitnud oma kohustust jõustunud kohtulahendi alusel, et vältida elatisevõlga laste ees. Vastuses apellatsioonkaebusele on hageja selgitanud, et elatise maksmise kohustuse senises määras täitmisega toimetulekuks on ta võtnud vastu abi oma vanematelt ja abikaasalt.
  11. Eelnevat kokkuvõttes on maakohus õigesti leidnud, et eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga võrreldes on hagejalt väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutunud ning hageja võimekus elatist maksta tervisest tulenevalt halvenenud. Seetõttu on maakohus põhjendatult jõustunud kohtuotsust TsMS § 459 lg 1 alusel 7
(8)muutnud ning vähendanud hagejalt kummagi kostja kasuks väljamõistetud elatist 160 euroni kuus. 48. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole ringkonnakohtul põhjust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuivõrd tegemist on elatise vähendamise hagiga, mille üheks pooleks on alaealised lapsed, siis peab ringkonnakohus vaatamata apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisele õigeks jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.