← Eesti

2-18-15732/15

Obsah (4)§ 218§ 187§ 445§ 163

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-15732

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus

  1. 18.10.2018 esitasid VV (hageja I) ja EE (hageja II) maakohtule hagi KK (kostja) vastu elatise nõudes, milles nõudsid kostjalt (laste emalt) elatise väljamõistmist miinimummääras. 11.12.2018 täpsustasid hagejad oma nõuet ja palusid kostjalt välja mõista tagasiulatuva perioodi poolest juunist – oktoober 2018 eest. Hagiavalduse kohaselt on hagejad alates
  2. juunist 2018 olnud isa ülalpidamisel, kes on vaidlusalusel perioodil katnud nende laagrikulud (k.a transpordikulud). Riiklik peretoetus (110 eurot) laekus juulis

(110)kostjale. Kostja soovis, et tema ostab hagejatele riided ning maksab tütre EE lasteaiatasu. Kahjuks on kostja riideid ostnud ebapiisavalt. Laste isa pole nõus, et kostja tasub lasteaiatasu, sest seeläbi saab kostja suurema tulumaksutagastuse. Viimased aastad on kostja saanud endale täiendava maksuvaba tulu 2 lapse kasvatamise eest. Laste isa soovib, et kohus määraks selle õiguse talle 2018 aasta täiendava maksuvaba tulu kasutamiseks. Hagejate esindaja on tasunud tütre E viimase kahe kuu lasteaia arved. Kostja ja hagejate esindaja said augusti lõpus kokku ning kostja ütles, et saab maksta üksnes 100 eurot. Hagejate esindaja sellega nõusse ei jäänud. Hagejate isa elukaaslane saab lastetoetust ja lasterikka peretoetust. 3 lapsega on elu kallim – nt perepiletitele tuli lisaks osta veel üks pilet (perepilet on enamasti 2 täiskasvanut + 2 last). Kostja vastuväited 2. Kostja hagi ei tunnista. Hagejad kolisid kostja juurde tagasi 29.11.2018. Hagejate seaduslikult esindajalt on välja mõistetud elatis hagejate kasuks. Kuna isa elatist kohtuotsuse alusel ei maksnud, esitas hagejate ema otsuse kohtutäiturile täitmiseks. Ajavahemikul juuli keskpaik kuni 29. oktoober 2018 elasid lapsed isa juures. Laste ema maksis isale lubatud 100 eurot kuus ja ostis kummalegi lapsele iga kuu vähemalt 100 euro eest riideid, jalanõusid ja muid asju (koolitarbeid). Oktoobris maksis kostja elatist laste vanaema kontole. 2
(6)Laste isa ei ole alates 18.04.2017 maksnud lastele kohtuotsusega väljamõistetud elatist ja tal on täitemenetluses tekkinud elatise võlgnevus. Kostja nõustus laste elamisega isa juures, et tulla vastu laste isa võla tasumisele. Kostja rahaline toetus oli sümboolne. Aeg, mil lapsed isaga viibisid, on kohtutäituri poolt tema võlast maha arvestatud. Maakohtu otsus
  1. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes välja elatise
  2. juulist kuni oktoober 2018 (k.a) eest miinimummääras. Poolte kohtukulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et 30.08.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-6160 on laste isalt välja mõistetud hagejate kasuks elatis alammääras, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärast. Kohtuotsusega ei ole varasemalt kostjalt elatist välja mõistetud. Kohus kohaldas PKS § 108 lg
  3. Kohus tuvastas, et lapsed elasid alaliselt isa juures ja olid isa ülalpidamisel ajavahemikul 13.07 kuni 29.10.
  4. Laste isa tasus laste laagritasud kokku 476 eurot (2x 238 eurot). Laste isal on elatise võlgnevus suurusjärgus 10 000 eurot. Lapsed asusid isa juurde alaliselt elama 13.07.
  5. Laagritasu 476 eurot läks täituri kaudu elatise võla katteks. Seetõttu ei ole põhjendatud elatise nõue juuni kuu ja ½ juuli kuu eest. Kohus arvestab elatist ajavahemiku 13.
  6. kuni 29.10.2018 eest ehk ajal, mil lapsed elasid isa juures ja olid isa ülalpidamisel. Maakohus tuvastas, et hageja I ülalpidamiskulu ühes kuus on 500 eurot ja hageja II osas 426 eurot. Kohus arvestas elatise võlgnevusse 55 eurot juulis saadud lapsetoetusest, mis oli laekunud laste emale. Laste ema on pöördunud varasemalt laste isa poole, et kostja tasuks lastele elatist ema juures elamise ajal vähemalt miinimumi, s.o 250 eur/kuu lapse kohta. Sellest saab järeldada, et miinimumelatis (2x250 eur) on olnud piisav laste esmavajaduste tagamiseks. Lapsest lahuselav vanem peab arvestama sellega, et üldjuhul ta peab ülalpidamise kohustuse täitma rahas regulaarsete igakuiste maksetena. Muul viisil ülalpidamise andmine on väga erandlik. Sellise piirangu eesmärk on lapsele regulaarse ning stabiilse ülalpidamise tagamine. Ülalpidamise andmine rahas igakuiselt ettemakstult võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Arvestades, et lapsed elasid isaga, siis kandis laste isa ka suurema osa laste igapäevastest kuludest. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise võlgnevuse 250 eurot kuus lapse kohta, so perioodi eest 1/2 juuli kuud, august, september, oktoober kogusummas 1750 eurot (125 eurot juuli kuu + 3x250 eurot). Kohus ajatab elatise võlgnevuse 1750 euro tasumise kohustuse 24 kuu peale. Lähtudes hagejate taotlusest ning

§ 445lg-st 1 tuleb kostjal maksta elatis CC arveldusarvele.

Apellatsioonkaebus 4. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et lapsed elasid isa juures vaid ajutiselt ning vanematel oli laste ülalpidamiskulude katmiseks kokkulepe. Viidates PKS § 100 lg-le 1 on kohus jätnud tähelepanuta, et käesolevas asjas on tegemist erandliku olukorraga, kus tagasiulatuvat elatist 3

(6)nõuab vanem, kelle juures lapsed viibisid vaid ajutiselt ja kes on ise pahatahtlik elatise maksmisest kõrvalehoidja hagejate suhtes. PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega võivad vanemad leppida kokku ka muul viisil elatise andmises. Lapsed elavad peamise aja apellandi juures ja apellandil on ainuhooldusõigus laste elu- ja viibimiskoha osas. Seega sai laste viibimine sel perioodil isaga ja osaliselt ka vanaemaga toimuda vaid vanemate kokkuleppel. Sellist kokkulepet sõlmides lepiti kokku ka kulude katmine. Laste isa elatisvõlg on suurusjärgus 10 000 eurot. Vanemate vahel oli praktika, et laste jaoks tehtud kulutuste võrra vähendas apellant laste isa elatisvõlgnevust, tehes kohtutäiturile sellekohase avalduse. Sarnaselt toimis see ka näiteks laste laagris viibimise ajal perioodil 17.06.-29.06.2018 ja 01.07-13.07.2018, kuna laagri eest oli tasunud laste isa. Sarnane kokkulepe oli vanemate vahel ka laste ülalpidamiseks vaidlusalusel perioodil. Kohus on küll pakkunud elatisnõude tasaarveldust isa elatisvõlgnevusega kompromissina, ent ei ole seda otsust tehes arvesse võtnud. Apellant on seisukohal, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on tal õigus nõuda, et tal võimaldataks tagasiulatuvat elatist anda muul viisil kui raha maksmisega, nimelt elatisvõlgnevuse kustutamisega kohtuotsuses märgitud ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele
  1. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu hagejale II tagasiulatuva elatise suuremas ulatuses kui 745,50 eurot väljamõistmise osas. Täpsustada tuleb kohtuotsuse resolutsiooni osas, milles elatis tuleb mõista välja hagejate suhtes eraldi ja otsuse täitmise viisi ning korda hagejale II makstava elatise osas. Muus osas on maakohtu otsus põhjendatud ja selle muutmiseks puudub alus.
  3. Täisealine vanem on PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud ülalpidamist saama. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sätete alusel tekib vanema ja alaealise lapse vahel võlasuhe, millest tuleneb vanema kohustus last ülal pidada ning lapse õigus nõuda igal ajal kuni täisealiseks saamiseni vanemalt selle kohustuse täitmist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste (olemasolevate ja tulevaste) vajaduste järjepidevat rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes. Seejuures tuleb elatist maksta PKS § 100 lg 4 järgi iga kalendrikuu eest ette (Riigikohtu 04.12.
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11; 16.10.
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 17). Seega on elatist saama õigustatud isikuks alaealine laps, kes võib igal ajal oma vanemalt ülalpidamist nõuda. PKS § 96 teise lause kohaselt ei mõjuta ülalpidamiskohustust muudatused hooldusõiguses. Seega ei ole asja lahendamisel tähendust asjaolul, et apellandil on laste viibimiskoha määramise õigus. 4
(6)
  1. Elatise võlgnevuse nõude puhul pidi maakohus hindama, kas selle nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Elatist tuleks tasuda üldjuhul perioodiliste maksetena, et tagada elatise tasumise kaudu raha lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ajal, kui laps viibib ühe vanemaga.
  2. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Alaealise lapse ülalpidamisest ilma jätmine ei ole kooskõlas seaduse mõttega ja laste huvide ülimuslikkuse põhimõttega. Riigikohus on
  3. juunil 2013 tehtud otsuses tsiviilasja nr 3-2-1-78-13 punktis 13 selgitanud, et PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest.
  4. Maakohtu otsus on vastuoluline osas, milles maakohus on tuvastanud hageja II ülalpidamisvajaduse 426 eurot kuus, kuid välja mõistnud kostjalt elatise pool ülalpidamisvajadusest hageja II kasuks arvestusega 250 eurot kuus.
  5. Maakohus on tuvastanud, et hageja II ülalpidamisvajadus hagis nõutud perioodil oli 426 eurot kuus. Teisalt on maakohtus lähtunud asjaolust, et kuna laste ema oli omakorda teises menetluses taotlenud laste isalt kummagi lapse kasuks 250 euro elatisena väljamõistmist, on hageja II ülalpidamisvajadus 2 x 250 eurot kuus. Maakohus on tõlgendanud vääralt materiaalõigust, s.o PKS § 99 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja elulaadist lähtudes. Ebaõige on lähtuda lapse teise vanema poolt nõutud elatise suurusest, sest vanemate teatud kulutused lastele võivad olla erinevad (nt kulutused eluasemele).
  6. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja I kasuks arvestusega 500:2= 250 eurot kuus poolest juulist kuni oktoobri lõpuni 2018 ja hagejale II sama perioodi eest 426:2=213 eurot. Väljamõistetava elatise arvestuskäik on järgmine: hageja I osas: 125 (juuli kuu eest) + 3x250 = 875 eurot ja hageja II osas: 106,5 (juuli kuu eest) + 3x213= 745,50 eurot. Maakohtu otsust tuleb muuta ka elatise väljamõistmise osas kummalegi lapsele eraldi, sest maakohus on välja mõistnud resolutsioonis elatise lastele kokku. Arvestades, et maakohus on kohustanud kostjat tasuma elatise võlgnevuse 24 kuu jooksul, tuleb täpsustada otsuse täitmise viisi ja korda viisil, et kostjal tuleb tasuda väljamõistetud elatis hagejale II 24 kuu jooksul 31,06 eurot kuus.
  7. Ka tagasiulatuvat elatist antakse PKS § 100 lg 1 järgi üldjuhul raha perioodilise maksmisega, kuid kohustatud isik võib mõjuval põhjusel nõuda, et tal võimaldatakse anda seda muul viisil. Viidatud sätte järgi saab kohustada kohustatud isikut ka tagasiulatuva ajavahemiku ülalpidamiskulude katteks maksma raha, kuid mõjuval põhjusel on võimalik määrata ülalpidamiskohustuse täitmine kindlaks ka muul viisil.
  8. Kostja on tuginenud asjaolule, et ta ostis lastele erinevaid asju, tasus elatist laste vanaemale (täpsustamata ulatuses) oktoobris ja poolte vahel oli kokkulepe, et laste isa juures elamise ajal vähendatakse isa elatise võlgnevust elatise võrra. Kostja ei tõendanud maakohtus oma sellekohaseid väiteid. Seega polnud maakohtul võimalik nende väidetega arvestada otsuse 5
(6)tegemisel. Apellandi väide, et mõjuval põhjusel võib nõuda, et tal võimaldatakse anda elatist ka muul viisil ja viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-78-13 p-le 3, on iseenesest õiged. Samas tuleb nimetatud seisukohta vaadelda koos PKS § 100 lg 3 esimeses lauses sätestatuga. Viimase kohaselt võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega võivad vanemad leppida kokku ka muul viisil elatise andmises. Käesoleval juhul ei ole aga tuvastamist leidnud vanemate vahel kokkuleppe sõlmimine elatise tasumiseks viisil, et elatis tasaarvestatakse (vanemate vastastikkused ülalpidamiskohustused tasaarvestatakse).
  1. Ilma vastava vanemate kokkuleppeta ei ole õiguslikult võimalik laste nõudeid ema või isa vastu tasaarvestada. Nimetatu tuleneb võlaõigusseaduse § 200 lg 1 p-s 1 sätestatust, mille kohaselt tasaarvestada ei saa ülalpidamise nõuet ja on seletatav sellega, et kuigi laste isal võib olla suur elatise võlgnevus, vajavad lapsed ülalpidamist sellest hoolimata igapäevaselt ja pidevalt ajal, millal nad isaga viibivad. Võlgnevused võivad tekkida olukorras, kus laste isal pole võimekust maksta täitemenetluses elatist. Samal ajal on lapsed isa juures ja isal tuleb neid ülal pidada.
  2. Eeltoodut arvestades kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Arvestades apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda (

§ 163lg 1 ja § 171 lg 1).

Seetõttu ringkonnakohus poolte hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra ega vastaspoolelt välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.