Obsah (4)

§ 35§ 41§ 40§ 42

2-19-4458 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Viru Maakohus Olev Mihkelson Silva Kark Määruse tegemise aeg ja koht 14 mai 2019.a Jõhvi Kohtuasja number 2-19-4458 Kohtuasi Lüganuse vald Kiviõli linn

) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lüganuse vald Kiviõli linn Viru tn 11 korteriühistu 12.05.2016 üldkoosoleku otsusega kehtestati kommunaalteenuste ja remondifondi suuruseks 0,50 eurot ruutmeetri kohta ja 02.04.2017 üldkoosoleku otsusega 0,60 eurot alates 01.05.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal 2-19-4458 võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 783,83 eurot perioodil jaanuar 2016 – veebruar
2. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 783,83 eurot. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevuse välja mõista ka viivised.

§ 42

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on arvestanud viivist 118,61 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 118,61 eurot ning viivise alates hagi esitamisest 25.03.2019 kuni põhinõude 783,83 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 418 eurot sh tasutud riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Enam tasutud riigilõiv tagastatakse selleks õigustatud isiku avalduse alusel (TsMS §150 lg 1 p 1 ja lg 4). Seega on avaldajal õigus esitada kohtule avaldus enamtasutud riigilõivu 125 euro (175-50) tagastamiseks. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi kulud 243 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb 2-19-4458 tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 293 eurot s.h tasutud riigilõiv 50 eurot, lepingulise esindaja kulu 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (293 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik