Obsah (11)

§ 142§ 187§ 407§ 468§ 174§ 138§ 139§ 143§ 144§ 175§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad Menetluse liik Tar

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. A. A. esitas Tartu Maakohtule hagi U. N. ja U.N Varad OÜ vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. A. ja kostja II lihtkirjaliku kinnisasja müügitehingu eellepingu, mille punkti nr 1 kohaselt U.N Vara OÜ kohustus müüma hagejale hiljemalt 05.06.
2. a Tiigivalla kinnistu, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx (edaspidi Kinnistu) hinnaga 25 000 eurot. Kostja I on pidanud hagejaga lepingueelseid läbirääkimisi olukorras, kus kostjal I (ega ka kostjal II) ei olnud tegelikku võimet lepingu täitmiseks. Lepingueelseid läbirääkimisi hagejaga on pidanud kostja I, seda hoolimata asjaolust, et eelleping on vormistatud kostja II nimel ning kostja I on presenteeritud üksnes esindajana. Hageja on ettemaksuna tasunud 15 000 eurot kinnistu omandiõiguse eest. Asjaõigusliku lepingu sõlmimine omandiõiguse üleandmiseks notaris lükkus pidevalt edasi ning hagejal ei õnnestu enam kostjaga kontakti saada. Hageja hinnangul on kostja pidanud läbirääkimisi pahatahtlikult ning hagejale on seetõttu tekkinud kahju. Hageja on teinud ka teisi kulutusi uskudes tehingu toimumisse: kohtueelse õigusabi kulu summas 840 eurot, reisikulu 121,36 eurot, tehingu ettevalmistamiseks kantud notari kulu (volikirja koostamise ja tõestamise tasu) 30,60 eurot. Lisaks on hagejal õigus nõuda ka kasutuseeliseid, st intressi tasumist kokku 1606,25 eurot. Kokku on hageja nõue seega 17 598,21 eurot. Hageja palub mõista U. N. kasuks välja 17 598,21 eurot ning viivised põhinõudelt seadusjärgses ulatuses alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Alternatiivselt palub 2 hageja mõista U.N Vara OÜ-lt välja hageja kasuks 17 598,21 eurot ning viivised põhinõudelt seadusjärgses ulatuses alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjatele kätte toimetatud 05.02.2019 kättetoimetamisega kostja II seadusliku esindaja ja kostja I emale. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lg 3 teisele lausele ei või isik pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Tulenevalt

§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 17 598,21 eurot. Samuti tuleb kostjalt mõista välja alates 12.12.2018 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue ületada põhinõude suurust.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1. Tartu Maakohtu 13.12.2018 määrusega rahuldati A. A. taotlus hagi tagamiseks ning hagi tagamise korras otsustati seada A. A. , isikukood xxxxxxxxxxx, kasuks kohtulik hüpoteek summas 19 013,78 eurot U. N. (Niit, isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnistule Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxx IV jakku esimesele vabale järjekohale. Tartu Maakohtu kinnistusosakond on 19.12.2018 määrusega jätnud kinnistamisavalduse rahuldamata, kuna registriossa on 30.04.2014 kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks välistab kohtuliku hüpoteegi sissekandmise. MENETLUSKULUD
2. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud 3 tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 800 eurot ning õigusabikulud 2503,20 eurot, millest 10 eurot on tõendite kogumisega seotud kulud.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv ning hagi tagamiselt tasutud riigilõiv, kokku 800 eurot.

§ 143

p 2 järgi on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Hageja on teinud tasulise väljavõtte äriregistrist ning kinnistusraamatust, kokku summas 10 eurot. Kohus leiab, et hageja kulud päringute tegemiseks on põhjendatud. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta) kokku 14 tundi ja 54 minutit. Kohtu hinnangul on õigusabi tunnihind mõistlik, kuna esindaja on vandeadvokaat. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hagejale ligi 15 tunni jooksul osutatud õigusabi hõlmab hagiavalduse koostamist, tõendite kogumist ja analüüsi. Võttes arvesse hagiavalduse sisu ning mahtu, leiab kohus, et põhjendatud õigusabile kulunud aeg on 9 tundi, s.o (9 x 140 + 20%) 1512 eurot koos käibemaksuga. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud (riigilõiv 800 eurot + päringud 10 eurot + õigusabikulu 1512 eurot) 2322 eurot. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud summas 2322 eurot kostja kanda.

Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (2322 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4