Obsah (5)

§ 75§ 78§ 200§ 64§ 76

1-17-1435 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-1435 (16233000911) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allik

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Vabastada Sergei Golovin Viru Maakohtu 06.04.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata Sergei Golovinile katseaeg kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 25.07.2020 ning allutada Sergei Golovin käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ehk kuni 25.07.2020. Käitumiskontrolli jooksul peab Sergei Golovin kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 21, 4 ja 7 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Sergei Golovin on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-17-1435 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 8) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ja mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega; 9) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Sergei Golovini vangistusest vabanemisest. Määrata OSAÜHINGule IDA-VIRU ADVOKAADIBÜROO makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Sergei Golovinile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 150 (ükssada viiskümmend) eurot ja 72 senti, sh käibemaks 25 (kakskümmend viis) eurot ja 12 senti. Mõista Sergei Golovinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 150 (ükssada viiskümmend) eurot ja 72 senti, mis tuleb tasuda 5 (viie) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700019520 ning selgitus „Sergei Golovin, 1-17-1435, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 06.04.2018 otsusega tunnistati Sergei Golovin süüdi

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 ja § 121 lg 1 järgi ja rakendades

§ 64lg 1, § 65 lg 1 sätteid teda karistati 3 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega.

Karistuse kandmise alguseks loeti 25.10.

2. 25.04.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid S. Golovini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. S. Golovini karistusaeg algas 25.10.2016, see lõppeb 25.07.2020 ja

§ 76lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 25.04.2019.

S. Golovini isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta S. Golovini ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas S. Golovin, et toetab enda ennetähtaegset vabastamist. On ka varem kinnipidamiseasutuse viibinud ja seda viimati 2006 aastal. Vanglasse sattumise põhjuseks olid narkootikumid ja suhtlusringkond. Käesolevaks ajaks on narkootikumide tarvitamise lõpetanud ja ka metadooni ravist on loobunud alates 2017 aasta juulikuust. Metadooni tarvitatav kogus oli 5 ühikut, s.o miinimmkogus ning peale kaheksa kuulise metadooni tarvitamise järgselt loobus metadooniravist. Narkootikumist loobumise otsuse võttis vastu ise. On täielikult muutnud oma maailmavaadet ja ka elama ei asu enam Narva, 2 1-17-1435 vaid xxx. On olemas suur motivatsioon muutuseks. Varasemalt oli alati võimalus saada abi emalt. Nüüd on olukord muutunud ja olles täiesti üksi sõltub vaid iseendast. Sotsiaalsed oskused vabaduses toimetulekuks on olemas. Endise elukaaslasega on suhted lõpetatud, ta on Eestist lahkunud ja abiellunud. Lähikondseid ei ole, sh vanemad on surnud. Suhtlus väljaspool vanglat viibivate isikutega puudub. Soodustusi vangistuse tingimustes rakendatud ei ole. xxx. xxx. Praegusel ajal õpib xxx ning lõpueksam toimub mais
3. Kool võimaldab kahe kuulist praktikat ja hiljem lubas kool tööd võimaldada. Läbitud sotsiaalprogramm andis kinnituse soovile vabaneda narkosõltuvusest, ise võttis vastu otsuse loobuda narkootikumidest ja seda toetas ka hilisem metadoonist loobumine. Tervislik seisund ei takista töötamist. Vabanemise järgse elukoha ühiselamus aitas leida vangla tugiisik. Ühiselamu kontaktandmed on olemas ja vajalik etteteatamise tähtaeg elama asumiseks ühiselamusse on teada. 2006 aastal vabanes asmuti ennetähtaegselt vanglast ja tol korral järgis katseaega, täites kõiki kontrollnõudeid täpselt. Vabanemise järgselt on võimalik sissetulek ca xxx eurot xxx. Elukohaga seotud kulutuste suurus ei ole teada. Praktikal oleku ajal on tagatud sissetulek. Võlakohustused on valmis hüvitama, mis peab eelduseks normaalseks elukorralduseks. Kui kohus loe põhjendatuks ennetähtaegset vabastamist, siis ei ole vastu suhtlemiskeelule kriminaalkorras karistatud isikutega. Eesmärk on luua pere ja omandada elukoht, kuna Kohtla-Järvel ei ole kinnisvara hinnad nii kõrged, siis see on realistlik soov.
4. Kaitsja toetas S. Golovini seisukohta, tuues täiendavalt välja, et distsiplinaarkaristused puuduvad. Karistuse kandmise eesmärgid on täidetud, kuna on näha soov muutusteks. S. Golovin on teinud endast sõltuva narkosõltuvusest vabanemiseks, suhted on lõpetatud kriminaalkorras karistatud isikutega, elukoht on erinev varasemast elukohast, plaan on töötada omandataval erialal ja kogu vangistuse perioodil on pidevalt töötanud. Läbitud programmid on aidanud kaasa S. Golovini muutmisele. Kehtivaid kriminaalkaristusi on vaid kaks. Peale selle on S. Golovin nõus võimaliku vabanemise järgselt kõikide kohustustega, mida kohus peab vajalikuks määrata. Põhjused, mis olid aluseks kuritegude toimepanemisel on ära langenud. Eraldi tõi kaitsja välja, et S. Golovin on valmis aitama teisi isikuid narkosõltuvusest vabanemiseks. Elu xxx ei ole kallis, jäädes ca 20 euro suurusesse summasse kuus. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ja kaitsja seisukohad, leiab, et S. Golovini saab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. 7.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et S. Golovin on ära kandnud kaks kolmandikku mõistetud vangistusest. St, et S. Golovin puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 märkinud: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. 3 1-17-1435

1. Saab nõustuda kaitsjaga, et S. Golovini käitumises vangistuses on nii mõndagi postiivset. S. Golovin on vangistuse viibides olnud hõivatud tööga kuni 01.09.2018 ja osaleb erialaõppes alates 03.09.2018 ning on lõpetanud riigikeele õppe tasemel A
2. Osales sõltlaste tugigrupis ja on vangistuses viibimise perioodil läbinud sotsiaalprogrammi täies mahus, kus oli teemast huvitatud. Distsiplinaarkaristused puuduvad. xxx, kuid tervislik seisund töö tegemisel takistuseks ei ole osutunud. Kohtu käsutuses olevast toimikust on nähtav ka S. Golovini lähedase, s.o emaga suhtlemine kirja teel, mil suhted olid head ja toetavad. Lisaks on S. Golovinile vabanemisel tagatud elukoht ühiselamus. On olnud narkosõltlane ja sõltuvusest vabanemiseks sai vangistuses viibimisel metadooniravi ning seejärel loobus ka metadooni asendusravist. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse S. Golovini ennetähtaegseks vabastamiseks. 10.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka süüdlase elutingimusi. S. Golovin on andnud oma vabanemisjärgse aadressi, milleks saab olema xxx. Ühiselamu pidaja J Ü OÜ esindaja on vastava nõustumuse S. Golovini ühiselamusse elama asumiseks ka andnud. Ennetähtaegse vabastamise taotluse materjalide kohaselt on ühisealmus olemas kõik eluks vajalik, vajalik on vaid piisava ajavaruga etteteatamine enne S. Golovini ühiselamusse elama asumist. Kuna ühiselamusse asuja on avaldanud soovi elada ühisealmus ning ühiselamu pidaja on avaldanud nõustumust tagada S. Golovinile elamispind, siis on elukoht S. Golovinil vabanemise järgselt olemas. Seega on S. Golovinil vabanemisel elukoht, mis on kontrollnõuete kohaldamiseks vajalik, ka olemas. 11.

§ 76

lg 4 sätestab et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku.

1. S. Golovin mõisteti süüdi isikuvastase ja varavastase kuriteo toimepanemises. Viru Maakohtu 06.04.2018 kohtuotsusest nähtuvalt S. Golovin pani toime varavastase süüteo vägivallaga, isikute grupis, sissetungimisega ning relvana kasutatava muu esemega. Aga samuti S. Golovin, pannes toime isikuvastase süüteo, kui lasi konflikti käigus metallist kuuliga laetud õhupüssist kannatanule pähe ning lükates kannatanut, lõi tollele jalgadega korudvalt vastu keha. Kui ka arvestada, et kaks kehtivat karistusotsust on mõlemad seotud eriliigiliste süütegude toimepanemises ja et süüdistuse esemeks olevad teod olid toime pandud küllaldaselt pika ajaperioodi kestel, siis eelviidatud asjaolud koostoimes viitavad sellele, et S. Golovin on viljelenud riskeerivat eluviisi enda huvide rahuldamiseks. Arvestades, et varasemalt on kohus S. Golovini süüdi mõistnud rahvatervisevastase süüteo toimepanemises ja käesolevas asjas isiku- ja varavastase süüteo toimepanemises ning, et mõlema kehtiva karistuse mõistmisel on kohus pidanud võimalikuks karistada S. Golovini vangistusega, siis eeltoodust järeldub, et S. Golovin suhtub enda kõrval olevate isikute isikuõigustesse hoolimatult. Lisaks sellele nähtub varasemalt esitatud süüdistusest, et S. Golovin mitte ainult ei pannud toime rahvatervisevastase kuriteo, kui ohustatud oli määratlemata hulk isikuid, vaid seadis ohtu konkreetse isiku tervise ning seejuures kasutas ründe toimepanemisel ka relva. Kui siia juurde arvestada lisaks kuriteo toimepanemine grupis, siis nimetatud asjaolu iseloomustab S. Golovini kui isikut, kes ei suuda öelda „ei“ grupi survele ning on aldis süüteo toimepanemiseks, kui kõrval on kaaslased, kellega on sarnane mõttemaailm. Eeltoodust järeldub, et S. Golovin ei mõelnud tegu toime pannes oma teo tagajärjele. Samas on põhjendatud märkida, et vangistuses viibimise perioodil on S. Golovin osalenud erinevates programmides ja on teinud iseendaga tööd narkosõltuvusest vabanemiseks, siis on vangistuses viibimise aeg avaldanud positiivset mõju S. Golovini suundumisel õiguskuulekale teele. Lisaks tuleb arvestada, et kui S. Golovin pani oma süüteod toime grupis, siis järelikult kuulusid tema suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud, kuid kohtu ette toodud 4 1-17-1435 materjalidest nähtuvalt vangis oleku perioodil S. Golovinil puudub suhtlus väljaspool vanglat viibivate kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuna vangistuses on S. Goloviniga läbi viidud vestlusi sõpruskonna mõjudest isiku käitumisele ja arvestades S. Golovini suhtlusringkonna muutust vangis oleku perioodil, siis on S. Golovini kohtuistungil antud selgitused leidnud kinnitust selles, et suhtlus väljaspool vanglat viibivate kriminaalkorras karistatud isikutega on lõpetatud. Kohtu veendumust õiguskuulekale teele suurendab seegi, et suhtlus on lõppenud ka endise kuriteokaaslasega, kes oli ka S. Golovini elukaaslaseks. Nagu nähtub kohtu ette toodud materjalidest, siis nii sõnades kui ka tegudes S. Golovin mõistab kriminaalse taustaga isikute mõju enda käitumisele ning S. Golovin on astunud samme suhtluse lõpetamiseks kriminaalkorras karistatud isikutega. Eeltoodud argumendid annavad piisavalt suure kindlustunde kaalumaks võimalust vabastada S. Golovin tingimisi ennetähtaegselt. Kui siia juure arvestada ka see, et S. Golovin ei ole muutnud mitte ainult oma suhtlusringkonda, vaid on valmis muutma ka oma elukohta, siis suureneb veelgi võimalus, et S. Golovin suudab vabaduse tingimustes elada õiguskuulekat elu. Selliseks seisukohaks annab kaalu ka S. Golovini kohtu ette toodud argument, et varasemalt S. Golovin suutis tingimisi ennetähtaegse vabanemise katseajal järgida tal lasuvaid nõudeid ja kohustusi ning elada seaduskuulekat elu.
2. Et S. Golovin mõistab, kuidas elada seaduskuulekat elu iseloomustab vangistuses viibimise perioodil soov oma vaba aeg sisustada täites õppekohustusi ja osaledes majandustöödel. Ehk teisisõnu öelduna, on S. Golovinil soov sisustada oma vaba aeg eesmärgipäraselt ja viisil, mis loob eeldused seaduskuulekaks eluks ja kasvatab harjumusi täita igapäevasedi õppe ja/või tööülesandeid. Vangistuses viibimise perioodil on S. Golovin motiveeritud koolis käima ja haridust omandama. S. Golovin on vangistuses viibimise perioodil õppinud riigikeelt tasemel A2 ning käesoleval ajal on pooleli erialaõpe. S. Golovin on valmis muutusteks ning valmistab end vangistuses viibimisel ette omandamaks teadmisi ja oskusi, et vabanemise korral elada seaduskuulekalt ning selle üheks eelduseks on ka eriala omandamine ühes tasustatava erialapraktikaga ja soov seejärel asuda tööle omandataval erialal.
3. Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka tõsiasja, et S. Golovin ei ole viimasel ajal narkootikume tarvitanud, asendades selle metadooni asendusraviga ning on nüüdseks ligi kahe aastase perioodi vältel elanud ka ilma asendusravita. Tuleb lugeda tingimusteta positiivseks vabanemist sõltuvusainetest. Kohus hindab kõrgelt S. Golovini soovi aidata teisi narkosõltlasi sõltuvusest vabanemisel. Kohtu seisukoha järgi just isik, kes on sõltlane ja on astunud samme sõltuvusest vabanemiseks ja kelle mõttemaailmas on toimunud korrektiivid mõistmaks vajadust elada sõltuvusvaba elu ja et sõltuvusvaba elu on võimalik ning sõltuvusest vabanemine on ka toimunud, siis just sellise isikliku näite abil võib S. Golovin osutuda isikuks, kes aitab ka mõnel teisel isikul vabaneda oma narkosõltuvusest. Et täita soovi aidata ka teisi sõltlasi, on S. Golovini suhtes katseajal kriminaalhoolduse kohaldamine just selleks võimaluseks, kus on olemas kindel isik kelle poole pöörduda ja olla pidevas kontaktis ja kellelt saada nõu kuhu pöörduda, et osaleda sotsiaalprogrammis isikliku näitena isikust, kes oli suuteline oma sõltuvusest vabaneda.
4. Põhjust on rõhutada, et praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teod pani S. Golovini toime tingimustes, kus tal oli olemas lähedasena ema ja elukaaslase toetus. Käesoleval ajal on olukord muutunud niivõrd palju, et kohtu ette toodud materjalide pinnalt on varasema elu- ja kuriteokaaslasega suhted lõpetatud ja ema enam ei ole. Endine elukaaslane on abiellunud ja on Eestist lahkunud. Seega nimetatud mõjurid, mis ei suutnud S. Golovini hoida õiguskuulekal teel vangistuse eelselt, on käesolevaks ajaks ära langenud. Kohtuistungil rõhutas S. Golovin, et nüüd sõltub ta vaid iseendast ja puudub võimalus igasugusele abile oma vanemalt, kes tingimusteta toetas oma poega, sõltumata tolle tegudest. S. Golovinil puuduvad lähedased isikud, kellele toetuda raskuste tekkimisel. Ennetähtaegsel vabanemisel osutub riigi poolt pakutav tugi kriminaalhooldusametniku näol selliseks isikuks, kellelt on võimalik saada abi. Et selline viis on toimiv näitab ka asjaolu, et S. Golovin on 5 1-17-1435 varasemalt vabastatud vangistusest ennetähtaegselt ning ta on suutnud katseaja tingimusi ka täita.
5. Kohus võtab arvesse sedagi, et S. Golovinil on võlakohustusi summas ca 8100 eurot. Kui siia juurde arvestada ka tõsiasi, et varasemate kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud majanduslikud põhjused, sh enda narkosõltuvuse rahuldamine, siis eeltoodu viitab sellele, et raskuste tekkimisel on S. Golovin valmis asuma ebaseaduslikule teele. Kuid S. Golovin on astunud samme oma sõltuvusest vabanemiseks ja seega on võimaliku põhjusena ära langenud üks tingimus, mis oli eelduseks kuritegude toimepanemisel ja üks pidev kuluartikkel. Kui siia juurde arvestada võimalus saada igakuist sissetulekut töövõime osalisest kaotusest ning S. Golovin on vangistuse tingimuses omandanud uue eriala, mis loob eeldused edukaks toimetulekuks tööjõuturul, siis tegemist on argumentidega, millele saab anda positiivset kaalu.
6. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused.
7. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et S. Golovini vabanemist toetavad mitmed asjaolud, mis S. Golovini ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja S. Golovini valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks prognoosotsustusena kahtluse alla ei sea. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel veenavad piisavalt isiku edaspidist õiguskuulekust, on võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Olulise asjaoluna on põhjust peatuda sellelgi, et vabanemisel asuks S. Golovin elama elukohta, mis on erinev varasemast. Kohtu jaoks omab tähtsust seegi, et lõpetatud on suhted elu- ja kuriteokaaslase ning varasema suhtlusringkonnaga.
8. Praeguses asjas võtab kohus lisaks eelnevale arvesse ka seda, et S. Golovin on kohut veennud enda muutumisest vangistuse tingimustes. Kohus arvestab ka sellega, et S. Golovini puhul on käesolev isikuõigusi enim piirava karistuse rakendamine ühes varasema isikuõigusi enim piirava meetme kohaldamisega ning kantud karistusajaga on olnud küllaldaselt pikk, et tajuda reaalselt selle meetme ebamugavust ja anda positiivne tõuge isiku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Seega arvestades S. Golovini suhtumist ellu kuritegude tomepanemise ajal ja tema muutust, on kohus veendumusel, et S. Golovin on teinud oma varasemast ebaseaduslikust käitumisest vajalikud järeldused, saab aru neist tagajärgedest, mis kuritegude toimepanemisega kaasnevad ning ta on motiveeritud käituma edaspidiselt viisil, mis välistavad uute kuritegude toimepanemise. Kui ka siia lisada vabanemine sõltuvusest, on seegi asjaolud, mis räägib süüdistatava vabastamise kasuks.
9. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et S. Golovinile tuleb anda reaalne võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just kriminaalhooldusosakonna järelevalvele allutamine kannab eesmärki aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
10. Ka tuleb arvestada, et ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe. Esiteks allub S. Golovin kuni karistusaja lõpuni katseaja nõuetele. Teiseks, tuleb talle määrata järgmised kohustused, millistest tingimustest ta on teadlik ning avaldas nõustumust: mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; mitte suhtlema talle teadaolevalt 6 1-17-1435 kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ja mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega; asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui S. Golovin kaldub kontrollnõuetest kõrvale. Seega juhul, kui S. Golovin kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele ja tal tuleb naasta vanglasse, et ära kanda kandmata vangistuse osa.
11. Seoses S. Golovini suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid S. Golovini varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse S. Golovinit just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

1. S. Golovini kaitsja I. Žurina esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 150,72 euro suuruses summas, sh käibemaks 25,12 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja istungiks ettevalmistamiseks üks pooltund, summas 25 eurot ja kohtuistungi ajakuluks on üks tund, s.o 50 eurot, sõidukulu 102 km eest on 30,60 eurot ja sõidule kulutatud aja tasu 51 km eest on 20 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10, § 7 lg-dest 3 ja 4, § 151 lg 1 p-st ja § 17 lg-d 2 ja 3 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 150,72 eurot, sh käibemaks 25,12 eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub S. Golovinilt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 7