Obsah (4)

§ 100§ 101§ 108§ 103

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2019, Rapla Tsiviilasja number 2-18-17807 Tsiviilasi Perfect Look OÜ hagi Ilja Poljakovi v

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja on lepingut täitnud, s.t müünud kostjale 500 krüptoraha bitcoini. Kostja on lepingus isiklikult oma allkirjaga kinnitanud 500 bitcoini kätte saamist 01.10.

1. Lepingu p-s 2.1 on sätestatud, et müüja võib tagastada bitcoinid või tasuda nende hinna hiljemalt 20.12.2017 ning p 2.2 sätestab, et kui selleks ajaks pole bitcoinid osaliselt või täielikult müüjale tagastatud, siis kuulub tasumisele nende 20.12.2017 turuväärtus eurodes. Kohus leiab, et lepingu p-s 2.1 on ilmne eksitus selles, et müüja võib tagastada bitcoinid või tasuda nende hinna hiljemalt 20.12.
2. Lepingu tekstist ilmneb üheselt ja arusaadavalt, et lepingu p-s 2.1 on olnud poolte tegelik tahe kokku leppida selles, et ostja, mitte müüja, võib tagastada bitcoinid või tasuda nende hinna hiljemalt 20.12.
3. Kostjal oli õigus bitcoinid edasi müüa või müüjale tagastada hiljemalt 20.12.
4. Kostja ei ole bitcoine hagejale tagastanud ega tasunud nende eest hagejale seisuga 20.12.2017 kehtinud turuväärtuses. Sellega on kostja 01.10.2015 lepingut rikkunud.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt võib hageja olukorras, kui kostja rikub raha maksmise kohustust, nõuda kostjalt selle kohustuse täitmist. 01.10.2015 lepingu alusel oli kostjal kohustus tagastada bitcoinid või tasuda hagejale 6 956 099,62 eurot, s.o bitcoinide väärtus seisuga 20.12.

1. Kostja ei soovi lepingut täita põhjusel, et kuna ta ei oodanud nii tugevat bitcoinide kursi langust 2018.a ja müüs hagejalt ostetud bitcoinid oluliselt madalama hinnaga. 01.10.2015 lepingu p-s1.3 on pooled kokku leppinud, et pooled teavad, et nad kannavad ka hinnariski juhuks, kui bitcoinide hind edaspidi kasvab või kahaneb. Hinnariski realiseerumine ei vabasta pooli nende kohustustest. Seega on pooled kokku leppinud lepingu täitmise vastavalt lepingus kokkulepitule ka sellisel juhul, kui bitcoinide hind kasvab või kahaneb, s.o sellisel juhul pooled ei vabane lepingu täitmisest. Seega lepingust tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima ka siis, kui peale lepingu sõlmimist bitcoinide väärtus kahaneb. Kostja kohustus maksta hagejale 6 956 099,62 eurot muutus sissenõutavaks 21.12.
2. Kuna kostja ei ole tänaseni võlgnevust tasunud, on tal endiselt hageja ees kehtiv kohustus tasuda 6 956 099,62 eurot. Kostja lepingust tuleneva kohustuse rikkumine ei ole vabandatav

§ 103lg 1 alusel, kuivõrd vääramatut jõudu võlgnevuse tasumata jätmiseks ei esine.

Kostja ei ole vaidlustanud võlgnevuse suuruse arvestamise aluseid. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista võlgnevus summas 6 956 099,62 eurot hageja kasuks

§-de 100; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub välja mõista riigilõivu 3400 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude peale vastuväiteid esitanud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud summas 3400 eurot. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)