← Eesti

3-19-749/6

Obsah (5)§ 121§ 120§ 47§ 207§ 203

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus

§ 121

lg 1 p 4 alusel, selgitades, et

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus esmalt, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadusega mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole tähtaegselt rahuldatud. VangS § 1¹ lg-d 5 ja 8 näevad ette, et kinnipeetav peab läbima enne kohtusse pöördumist kohustusliku kohtueelse menetluse. Üksnes tuvastamisnõude osas ei lasu kinnipeetaval kohtupraktika kohaselt kohtueelse menetluse läbimise kohustust. Halduskohus oli seisukohal, et kaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja ei ole käskkirja tühistamisnõudes kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud (

§ 47lg 1, § 121 lg 1 p 4, Vang

S § 11 lg 5). Tartu Vangla vastuse kohaselt ei ole kaebaja esitanud vanglale vaiet vaidlusaluse 01.04.

  1. a käskkirja nr 1-1/71 peale ega ka muid pöördumisi seoses raadio kasutamise mittevõimaldamisega.
  2. 26.04.2019 saabus Tartu Ringkonnakohtusse kaebaja määruskaebus, milles ta ei nõustu kaebuse tagastamisega ning palub halduskohtu määruse tühistada ja teha asjas uus otsus. Kaebaja rõhutab, et vaidlusaluses käskkirjas on selgesti kirjas, et sellega mittenõustumise korral võib esitada kaebuse Tartu Halduskohtule. Määruskaebusele olid lisatud halduskohtu 23.04.
  3. a määrus, vangla 01.04.
  4. a käskkiri nr 1-1/71 ja vangla 23.04.
  5. a vastus halduskohtu päringule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 23.04.2019. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse tagastamisel ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

  1. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde Tartu Vangla direktori 01.04.
  2. a käskkirja nr 1-1/71, määruskaebusele lisatud muud dokumendid tuleb kaebajale tagastada, kuna need on toimikus olemas.
  3. Ringkonnakohus selgitab vastuseks määruskaebusele, et kuigi Tartu Vangla 01.04.
  4. a käskkirjas nr 1-1/71 puudus viide kohustuslikule vaidemenetlusele ning käskkirjas sisalduv vaidlustamisviide ei olnud seetõttu korrektne, ei tähenda see, et määruskaebuse esitaja võiks ilma kohustuslikku vaidemenetlust läbimata kaebusega otse halduskohtusse pöörduda.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Sellise kohustusliku kohtueelse menetluse näebki ette vangistusseaduse § 11 lg 5, mille kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, 2 osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangla eksimus käskkirja vaidlustamisviites ei võimalda nimetatud sätteid mitte järgida. Seega peab määruskaebuse esitaja enne halduskohtule kaebuse esitamist ikkagi läbima kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. Ringkonnakohus selgitab, et eksimus vaidlustamisviites võib olla käsitatav vaidlustamistähtaja ületamise mõjuva põhjusena, mille tõttu tuleks vanglal vaide esitamise tähtaeg ennistada, kui määruskaebuse esitaja ei saanud seetõttu tähtaegselt vangla käskkirja peale vaiet esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.