Obsah (7)

§ 121§ 249§ 55§ 43§ 207§ 203§ 62

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 03.05.2019, Tartu Haldusasja number 3-19-628 Haldusasi Evgeny Petrusevi kaebus

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus ei olnud lubatav vastavalt

§ 249

lg-le 1 ja 2, mille kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Kuigi määruskaebuse esitaja esitas koos esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtule ka kaebuse, kuulus kaebus tagastamisele, mistõttu ei olnud pooleli kohtumenetlust, mille ajaks esialgset õiguskaitset kohaldada. Kuna käimas ei olnud ka vaidemenetlust, siis jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Lisaks selgitas halduskohus, et määruskaebuse esitajal puudus esialgse õiguskaitse vajadus isikliku raadio kambris hoidmise osas. Määruskaebuse esitajal puudus isiklike asjade hulgas raadio, mistõttu ei saa tema õigusi rikkuda isikliku raadio kambrisse mittelubamine. Halduskohus märkis veel, et kuigi määruskaebuse esitajal on

§ 43

lg 2 kohaselt õigus pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse, on kohtupraktikas varasemalt leitud (vt Tartu Ringkonnakohtu 19.12.

1. a otsust asjas nr 3-16-2697, p 11-12; RKHKo 19.10.2015, 3-3-1-28-15, p-d 32-33), et olukorras, kus kinnipeetavatel on võimalik kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu kuulata nelja erinevat raadiokanalit, ei ole vangla kodukorra alusel isikliku raadio kambrisse lubamisest keeldumine õigusvastane. Tartu Ringkonnakohus on eelpool viidatud kohtuasjas asunud seisukohale, et vangla kodukorra sätted, millega keelatakse isikliku raadio kambrisse väljastamine, ei ole vastuolus põhiseadusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.04.
3. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teha uus määrus, millega võtta tema kaebus menetlusse ning anda vaadata läbi esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse esitaja hinnangul 2 tuleb lugeda kohtueelne menetlus läbituks, kuna ta esitas 16.04.2019 Tartu Vanglale vaide, mille Tartu Vangla 22.04.2019 rahuldamata jättis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.04.2019. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse tagastamist puudutavas osas ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

9. Tagastamist puudutavas osas märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele, et kuivõrd määruskaebuse esitaja esitas kaebuse enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, tagastas halduskohus kaebuse õigesti. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja on nüüdseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, ei anna ringkonnakohtule õigust asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks saata. Samas märgib ringkonnakohus, et

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega on määruskaebuse esitajal soovi korral võimalik kaebusega uuesti halduskohtusse pöörduda. Seejuures juhib ringkonnakohus aga määruskaebuse esitaja tähelepanu halduskohtu selgitustele, et varasemalt on kohtupraktikas leitud, et olukorras, kus kinnipeetaval on võimalik kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu kuulata nelja erinevat raadiokanalit, ei ole vangla kodukorra alusel isikliku raadio kambrisse lubamisest keeldumine õigusvastane.

1. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmisega seonduvalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
2. Kuivõrd käskkirja vaidlustamisviide suunas määruskaebuse esitajat kaebusega otse kohtu poole pöörduma, mitte vanglale vaiet esitama, ei tohiks halduskohus menetluse puudumise tõttu keelduda esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisest. Selline tõlgendus piiraks liigselt isiku võimalusi oma õigusi esialgse õiguskaitse korras kaitsta ning tooks kaasa haldusorgani võimaluse ebatäpsete vaidlustamisviidete abil tõkestada asjatundmatute menetlusosaliste juurdepääsu esialgsele õiguskaitsele. Ka on Riigikohus leidnud, et kaebuse tagastamise korral ei ole õige esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata jätta, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine on võimalik (RKHKm 17.05.2017, 3-3-1-88-16, p 15). Olukorras, kus haldusorgan on vaidlustamisviites märkinud vale haldusakti vaidlustamise korra, peaks esialgse õiguskaitse taotluse esitamise võimalust ringkonnakohtu hinnangul siiski jaatama. Isiku õigused ei tohi jääda haldusorgani eksimuse tõttu kaitseta põhjusel, et isik ei teadnud, et ta peab halduskohtule kaebuse asemel haldusorganile vaide esitama. Kui isik on sellises olukorras teinud kõik oma teadmistele vastava, et haldusakti korrektselt vaidlustada, tuleks halduskohtul asuda seisukohale, esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav. Seega leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul tulnuks halduskohtul määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt lahendada. 3
3. Samas on kohtupraktikas varasemalt leitud, et olukorras, kus kinnipeetavatel on võimalik kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu kuulata nelja erinevat raadiokanalit, ei ole vangla kodukorra alusel isikliku raadio kambrisse lubamisest keeldumine õigusvastane (RKHKo 19.10.2015, 3-3-1-28-15, p-d 32-33; Tartu Ringkonnakohtu 19.12.
4. a otsus asjas nr 3-16-2697, p 11-12). Seega tulnuks halduskohtul ka määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel see rahuldamata jätta. Kuivõrd taotluse läbi vaatamata jätmine ning rahuldamata jätmine on määruskaebuse esitaja jaoks samaväärsete tagajärgedega, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks esialgse õiguskaitse taotluse menetlemiseks asja halduskohtule tagasi saatmist.
5. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.04.
6. a määruse muutmata.
7. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta. 15.

§ 62

lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kuivõrd ringkonnakohus jättis määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta, tagastab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebusele lisatud vabakasutuskonto väljavõtte.

1. Määruskaebuse esitaja on koos määruskaebusega esitanud Tartu Halduskohtu 10.04.
2. a määruse. Kuivõrd see määrus on haldusasja toimikus olemas (tl 20-21), tagastab ringkonnakohus määruskaebuse lisa määruskaebuse esitajale.
3. Kuna kaebuse esitamisest hilisem vaidemenetluse läbimine ei muuda kaebust lubatavaks, ei pea ringkonnakohus ka määruskaebuse esitaja 16.04.
4. a vaiet ega Tartu Vangla 22.04.
5. a vaide tagastamist asjas tähtsust omavateks tõenditeks. Seega tagastab ringkonnakohus ka nimetatud tõendid määruskaebuse esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) 4