KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-19-5977 Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2019. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi D. P.i avaldus võlgade ümberkujundamiseks Menetlusos

) § 21 sätestatud kohustusi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Tutvunud esitatud avaldusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab kohus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda
2. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (

) § 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 järgi menetleb kohus käesolevat tsiviilasja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 4.

§ 1

alusel on käesoleva seaduse eesmärk makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate huve. 5.

§ 10

lg 1 kohaselt, enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Avalduse kohaselt soovib D. P. ümber kujundada Riigi Tugiteenuste Keskuse nõuet kogusummas 3 245,35 eurot, tasudes võlgnevusest 30%, s.o 973,60 eurot igakuiste osamaksetena summas 60 eurot. Võlgnik ei ole pöördunud võlausaldaja poole enne avalduse esitamist kohtule. Ümberkujundamiskavas märgib võlgnik kohustuste tähtajaks 30.09.2020. a, samas maksete tasumise ajaks on arvestatud 60 kuud (5 aastat). Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada makseraskustes võlgnikul tasuda kohustused osamaksetena ja/või vähendada kohustusi. Kohus ei saa aktsepteerida võlgniku ema garantiikirja. Avaldaja märgib, et vanglast vabanedes ei asu ta tööle vaid võtab ennast arvele Töötukassas. Kohus juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et võlgniku avalduses ja I. P.a garantiikirjal on identsed allkirjad. X-tee väljatrüki kohaselt erineb I. P.a allkirja garantiikirja allkirjast. 6.

§ 17

lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui võlgnik ei ole täitnud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust. Nimetatud säte kohustab enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist võlgnikku astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Kohtule ei ole esitatud informatsiooni selle kohta, kas võlgnik on teinud midagi ka selleks, et saavutada kokkuleppeid võlausaldajaga kohtuväliselt. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei võta võlgade ümberkujundamise avalduse esitajalt ära võimalust astuda vajalikke samme võla kohtuväliseks ümberkujundamiseks, uue reaalselt täidetava võlgade ümberkujundamiskava koostamiseks, mille pI.lt saab võlgnik võlausaldajaga pidada tulemuslikke läbirääkimisi ning ka vajadusel uuesti kohtusse pöörduda. 7.

§ 17

lg 2 p 1 järgi võib avalduse jätta menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest. 2

§ 17

lg 4 kohaselt, määruse peale, millega kohus jättis võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, võib võlgnik esitada määruskaebuse.

1. Kohus selgitab hagi menetlusse võtmisest keeldumise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (st hageja saab tulla kohtusse hagiga uuesti vaidluses samal alusel sama hagieseme üle).
2. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldust ei võeta menetlusse avaldaja vastavasisulise avalduse alusel. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 3