← Eesti

1-08-15721/1

Obsah (4)§ 121§ 74§ 75§ 78

1-08-15721 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23 jaanuar 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-15721 (08230116362) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 121

järgi lühimenetluses Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav J.L ik: xxx, kodakondsuseta, haridus 9 klassi, emakeel: vene keel, töökoht: A OÜ, elukoht: xxx, tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Varasem karistatus: 23.08.2006.a. Harju MM Liivalaia kohtumaja poolt

§ 121alusel mõisteti rahaline karistus 2500 krooni.

Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. J.L süüdi tunnistada

§ 121ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta J.L-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud J.L-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et J.L temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 1 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada J.L-i järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada J.L-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 23.01.

  2. J.L-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
  3. J.L-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise kuupäevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.L , 1-08-15721, sundraha“.
  4. J.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise kuupäevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „J.L, 1-08-15721, kaitsjatasu“.
  5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 09.02.
  6. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 10.02.
  7. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: J.L-i süüdistatakse selles, et tema 29.09.2008 kella 17.40 paiku, viibides Tallinna linnas, Xxx asuva maja trepikojas, korteri nr 5 ees, lõi nimetatud korteri peremeest V V rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule tugevat füüsilist valu. Seega, oma tahtliku tegevusega J.L pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o. pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 Kohtuistungil süüdistatav J.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kannatanu seletas, et süüdistatava käitumise tõttu on talle tekitatud varaline kahju, mis seisnes selles, et vigastuse tõttu oli talle väljastatud töövõimetusleht ning seetõttu sai ta kahju palgavahe tõttu, samuti tegi ta kulutusi ravimitele. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 30.09.2008 koostatud kannatanu V V ülekuulamisprotokolli kohaselt elab ta aadressil xxx. Tema kohal asub korter nr

  1. Peremehed üürivad korterit välja. Perenaise nimi on G V . Käesoleval ajal elab selles korteris noormees. Nad lärmavad sageli, korraldavad skandaale. Ööl vastu 29.09.08 oli nende korteris lärm ja järgmisel päeval, 29.09.08, kella 13.00 paiku helistas ta korteri perenaisele G ja ütles, et tema üürnikud lärmasid kogu öö. G lubas nad välja tõsta. 29.09.08 kell 17.40 helistati uksekella ja kui ta ukse avas, seisis lävel korteri nr 8 elanik. Ta küsis, kes helistas perenaisele, kannatanu vastas, et tema helistas, mille peale ta ütles, et kui ta välja tõstetakse, siis ta tapab kannatanu ära. Jutuajamine toimus tema korteris ja kui noormees lahkuma hakkas, lõi ta kannatanut koridorist rusikaga näkku. Pärast seda ta nägi, et trepikojas trepil seisis veel kolm noormeest. Nad lükkasid ta põrandale, kuid sel ajal väljusid naabrid
  2. korterist ja need noormehed lahkusid. (t/l 2-4) • 09.10.2008 koostatud kannatanu V V ülekuulamisprotokolli kohaselt
  3. septembril
  4. a kell 17.40 helistati tema korteri uksekella. Kui ta ukse avas, nägi, et sel seisab Aleksandri nimeline noormees, kes üüris korterit nr
  5. Ta on talle varem korduvalt märkusi teinud, et tema korteri aknast visatakse välja suitsukonisid, mis satuvad tema aknalauale ja et tema korteris on väga sageli lärm, mis ei lase kannatanul rahulikult puhata. Viimane kord kaebas ta tema peale korteri perenaisele sellel samal päeval, päevasel ajal. Kui ta ukse avas, ütles ta talle, et on vaja rääkida. Ta kutsus ta korterisse sisse ja sulges tema järel oma korteri ukse. Ta küsis temalt, kas ta helistas korteri perenaisele ja ta vastas talle, et helistas. Siis ta ütles talle, et kui perenaine ta korterist välja tõstab, siis ta tapab ta ära. Seejuures hakkas ta väga närviliselt käituma ja ütles, et ta avaks korteriukse. Siis ta avas korteriukse ja nägi, et trepimademel tema korteri ukse ees seisab kolm talle tundmatut noormeest. Aleksandr väljus sel ajal tema korteri uksest trepimademele ja pööras end, tema jaoks ootamatult, ringi ja lõi teda rusikaga näkku. Tal oli väga valus, sest löök oli tugev. Ootamatusest kallutas ta pea alla ja seepärast ei näinud, kes pärast seda temast kinni haaras ja ta põrandale lükkas. Kuid ta tundis, et tal haarati mõlema käe küünarvarrest, s.t talle jäi mulje, et temast haarasid kinni kaks inimest ja lükkasid põrandale. Kui ta kukkus kõhuli, kukkus ta ühe noormehe peale, ta ei näinud, kes see oli, sest trepimademel polnud valgust. Kui ta kukkus maha, tundis ta lööki vastu külge paremalt poolt, ta arvab, et löödi jalaga, sest löök oli tugev ja tal oli valus. Pärast seda kuulis ta naise karjumist, kes karjus ja mida nimelt, ta ei saanud aru. Kuidas ta põrandalt tõusis ja korterisse sisenes, ta ei mäleta. Ta mäletab, et keegi noormeestest küsis temalt, kas ta politseisse teatada kavatseb, selle peale ta vastas, et ei hakka teatama, vaid helistab korteri perenaisele. Pärast seda ta sisenes korterisse ja sulges ukse. Kui ta oma korterisse sisenes, nägi naabrinaist korterist nr
  6. Mõni päev pärast juhtunut astus tema juurde naabrinaine korterist nr 10, ja ütles, et tal käis tema poeg külas, kes nägi, kuidas teda peksti, sest ta tuli sel ajal trepist alla ja ei saanud seetõttu mööduda. ( t/l 5-9) • 29.09.2008 koostatud patsiendikaardi nr 24958 nähtuvalt tuvastati V V 29.09.2008 kell 18.45 pea põrutus. (t/l 10) • 02.01.2008 koostatud tunnistaja G V ülekuulamisprotokolli kohaselt Aadressil Tallinn, xxx asuv korter kuulub talle. Talle kuulub ka korter xxx, milles ta elab. 3 • • • Aadressil Tallinn, xxx asuvat korterit ta üürib välja.
  7. a aprillist üüris ta selle korteri noormehele, kes esitas passi, milles olid järgmised andmed: J.L, i.k xxx, pass xxx. Tema küsimuse peale, kus ta elab, andis ta aadressi Tallinn, xxx, öeldes, et seal elab tema isa. Ta andis ka oma telefoni numbri: xxx. Koos noormehega oli neiu, O K , kes esitas talle oma andmed ja palus edaspidi temaga asju ajada. Korteri nr 8 all asub korter nr 5, milles elab V V n.
  8. septembril
  9. a helistas V V n talle päeva esimesel poolel ja ütles, et tema korteris mängis kogu öö valju muusika ja ei laskunud tal magada. Ta helistas kohe O ja ütles, et talle helistas alumise korteri naaber ja esitas pretensiooni, et neil mängis öösel välju muusika. Kuna see polnud enam esimene kaebus naabritelt, ütles ta neile, et nad otsiksid endale uue korteri ja koliksid tema korterist välja. Nad leppisid kokku, et 02.10.2008 kolivad nad temalt üüritud korterist välja. 29.septembril
  10. a helistas talle uuesti V V ja ütles, et tema juures oli käinud noormees, kellele ta korterit üürib ja peksis teda. Ta helistas taas O , ta ütles, et on toimunuga kursis ja siis ta nõudis, et nad lahkuksid võimalikult kiiresti temalt üüritud korterist. Ta ütles, et nad ei jõua asju kokku pakkida ja siis nad jätsid nende endise kokkuleppe jõusse, s.t 02.10.2008 peavad nad korterist välja kolima ja talle korterivõtmed tagastama. Kuhu nad sõita kavatsevad, tunnistaja ei tea. (t/l 11-15) 15.10.2008 koostatud M K ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt elab tema ema korteris, mis asub aadressil Tallinn, xxx, mis asub
  11. korrusel. Ema naabreid ta ei tunne. Esmaspäeval, s.t
  12. septembril
  13. a pärast tööd, kella 17.00 paiku, läks oma emale külla. Kella 17.40 paiku väljus ta ema korterist, sest tahtis koju sõita. Kuulis trepikojas müra. Müra oli iseloomulik kaklusele, s.t oli kuulda löökide helisid ja ebatsensuurset sõimu. Ta hakkas alla minema ja olles kolmanda korruse trepimademel, sai aru, et teise korruse trepimademel toimub kaklus ning ei hakanud sinna minema, vaid läks tagasi ema korterisse. Ta ootas ligi 10 minutit ja väljus taas korterist. Müra enam ei olnud ja ta hakkas alla, tänavale minema. Esimese ja teise korruse vahelisel trepimademel nägi seismas nelja talle tundmatut noormeest. Nad seisid ja rääkisid, õigemini üks neist ütles teisele, et tollel pole õigus. Ta möödus nendest ja väljus tänavale. Ta ei vaadanud nende nägusid. (t/l 16-20) 15.10.2008 koostatud tunnistaja M E ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt korteris, mis asub aadressil Tallinn, xxx elab ta 9 kuud ning naabritega pole ta tuttav. Tal on aastane laps.
  14. septembril
  15. a õhtul ajavahemikus kella 17.00 kuni 18.00-ni oli ta lapsega kodus. Äkki ta kuulis lööki vastu ust. Vaatas uksesilmast ja nägi, et trepimademel seisab kolm või neli meest. Nende käitumise järgi, s.t nende liigutustest ta mõistis, et toimub kaklus, kuid kes keda peksis, ta aru ei saanud. Ta ei hakanud korterist väljuma. Trepimademel põles tuli ja seepärast ta tundis ära ühe mehe, kes üüris korterit nr
  16. Ta kuulis ka naise karjumist, kuid ta ei näinud, kes karjus. Ta ei hakanud koridori väljuma, sest arvas, et mehed klaarivad omavahel arveid. Kaklus kestis mitte kauem kui 10 minutit. (t/l 21-24) 15.10.2008 koostatud tunnistaja O K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt soovib tunnistaja anda ütlusi J.L-i kohta. Ta on tunnistaja elukaaslane, nad on elanud koos neli ja pool aastat. Käesoleval ajal elavad üüritud korteris aadressil Tallinn, xxx. Mees, kes elas korteris nende all, s.t korteris nr 5, tegi neile pidevalt märkusi, et nad viskavad sigaretituhka talle aknale ning valavad kohvi aknast välja. Nad pidasid pretensioone põhjendamatuteks, sest nad ei teinud seda. Ööl vastu
  17. septembrit
  18. a polnud ta kodus, ta oli tööl. Ta tuli koju
  19. septembril
  20. a õhtul, ajavahemikus kella 17.00 ja 18.00 vahel. Päeval enne seda helistas talle G , kellelt nad üürisid korteri xxx, ja ütles, et talle helistas alumise korteri elanik ja esitas pretensiooni, et neil mängis kogu öö valjult muusika. Kui ta koju tuli, kohtas Aleksandrit trepikojas juures, ta oli väljast koju tagasi tulemas. Ta oli koos sõpradega. Neid oli kolm, ühe nimi on A , kuidas kahe ülejäänu nimed olid, ta ei tea, ta nägi neid esmakordselt. Nii Aleksandr kui ka tema sõbrad olid kõvasti purjus. Tunnistaja ütles Aleksandrile, et talle helistas korteri perenaine ja esitas pretensiooni, et neil kodus mängis öösel vali muusika. Kuna Aleksandr oli purjus ega hakanud talle midagi 4 • • • • selgitama, sisenes ta trepikotta ja läks kiiresti oma koju. Aleksandr koos sõpradega sisenes samuti trepikotta, kuid ta ei hakanud neid ootama, vaid läks koju. Umbes 1015 minuti pärast väljus korterist ning kuulis müra ja sõimu. Teisel korrusel oma korteri ukse juures seisis naaber korterist nr 5, Aleksandr seisis naabri vastas ja nad riidlesid omavahel. Nende kõrval seisis A . Kaks ülejäänud noormeest olid trepikojas pool korrust kõrgemal. Ta palus, et A viiks Aleksandri ära, ise aga läks väljapääsu poole. Mingit kaklust ta ei näinud. Koju tagasi tuli ta järgmisel päeval hilja õhtul. Nimetatud konflikti tõttu naabriga palus G , et nad koliksid korterist välja, mida nad tegid
  21. oktoobril
  22. (t/l 25-29) 16.10.2008 koostatud tunnistaja A B ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt töötas ta varem koos J.L-iga.
  23. septembri
  24. a hommikul kohtas ta tänaval juhuslikult Aleksandrit. Nad läksid temaga parki, kus jõid alguses õlut, pärast aga viina. Õhtul tegi Aleksandr ettepaneku temale külla minna. Teel, selle maja trepikoja juures, kus Aleksandr elab, kohtasid kahte tuttavat R N 'a ja P S . Alguses nad seisid trepikoja juures ja vestlesid. Aleksandr läks trepikotta, nemad aga jäid tänavale, selleks, et sigaretid lõpuni suitsetada ja pärast nad kavatsesid samuti Aleksandri juurde minna. Kui nad trepikotta sisenesid, kuulsid lärmi, s.t ebatsensuurset sõimu. Nad läksid kiiresti teisele korrusele ja ta nägi, et Aleksandr ja talle tundmatu mees riidlevad omavahel, võitlevad, olles haaranud teineteisel rõivastest. Pärast nad mõlemad kukkusid. Nad hakkasid neid lahutama. Ta täpselt ei mäleta, kuid talle näib, et just tema võttis mehel, kellega Aleksandr kakles, kaenla alt, tõstis põrandalt üles ja viis avatud korteri uksest sisse. R ja A võtsid Aleksandri ja viisid ta koju. Tunnistaja püüdis meesterahvast rahustada. Ta rahunes, nad surusid teineteisel kätt ja ta läks Aleksandri juurde koju. Pärast seda läks tunnistaja koju. Naisterahvast tunnistaja trepimademel ei näinud.(t/l 30-34) 17.10.2008 koostatud tunnistaja R N ülekuulamisprotokolli kohaselt
  25. septembril
  26. a oli tunnistaja koos oma sõbra P S tema kodus ja nad tarvitasid alkoholi. Kella 17.00 ja 18.00 vahel läksid tänavale, kus kohtasid A B . Ta oli koos Aleksandriga. Aleksandr kutsus neid endale külla ja nad läksid tema poole. Kui nad jõudsid selle maja trepikoja juurde, kus Aleksandr elab, sisenes Aleksandr trepikotta, nemad kolmekesi jäid tänavale suitsetama. Nad hoidsid trepikoja ust lahti. Mõne minuti pärast kuulsid karjumist ja lärmi ja jooksid trepikotta. Kui nad tõusid teisele korrusele, sai tunnistaja aru, et toimub kaklus. A läks tema ees ja seepärast ta nägi halvasti, mis nimelt trepimademel toimub. Ta nägi vaid, et Aleksandr ja talle tundmatu mees seisavad teineteise vastas ja vehivad kätega, kes keda peksis, ta ei näinud. Ta nägi, et tundmatul mehel oli nägu verine, talle näis, et tal oli nina katki löödud. Tunnistaja ja P haarasid Aleksandril kohe kätest kinni ja viisid ta tema juurde koju. A jäi rahustama meest, kellega Aleksandr oli kakelnud.(t/l 35-39) 17.10.2008 koostatud tunnistaja P S ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt
  27. septembri
  28. a päevasel ajal oli ta külas oma sõbral R Nurgal, nad tarvitasid alkoholi. Kella 17.00 ja 18.00 vahel läksid tänavale, kus kohtasid A d. A oli koos Aleksandriga. Nad olid samuti ebakained ja Aleksandr tegi ettepaneku talle külla tulla ja alkoholi tarbimist jätkata. Nad jõudsid Aleksandri maja juurde, ja Aleksandr sisenes trepikotta. Tunnistaja, A ja R jäid suitsetama. Äkki nad kuulsid trepikojas lärmi ja jooksid trepikotta. Tunnistaja läks kõige viimasena. Ta sai aru, et Aleksandr ja talle tundmatu mees kaklevad omavahel, kuid kes keda peksis, ta ei näinud. Ta lihtsalt nägi, et talle tundmatul mehel on nägu verine. Pärast langes keegi, ta ei saanud aru, kes nimelt, talle peale ja ta vajus astmetele. Kõik sõimlesid. Pärast tunnistaja ja R haarasid Aleksandril kätest kinni ja viisid ta koju. A jäi rahustama talle tundmatut meest, kellega Aleksandr oli kakelnud. Aleksandril oli kodus neiu, kes hakkas temaga riidlema ja nad läksid ära, Aleksandr jäi aga koju. (t/l 40-44) 16.10.2008 koostatud kahtlustatava J.L-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistas ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitas, et 2008 septembrikuus üüris koos oma elukaaslase O K ga korterit aadressil xxx. Nende all korteris nr 5 elas mees, kes kaebas kogu aeg korteri kule G le, väljendas kogu aeg 5 pretensioone nende aadressil selle pärast, et nad lärmavad. Kahtlustatav peab neid pretensioone põhjendamatuteks. Oma pretensioonidega ajas ta kahtlustatava vihale. Ööl vastu
  29. septembrit
  30. a ta magas kodus ja muusika tal valjusti ei mänginud.
  31. septembril
  32. a, hommikul, läks ta kauplusesse, kus kohtas oma tuttavat A B 'i, kellega nad jõid terve päev viina ja õlut. Nad jõid tänaval. Õhtul läksid tema koju ja maja trepikoja juures kohtasid R ja J . Ta oli tol hetkel väga purjus ja mäletab toimunut halvasti. Ta mäletab, et trepikoja ees tänaval kohtas ta O t, ta ei ööbinud kodus, sest enne seda nad läksid temaga tülli. Ta ei mäleta, millest nad temaga rääkisid. Ta ei oska ka seletada, miks ta läks korteris nr 5 elava naabri juurde just sel õhtul. Naaber avas talle ukse ja kutsus oma korterisse sisse. Millest jutt oli, ta ei mäleta. Pärast hakkas naabri korterist lahkuma ja siis lõi teda rusikaga näkku. Pärast ta lõi teda veel kord rusikaga näkku, nad haarasid teineteisel rõivastest ja kukkusid korteri nr 6 ukse ette põrandale. Pärast A ja ta sõbrad lahutasid neid ja ta viidi koju. Ta jäi koju, nemad aga lahkusid. Ta mõistab, et sellega, et lõi korteris nr 5 elavat naabrit, pani ta toime kuriteo. Ta saab aru, et tal polnud õigust teda peksta. Ta pani selle kuriteo toime, sest oli ebakaines olekus. Ta kahetseb tema poolt toime pandut ja lubab, et kunagi midagi sellist enam ei tee. (t/l 56-60) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud J.L-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu V V ütlusi, tunnistajate G V , M K ´i, M E ´i, O K , A B ´i, R N ´i, P S ´i ütlusi, samuti patsiendikaarti kannatanu kohta, asub seisukohale, et süüdistatava J.L-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 121järgi.

Kohus asub seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt lõi süüdistatav J.L rusikaga V V näkku, tekitades talle sellega peapõrutuse. Süüdistatavale inkrimineeritud teost nähtuvalt põhjustas ta kannatanule füüsilist valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121ettenähtud süüteo koosseis.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. J.L-ile inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani või kuni kolmeaastane vangistus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem üks kord kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt karistatud ka väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millistest suur osa on tasumata. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust, kuivõrd senine rahalise karistusega mõjutamine ei ole oodatud mõju avaldanud. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et kannatanule tekitati vaid peapõrutus, mistõttu ei olnud süüdistatava käitumine nii ohtlik, kuivõrd süüdistatav ei tekitanud kannatanule luumurdusid. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval alaline töökoht ja sissetulek ning süüdistatava kahetsust arvestades peab kohus võimalikuks jätta mõistetava karistuse süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd kriminaaltoimikus leiduvatest karistusregistri andmetest ja inkrimineeritud teo tehioludest võib järeldada süüdistatava alkoholilembust, asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, mõjutamaks süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt. 6 Märt Toming kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.