← Eesti

1-09-1684/8

Ärakiri 1-09-1684 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2009. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-1684 (09250000062) Kohtukoosseis K

) § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav Kaitsja R.B – isikukood xxx, elukoht *, telefon *, *, haridus *, emakeel * keel, *, *, karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud üks kord - 09.01.

  1. Lääne PP Haapsalu PJ poolt Liiklusseaduse § 7436 lg 1 alusel rahatrahviga 180 krooni (tasumata). Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Vandeadvokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON
  2. Süüdi mõista R.B

§ 121järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) kuu.

2.

§ 87

lg 1 p 2 alusel vabastada R.B karistusest ning allutada käitumiskontrollile vastavalt

§-s 75 sätestatule 12 (kaheteistkümneks) kuuks. 3. Määrata R.B käitumiskontrolli ajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid: 3.1.

elama oma alalises elukohas *; 3.

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 Ärakiri 1-09-1684 3.
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
  5. Käitumiskontrolli aja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 26.02.2009.a.
  6. Kui R.B käitumiskontrolli ajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdismõistetu kaheksateistaastaseks saamiseni. Samuti võib kohus muuta mõjutusvahendi liiki.
  7. R.B suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
  8. Välja mõista R.B-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
  9. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-09-1684 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - sundraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni; - määratud kaitsjale makstud tasu 1634 (üks tuhat kuussada kolmkümmend neli) krooni 30 senti. Nõuded loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.
  10. Määratud kaitsjatele makstud tasu summas 2919 (kaks tuhat üheksasada üheksateist) krooni 32 senti jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses kokkulepemenetluse normide rikkumisega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest ja apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolele on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus R.B süüdistatakse selles, et tema alaealisena viibides
  11. jaanuaril
  12. a kella 11.00-11.15 ajal * asuva korteri nr * elutoas, kus isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus tungis kallale * A P'le, keda rüseluse käigus lõi kahel korral harjavarrega vasaku käsivare piirkonda, misjärel viskas A P'd raamatuga vastu nägu, nina piirkonda, mille tagajärjel tekkis viimasel verejooks ninast ning seejärel hakkas R.B A P'd loopima riiulilt valimatult kätte haaratud esemetega, tabades kannatanut keraamilise kujuga vastu näo kaitseks ette tõstetud vasaku käe küünarvart, misjärel haaras R.B televiisori kõrval asuva kapi pealt kahvli, millega lõi A P'd jõuga vasaku küünarvarre piirkonda, tekitades oma jätkuva tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanu A P'le füüsilist valu ning mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused – *. Sellise tegevusega R.B , kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud löömise ning kahvliga torkamise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 Ärakiri 1-09-1684 Prokuröri poolt kohtus R.B-le nõutud karistus:

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 87

lg 1 p 2 alusel vabastada süüdistatav karistusest ning allutada käitumiskontrollile vastavalt

§ 75sätestatule 12 kuuks.

Määrata, et R.B on allutatud käitumiskontrollile Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustub täitma

§ 75lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid.

Märge kriminaalhooldaja määramisest: Kriminaalasjas on R.B kohta kohtueelse ettekande koostanud Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu kriminaaltalituse kriminaalhooldusametnik Ülle-Krista Annuk /tl 73-80/. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab R.B süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Kuriteoga R.B kannatanu A P'le varalist kahju ei tekitanud /tl 85/, mistõttu kannatanu poolt R.B vastu käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid - kriminaalasjas on sündmuskoha vaatluse käigus asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud põrandahari /tl 2-6/, mis on pärast vaatluse teostamist jäetud selle omaniku, s.o S M seaduslikku valdusesse. Menetluskulud Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb R.B-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6 525 krooni (1,5 x 4 350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev: kaitsjale M. Frey riigi õigusabi korras R.B kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasud 1640,20 krooni /tl 37-38/ ja 2116,92 krooni /tl 97-99 / ning kohtumenetluses makstud tasu krooni, kokku krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kaitsja taotles kohtuistungil, et vähendataks välja mõistetavat menetluskulu. Prokurör nõustus kaitsjaga ja leidis, et kuna alaealine elatub oma pensionist, siis tuleks sundraha vähendada ½ võrra ja kaitsjatasu tuleks ka osa jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 sätestab, te menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja seadusesättest, leiab kohus, et R.B-lt tuleb välja mõista 1/3 sundrahast ja kaitsjatasu 3 Ärakiri 1-09-1684 menetlustoimingute eest. Kaitsjatasu, mis on seotud ajakuluga ja sõidukuludega, tuleb jätta riigi kanda. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.