) § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav Kaitsja R.B – isikukood xxx, elukoht *, telefon *, *, haridus *, emakeel * keel, *, *, karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud üks kord - 09.01.
2.
lg 1 p 2 alusel vabastada R.B karistusest ning allutada käitumiskontrollile vastavalt
§-s 75 sätestatule 12 (kaheteistkümneks) kuuks. 3. Määrata R.B käitumiskontrolli ajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma
elama oma alalises elukohas *; 3.
2 Ärakiri 1-09-1684 Prokuröri poolt kohtus R.B-le nõutud karistus:
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuu vangistust.
lg 1 p 2 alusel vabastada süüdistatav karistusest ning allutada käitumiskontrollile vastavalt
Määrata, et R.B on allutatud käitumiskontrollile Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustub täitma
Märge kriminaalhooldaja määramisest: Kriminaalasjas on R.B kohta kohtueelse ettekande koostanud Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu kriminaaltalituse kriminaalhooldusametnik Ülle-Krista Annuk /tl 73-80/. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab R.B süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Kuriteoga R.B kannatanu A P'le varalist kahju ei tekitanud /tl 85/, mistõttu kannatanu poolt R.B vastu käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid - kriminaalasjas on sündmuskoha vaatluse käigus asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud põrandahari /tl 2-6/, mis on pärast vaatluse teostamist jäetud selle omaniku, s.o S M seaduslikku valdusesse. Menetluskulud Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb R.B-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6 525 krooni (1,5 x 4 350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev: kaitsjale M. Frey riigi õigusabi korras R.B kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasud 1640,20 krooni /tl 37-38/ ja 2116,92 krooni /tl 97-99 / ning kohtumenetluses makstud tasu krooni, kokku krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kaitsja taotles kohtuistungil, et vähendataks välja mõistetavat menetluskulu. Prokurör nõustus kaitsjaga ja leidis, et kuna alaealine elatub oma pensionist, siis tuleks sundraha vähendada ½ võrra ja kaitsjatasu tuleks ka osa jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 sätestab, te menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja seadusesättest, leiab kohus, et R.B-lt tuleb välja mõista 1/3 sundrahast ja kaitsjatasu 3 Ärakiri 1-09-1684 menetlustoimingute eest. Kaitsjatasu, mis on seotud ajakuluga ja sõidukuludega, tuleb jätta riigi kanda. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.