) § 263 p 1 ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav Kaitsja O.I – isikukood xxx, elukoht *, mobiiltelefon *, *, haridus, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud kaks korda: 1) 02.07.2007 Lääne PP Haapsalu PJ poolt
lg 1 alusel rahatrahviga 2400 krooni (tasutud 347 krooni); 2) 31.08.2008 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt Ühistranspordiseadus § 547 lg 1 alusel rahatrahv 240 krooni (tasutud 15.09.2008). Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 18.12.2008 kell 23.30 kuni 19.12.2008 kell 11.30. Vandeadvokaat Toomas Liiva RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista O.I: 1.1.
p 1 järgi ja karistada vangistusega 5 (viis) kuud; 1.2.
2.
lg 1 alusel mõista O.I-le liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. 3.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka O.I eelvangistuses viibimise aeg alates 1 Ärakiri 1-09-3697 18.12.2008 kell 23.30 kuni 19.12.2008 kell 11.30, s.o 2 päeva, mistõttu lugeda ärakandmata karistuseks 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 4. Vastavalt
lg 1 ja 3 jätta vangistus O.I suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ära kandmata 4 (nelja) kuu 28 (kahekümne kaheksa) päevalist vangistust ei pöörata täitmisele kui O.I 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 4.1. Määrata O.I katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma
lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja
elama oma alalises elukohas *; 4.1.
lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
Peale selle süüdistatakse O.I selles, et tema, olles alkoholijoobes, 18.12.2008 ajavahemikul kella 22.30-st kuni 22.55-ni Lääne maakonnas Ridala vallas Panga külas Ridala Põhikooli juures tekkinud sõnavahetuse käigus tungis kallale R M, keda peksis rusikas kätega näoja peapiirkonda ja jalgadega kehapiirkonda ja vastu jalgu, mille tagajärjel ta koos kannatanuga pikali kukkus ja kui R M õnnestus püsti tõusta, tungis uuesti kannatanule kallale ja tõmbas ta pikali, põhjustades kannatanule R M füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused: *. Kannatanu R M poolt on esitatud tsiviilhagi 1800 krooni suuruses summas seoses jope ja dressipükste rikkumisega. Sellise tegevusega pani O.I toime kehalise väärkohtlemise s.o.
Prokuröri poolt kohtus O.I-le nõutud karistus:
p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus 5 kuud vangistust,
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust.
a s.o 2 päeva vangistust ja ärakandmisele kuulub 4 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel vabastada O.I mõistetud vangistusest tingimisi 18-kuulise katseajaga, mille kestel on ta kohustatud järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
septembriks 2009. a kannatanu R M'ale kuriteoga tekitatud kahju 1800 krooni. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal 3 Ärakiri 1-09-3697 tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab O.I süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi - kannatanu R M poolt on esitatud tsiviilhagi 1800 krooni suuruses summas seoses tema jope ja dressipükste rikkumisega. Hagi on hüvitamata. Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele ja kuriteoga tekitatud kahju tuleb A.Tooemmägi`lt kannatanu kasuks välja mõista. Eesti Haigekassale on hüvitamata ravikulud ja ajutise töövõimetuse hüvitis kogusummas 4961 krooni /tl 9/. Asitõendid - kannatanu R M'ale kuuluvad jope ja dressipüksid, mis asuvad kriminaalasja juures, tuleb peale tsiviilhagi tasumist anda O.I-le. Tõkend. O.I suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 68/, mis tuleb peale kohtuotsuse jõustumist tühistada. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi-mõistetu Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb O.I-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6525 krooni (1,5 x 4350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale T. Liiva O.I kaitsmise eest makstud tasu 1640,20 krooni /tl 100-102/ ja kohtuistungi tasu 1292 krooni 10 senti, kokku 2932 krooni 30 senti. Kaitsja taotles kohtuistungil, et kaitsjatasust jätta riigi kanda sõiduaja tasu ja autokulu. Prokurör oli taotlusega nõus. Kohus leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele ja O.I-lt tuleb kaitsjatasuna välja mõista 643 krooni 10 senti ja riigi kanda jätta 2289 krooni 20 senti. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.