1-08-7834/6

Ärakiri 1-08-7834 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Haapsalu kohtumaja Kohtuistungi toimumise aeg
3. aprill
4. a Kriminaalasja number 1-08-7834 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Prokurör Ülle Tamm Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametnik Rein Merila erakorraline ettekanne taotlusega pöörata F.Z-ile (elukoht *, ik xxx, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *) Pärnu Maakohtu 19.06.2008 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele RESOLUTSIOON
5. Jätta rahuldamata Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku R. Merila taotlus, kuna F.Z on talle Pärnu Maakohtu 19.06.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse – 178 tundi üldkasulikku tööd- ära kandnud.
6. Edastada määruse koopia F.Z-ile, prokurörile ja kriminaalhooldajale. . Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 19.06.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-7834 mõisteti F.Z süüdi Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise korras eelvangistuses viibitud aeg 19.04.2008, s.o 1 päev, mistõttu ärakandmata karituseks loeti vangistus 2 kuud 29 päeva. KarS § 69 lg 1, 3 alusel 1 Ärakiri 1-08-7834 asendati mõistetud ärakandmata 2 kuu 29 päevane s.o 89 päevane vangistus üldkasuliku tööga 178 tundi. F.Z-ile määratud 178 tundi üldkasulikku tööd tuli ära teha 9 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 27.06.
8. Kohus määras, et F.Z teostab üldkasulikku Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ning kohustub täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ja saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. F.Z oli allutatud käitumiskontrollile alates 27.06.2008 kuni 26.03.
9. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 01.04.
10. a saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku R. Merila erakorraline ettekanne, mille kohaselt kriminaalhooldusalune F.Z hoidub kõrvale üldkasuliku töö (edaspidi ÜKT) tegemisest. Ettekande esitamise põhjus. Kriminaalhooldaja poolt koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava järgi oli F.Z kohustatud alustama tööd alates
11. augustist 2008 ning lõpetama selle 11.03.
12. Ajakavaga tutvus F.Z 06.08.2008 ning oli nõus selle järgi tööle hakkama, seda oma allkirjaga kinnitades. Kohustuse täitmisega tekkisid F.Z kohe probleemid, sest ta käis Soomes tööl. Lepiti kokku, et tuleb 03.12.
13. a koju ja alustab üldkasulikku tööd teostama. F.Z lubatud ajal tööle ei tulnud ja oma mitteilmumise põhjustest kriminaalhooldajale ei teatanud. Samuti ei käinud ta igakuistel kohustuslikel registreerimistel, olgugi, et ta oli igal kuul üks nädal kodus. Kriminaalhooldaja arvates oli ÜKT mittetäitmise peamiseks põhjuseks F.Z laiskus ja vastutustundetu suhtumine temale antud kohustuste täitmisse. Esmasel kohtumisel ja hilisemates vestlustes selgitas kriminaalhooldaja F.Z-ile temale määratud ÜKT töötundide täitmise vajalikkusest ja tagajärgedest, mis järgnevad sellele, kui töö jääb tähtajaks tegemata. Samuti on F.Z 23.07.
14. a tutvunud KarS § 69 alusel määratud üldkasuliku töö tegija õiguste ja kohustustega, ning seda oma allkirjaga kinnitanud. 27 märtsiks
15. a oli F.Z poolt täidetud vaid 66 ÜKT töötundi. Tegemata jäi 112 tundi. Kokkuvõte kriminaalhooldusaluse seletustest. Oma seletuses ütleb F.Z, et käis Soomes tööl ja kui koju tuli, hakkas sõpradega viina jooma ning ei saanud sellepärast tööd teha. Kriminaalhooldaja hinnang üldkasuliku töö tegemisele. Vastavalt 27.06.
16. a Pärnu Maakohtu kohtuotsusele pidi F.Z KarS § 69 alusel
17. märtsiks
18. a teostama kriminaalhooldaja poolt koostatud tööajakava järgi Haapsalu Tööotsijate Ühingu korraldusel 178 tundi üldkasulikku tööd, järgides ühtlasi KarS § 75 alusel kontrollnõudeid. Kriminaalhooldaja poolt koostatud tööajakava alusel oli F.Z kohustatud alustama tööd alates 11.08.
19. a, kuid kohustuse täitmisega tekkisid hoolealusel probleemid, millised olid seotud määratud päevadel tema poolt tööle mitteilmumisega. Viimasel vestlusel tunnistas F.Z kriminaalhooldajale, et ÜKT mittetäitmise põhjuseks oli siiski tema enda süü, kuna ta ei võtnud määratud kohustust tõsiselt ning seetõttu ka mõistab, et peab temale määratud reaalset vangistust kandma minema. Kontrollnõuete täitmine oli ka väga puudulik. Alati pidi talle helistama ja meelde tuletama, et on vaja tulla kriminaalhooldaja juurde vestlusele. Ajavahemikus 03.12.
20. a kuni 04.03.
21. a ei käinud ta kordagi kriminaalhooldaja juures ja ei teatanud mitteilmumise põhjustest. Telefon oli kogu aeg välja lülitatud. Kriminaalhooldajaga kohtus uuesti 04.03.
22. a ja peale järjekordset selgitustööd oli ta nõus järgmisel päeval tööle asuma ja seda ka üllataval kombel tegi. Temale määratud tähtajaks tegi ta ära 66 töötundi. Juhendaja, Taavi Käsk, jäi temaga väga rahule ning ka F.Z sattus nii hoogu, et tahtis aina edasi töötada, olgugi, et temale määratud üldkasuliku töö teostamise tähtaeg oli möödas. 2 Ärakiri 1-08-7834 Kriminaalhooldaja ettepanekud põhjendustega. Pöörata karistus täitmisele. Kuna kriminaalhooldusalune F.Z hoidus kõrvale üldkasuliku töö teostamisest, siis juhindudes KrHS § 31 ning KarS § 69 lg 6 sätetest teeb kriminaalhooldaja ettepaneku saata kriminaalhooldusalune F.Z temale Pärnu Maakohtu 16.06
23. a otsusega nr 1-08-7834 mõistetud ja ärakandmata 56 päeva pikkust (s.o 112 teostamata ÜKT tundi) vangistust kandma. Kriminaalhooldaja teatas kohtuistungil, et 21.04.2009 sai F.Z kõik ÜKT tunnid tehtud. F.Z , kes kaitsja osavõttu ei soovinud, andis kohtuistungil ütlusi, et oli seal ajal Soomes pikad päevad tööl ja kui Eestisse tuli, sai sõpradega kokku, praktiliselt kohe hakkas jooma ja enne kaineks ei saanud, kui Soome tagasi läks. On suured alkoholiprobleemid. On nüüd Soomes ametlikult tööl ja Eestis haigekassat ei ole ja seetõttu ei ole arsti poole abi saamiseks pöördunud, kriminaalhooldajaga tegid küll mingeid pabereid. Nii see läks kuni tähtaeg kätte hakkas jõudma ja siis ei jõudnud enam tähtajaks ära teha. Vahepeal ei käinud ka registreerimas, oli Soomes kolm kuud, Eesti telefoninumber oli väljas, kriminaalhooldajale teada ei andnud, miks ei ilmunud. Algul polnu kriminaalhooldaja numbrit, siis ei tea, miks ei helistanud. Sai aru, et ÜKT tegemise ajal rikkumistel on üks tagajärg – tuleb vangi minna. Prokurör leidis kohtuistungil, et ei ole varem kokku puutunud küsimusega, kui isik teeb ÜKT tunnid ära ettenähtud tähtajast hiljem. Prokuratuuri on saabunud kriminaalasi, kus F.Z on kahtlustatavaks. Prokurör palus kriminaalhooldaja ettekannet mitte rahuldada ja seda mitte põhjusel, et isikul on ÜKT tunnid tehtud, vaid tuginedes Tallinna ringkonnakohtu 23.03.2009 määrusele nr 109-
24. Määruses on kirjas, et kui isik paneb toime karistuse kandmise ajal raskeima rikkumise ja see puudutab uut tahtlikku kuritegu, hiljem karistused liidetakse ja mõistetakse üks liitkaristus. Sellele tuginedes palus prokurör kriminaalhooldaja ettekannet mitte rahuldada ja mitte saata F.Z karistust kandma. Kohtu seisukoht KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotluses toodud rikkumised – registreerimisele mitteilmumine ja ÜKT-st kõrvalehoidumine - F.Z poolt on tõendamist leidnud. Tõendatud on ka asjaolu, et F.Z kohtuotsusega määratud tähtajaks 26.märtsiks 2009 tegi ära talle mõistetud 178 tunnist üldkasulikust tööst 66 tundi ja kriminaalhooldajal oli erakorralise ettekande esitamiseks alus olemas. Kohtule on esitatud tõend, et F.Z jätkas ka peale kohtu poolt määratud tähtaja möödumist just üldkasuliku töö tundide tegemist ehk kohtuotsusega määratud karituse kandmist. Kohtuistungi toimumise ajaks oli F.Z tehtud 178 tundi üldkasulikku tööd ehk täpselt kohtu poolt määratud tundide arv. Kohus leiab, et ka F.Z poolt peale kohtu poolt määratud tähtaja möödumist tehtud üldkasuliku töö tunnid tuleb arvata kantud karistuseks. F.Z tegi seda tööd just nimelt karistuse kandmiseks ja tal lasti seda tööd ka teha peale tähtaja möödumist. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole asjakohane prokuröri poolt viidatud Tallinna ringkonnakohtu lahend, kuna seal käsitletud probleemid ei käsitle üldkasuliku töö tegemist. Kohus leiab, et asjakohane on Tallinna ringkonnakohtu 07.10.2008 kohtumäärus nr 1-07-1657, kus arutuse all oli just tähtajaks tegemata üldkasuliku töö asendamine vangistusega. Määrusest tulenevalt teostas isik ka sel juhtumil üldkasulikku tööd peale kohtu määratud tähtaja saabumist ja Ringkonnakohus on selle kohta leidnud, et :“ see, et K.T on jätkanud üldkasuliku töö tegemist ka määruskaebuse läbi vaatamise ajal, vähendab vaid isikule mõistetud ja ärakandmata karistuse aega, kuid ei õigusta kuidagi isiku eelnevat käitumist“. Kuna eelkirjeldatud juhtumi puhul isik teostas üldkasulikku tööd veel ka ajal kui 3 Ärakiri 1-08-7834 maakohtu määrus oli tehtud ja asi oli Ringkonnakohtu menetluses, arvestas Ringkonnakohus ärakantud karistuseks ka kahe kohtuistungi vahelisel ajal (peale kohtu määratud tähtaega ) tehtud üldkasuliku töö tunnid. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata just põhjusel, et F.Z on kohtu poolt määratud karitus 178 tundi üldkasulikku tööd kantud ja ära kandmata karistust, mida täitmisele pöörata, enam ei ole. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4