Obsah (4)

§ 238§ 173§ 318§ 37

1-08-15087 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02 veeberuar 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-15087 (08230101311) Kohtunik Märt Toming Kohtuistung

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada F.K-le mõistetud karistuse, so 2 aastase vangistuse ärakandmist alates F.K kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 15.08.
3. F.K suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
4. F.K-lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 4761 (neli tuhat seitsesada kuuskümmend üks) krooni ja 30 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.K , 1-08-15087, kaitsjatasu“. 8. F.K-lt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedpank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „F.K , 1-08-15087, sundraha“. 9. F.K-lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisisasutusel ekspertiisi GE-0923-07/2367 tegemisel tekkinud kulu 4380 (neli tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.K, 1-08-15087, DNA ekspertiis“.

1. TA esitatud tsiviilhagi 100 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning F.K-lt TA kasuks 100 (ükssada) krooni. välja mõista
2. AJ esitatud tsiviilhagi 3500 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning F.K-lt AJ kasuks 3500 (kolm tuhat viissada) krooni. välja mõista
3. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: F.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 28.01.2008.a kella 07.00 paiku Tallinnas, XXX asuva maja hoovis ründas TA't, tõukas ta pikali, hakkas peksma kannatanut rusikatega näo piirkonda, võttis kannatanult ära mobiiltelefoni Samsung SGH-U600 ja kimbu võtmeid kogumaksumusega 100 krooni. Kannatanule tekitati kahju summas 4600 krooni. 2 Samuti tema, 18.11.2007.a kella 23.00 paiku Tallinnas, XXXasuva kooli juures küsis AJ käest sigaretti, raha ja mobiiltelefoni, peale raha küsimist lõi kannatanule ühe korra rusikaga vastu näo vasakut poolt, põsesarna ja põse pihta, pärast seda AJ kukkus, ning siis F.K lõi teda veel mitu korda jalaga vastu rindkeret ja nägu, mille tulemusena tekkisid nahamarrastused kannatanu vasakule näopoolele vasaku kulmu kohale, vasakule põsesarnale, põsele. Peale jalaga löömist võttis F.K AJ seljast ära musta värvi nahast jope, mille sisetaskus olid s/a XXX registreerimismärgiga XXX tehniline pass, kindlustuspoliis, avaldaja nimele väljaantud EV juhiluba, avaldajale kuuluv mobiiltelefon Samsung X600 ja võtmekimp. Tekitati kannatanule kahju summas 6200 krooni. Oma tegevusega pani F.K toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõraste vallasasjade äravõtmise nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Samuti süüdistatakse teda KarS § 215 lg 2 p 1 järgi sätestatud kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, ajavahemikul 20.04.2007 kella 17.15 kuni 21.04.2007 kella 08.30 ärandas Kiviõlis garaažikooperatiivi ees seisnud VK kuuluva s/a XXXregistreerimismärgiga XXX. Kahju 95000 krooni. Auto leitud avariilises seisukorras 21.04.

1. Seega kasutas F.K omavoliliselt ajutiselt võõrast vallasasja selle omastamise eesmärgita isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.t. pani toime KarS § 215 lg 2 p l järgi sätestatud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav F.K seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kannatanu Viktor Kozlov seletas, et ostis auto turult ning mingeid dokumente, mis kinnitaks sõiduki eest tasutud summat, ei ole. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 28.01.2008 koostatud kannatanu TA ülekuulamisprotokolli kohaselt 28.01.2008 kella 01.00 paiku Sitsi tn 9 maja hoovis ründas kannatanut selja tagant temale tundmatu meesterahvas, kes lükkas ta esialgu pikali. Kannatanu üritas eest ära joosta. Meesterahvas sai ta kätte, tõmbas teda kapuutsist ja peksis teda rusikatega näo piirkonda. Meesterahvas ei nõudnud kannatanult midagi. Kannatanu hakkas meesterahvaga rääkima, püüdis teda maha rahustada. Kannatanu hakkas karjuma abi saamiseks. Kannatanu käed olid taskus. Meesterahvas käskis tal käed taskust välja tõmmata, võttis kannatanu põuetaskust mobiiltelefoni Samsung, väärtusega 4500 krooni. Vaatas kannatanu ID kaarti. Löömise tagajärjel oli kannatanul huulel haav, vigastused näol ja tal löödi ka hammas välja. (t/l 2-5) 08.02.2008 koostatud kannatanu TA ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kannatanu lisada, et lisaks telefonile varastati temalt ka kimp võtmeid. Enne löömist meesterahvas rääkis temaga aga kuna ta ehmus, siis ei saanud ta aru, mis meesterahvas tahab. Meesterahvas lõi teda alles siis kui ta hakkas appi karjuma. (t/l 6-10) 08.02.2008 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis TA ära fotol nr 2 kujutatud F.K ära inimese, kes 2008.aasta jaanuari lõpus röövis teda XXX hoovis, Tallinnas. Kannatanu tundis ta ära kehaehituse, soengu (juuste) ja näojoonte järgi. Äratundmiseks esitati fotol nr 2 F.K. (t/l 11-14) 3 13.02.2008 koostatud tunnistaja JN ülekuulamisprotokolli kohaselt jaanuari lõpul, hommikul, tuli tema poole koju Jevgeni. Ta tegi ettepaneku osta temalt 500 krooni eest telefon. Selgitas ta seda sellega, et see on tema telefon, kuid on vaja raha. Telefon oli Samsung, see meeldis tunnistajale ja ta ostis selle. Ženjat teab ta umbes aasta. Samuti ütles ta, et tal on kodus selle telefoni mälukaart ja kui ta soovib, siis ta müüb talle selle 100 krooni eest. Tunnistaja ostis ka mälukaardi. (t/l 16-19) 13.02.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaatluse objektiks mobiiltelefon Samsung SGH-U600 mõõtudega 100 mm x 45 mm x l0mm; tumehalli värvi, ilma antennita. Telefoni klahvid olid halli värvi. Korpuse peal üleval oli kirjutatud "Samsung". Mobiiltelefon oli välja lülitatud. Imei-kood XXX. Kõnekaart puudus. Mobiiltelefon oli lahtitõmmatav. (t/l 20) 19.02.2008 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunnistaja JN tundis fotol nr 2 kujutatud F.K ära isiku, kes on tema tuttav Ženja, kes müüs talle mobiiltelefoni Samsung. (t/l 21-25) 19.11.2007 koostatud kannatanu AJ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 18.11.2007 kella 23:00-i paiku läks ta mööda Kopli tänavat linna suunas, XXX asuva kooli juures astus tema juurde üks vene keelt kõnelev meesterahvas ca 180 -185 cm pikk, keskmise kehaehitusega, ca 30-35 aastat vana, satäänide sirgete poolde kõrva ulatuvate juustega. Ta küsis temalt sigaretti. Kannatanu jäi seisma ja ulatas talle sigareti. Ta nõudis peale seda, et annaks ära oma rahakoti, raha ja mobiiltelefoni. Kannatanu keeldus, mille peale meesterahvas lõi teda ühe korra rusikaga vastu näo vasakut poolt, vastu põsesarna ja põske. Kannatanu tahtis tema löögi eest kõrvale keerata ning kaotas tasakaalu ja kukkus tänavale pikali paremale küljele ja selle tagajärjel lõi ära parema käe küünarnuki. Siis lõi ta teda mitu korda jalaga vastu rindkere ja nägu, mille tulemusena tekkisid nahamarrastused vasaku näopoole vasaku kulmu kohale, vasakule põsesarnale, põsele, samuti tekkisid nendele kohtadele verevalumid. Löökide ajal tundis kannatanu tugevat füüsilist valu, kukkumise tagajärjel valutas parema käe küünarnukk. Peale jalaga löömist võttis ta kannatanult seljast ära musta värvi nahast jope maksumusega 3000 krooni. Jope sisetaskus olid tal s/a XXX registreerimismärgiga XXX tehniline pass ja kindlustuspoliis, tema nimele väljaantud EV autojuhiluba ja talle kuuluv mobiiltelefon. (t/l 28-30) 19.11.2007 koostatud isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt 18.11.2007 kella 23:00-i ajal XXX kooli juures lõi tundmatu meesterahvas AAJ algul ühe korra rusikaga vastu näo vasakut poolt, vastu põsesarna, põske, mille tulemusel kaotas AJ tasakaalu ja kukkus paremale küljele tänavale maha. Kukkumisel sai põrutada parema käe küünarnukk, mis valutab selle tulemusel. Peale AJ kukkumist lõi tundmatu meesterahvas teda mitu korda jalaga keha rindkerepiirkonda ja näo vasakule poole. Löökide tagajärjel tekkisid nahamarrastused näo vasaku kulmu kohale, põsesarnale ja põsele, samuti samadesse kohtadesse tekkisid verevalumid. Muid kehavigastusi ei tuvastatud. (t/l 31-32) 07.12.2007 koostatud jälitusprotokollist kohaselt telefoni, IMEI koodiga XXX, teostatud kõneeristustest ajavahemikul 18.11.2007-29.11.2007 EMT AS, Tele 2 Eesti AS ja Elisa Mobiilsideettevõtted AS võrgus nähtus, et peale röövimise toimepanemist oli mobiiltelefon kasutusel 19.11.2007 kella 07.40 kuni 29.11.2007 kella 20.27 ning telefoni sees oli kõnekaart numbriga XXX (omaniku ega kasutajat tuvastada ei õnnestunud). Vahepeal, 22.11.2007-25.11.2007, kasutas antud IMEI-koodiga telefoni abonent numbriga XXX (omaniku ega kasutajat tuvastada ei õnnestunud). (t/l 33) 25.01.2008 koostatud tunnistaja F.K ülekuulamisprotokolli kohaselt kuskil
2. aasta novembris. Varahommikul helistas talle telefoniautomaadist tema tuttav Aleksandr hüüdnimega „Tšugrei", kellega koos kandsid karistust Rummu vanglas alates
3. aastast, tema vabanes
4. aasta veebruaris. Ta pakkus temale ostmiseks mobiiltelefoni, telefoni marki ta ei mäleta. Ütles, et peab telefoni nägema ja siis saab rääkida hinnast ja ostmisest. Umbes 10 minuti pärast tuli ta tema maja juurde oma Dmitri-nimelise tuttavaga. Ta nägi seda Dmitrit esimest korda. Dmitri andis talle 4 telefoni. See oli hõbedase korpusega Samsung, kõnekaarti sees ei olnud. Ta pani sinna sisse oma kõnekaardi (abonentnumber XXX) ja kontrollis, kas telefon töötab. Telefon oli korras. Ta ei küsinud neilt, kust telefon pärit on, sest Aleksandr on narkomaan. Ka Dmitri nägi välja nagu narkomaan ja narkomaanidel on alati vaja raha narkootikumideks ja seepärast müüvad nad sageli asju. Aleksandr ja Dmitri ise ei rääkinud talle sellest telefonist midagi. Nad tahtsid telefoni eest 300 krooni. Tema pakkus maksimumina 200 krooni, millega nad ka nõustusid. Sellest ajast peale kasutab pidevalt seda aparaati. Aleksandr hüüdnimega „Tšugrei" välimus on järgmine: umbes 30-aastane, väikest kasvu - 160 cm pikk, kõhn, mustad lühikesed juuksed, täpsemalt kirjeldada ei oska, sarnaneb narkomaanile. Dmitri on 170-175 cm pikk, Aleksandrist vanem, kõhna kehaehitusega, täpsemalt kirjeldada ei oska, sest ei vaadanud teda tähelepanelikult. Aleksandrit näeb ta perioodiliselt Koplis Sitsi trammipeatuses. Pärast seda, kui Aleksandr müüs talle telefoni, nägi teda veel, lihtsalt teretasid, kuid ei suhelnud ja rohkem ta tema juures ei käinud. Võimalik, et ta ise andis Aleksandrile oma mobiiltelefoni numbri ning tema numbrit teavad paljud. (t/l 36-39) 25.01.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaatluse objektiks mobiiltelefon Samsung X640, mõõtudega 85 mm x 40 mm x 18mm; tumehalli värvi, ilma antennita. Telefoni klahvid oli halli värvi. Korpuse peal üleval oli kirjutatud "Samsung". Mobiiltelefon oli välja lülitatud. Imei-kood XXX. Kõnekaart puudus. Mobiiltelefon oli lahtitõmmatav. (t/l 40) 06.02.2008 koostatud tunnistaja AM´i ülekuulamisprotokolli kohaselt
5. aasta novembris ei töötanud ta kusagil. Tol ajal elas ta mahajäetud majas Tedre tänaval Kristiine linnaosas. Elas seal koos AO. F.K tunneb
6. aastast, nad istusid koos Murru vanglas. Pärast vanglast vabanemist nägi teda 3-4 korda, kohtumised olid juhuslikud, mingisuguseid ühiseid asju neil ei olnud. Paar korda kohtusid temaga Saturni kõrval asuva kasiino juures ja paar korda Sitsi tänaval. Ta ei tea midagi röövkallaletungist, mis toimus
7. aasta novembris Kopli tänaval, kooli lähedal. Ta ei tea midagi mobiiltelefonist, mis varastati röövkallaletungi käigus. Ta ei tea, miks F.K nimetas teda, kui inimest, kes pakkus talle osta mobiiltelefon varahommikul
8. aasta novembris Sitsi tänaval. Siis nad vahetasid oma telefoninumbreid. F.K telefoninumbri pani kirja oma mobiiltelefoni telefoniraamatusse. Varsti pärast seda kohtumist pantis ta oma mobiiltelefoni, kõnekaardi aga kaotas ära. Lisaks sellele ei tea ta ka seda, et ta ostab kokku varastatud telefone. Seepärast ei hakanud ta talle helistama ja pakkuma talle varastatud mobiiltelefoni. Ta pole kunagi tegelenud röövimistega, on tegelenud ainult varastamisega. Tunnistaja tuttavate seas on palju Dmitri-nimelisi noormehi. Kuid F.K antud kirjelduse järgi ei suuda ta kedagi ära tunda. Viimast korda nägi F.K umbes 1,5 kuud tagasi. (t/l 41-44) 15.08.2008 koostatud kahtlustatava F.K ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et enne uut aastat, tõenäoliselt veidi enne keskööd, ta läks üksi mööda Kopli tänavat, oli joonud, nägi purjus meest, kes seisis kooli vastas trammirelsside juures. Ta hõikas teda ja palus sigaretti. Läks tema juurde, andis talle sigareti, aga mees tegi talle ettepaneku juua. Ta arvas, et mehel on alkohol kaasas, aga selgus, et selleks on vaja minna baari, mis asub Tööstuse tänaval. Ütles, et ta ei taha baari minna, kuna ta pea valutab (tal kahtlustatakse peaajuvähki) ja ta tahab värsket õhku hingata. Mees hakkas teda veenma, et ta temaga baari läheks. Ta ei mäleta täpselt, aga ta solvas teda mingi sõnaga ja ta ei kannatanud välja ja lõi labakäe servaga vastu nägu, millest mees kukkus maha. Kui mees maas lamas, hakkas temast eemale minema tee suunas, mida mööda ta oli kõndinud. Mees tõusis sel ajal püsti ja võttis omal jope seljast, viskas maha ja tuli talle peale, ta arvab, eesmärgiga kakelda. Ta ei hakanud ootama, kuni ta teda lööb, vaid lõi esimesena. Ta kukkus ja ütles „ aitab tema peksmisest". Ta ei hakanud teda rohkem puutuma, aga läks tema jope juurde, võttis taskust ära telefoni, aga jope paiskas maja suunas. Telefoni kasutas isiklikeks vajadusteks, kuni ajani, mil ta selle politseile üle andis ülekuulamise käigus antud asjas. 5 Umbes kaks kuud pärast antud vahejuhtumit, kesköö paiku, oli üksi majade õues Sitsi tänaval, tänava alguses. Ta kõndis koju, talle tuli vastu purjus naine, tema oli kaine. Ta süütas viimase sigareti ja viskas tühja paki prügiurni. Naine, kui ta temaga kohakuti oli, palus temalt sigaretti. Ta vastas, et see oli viimane, kuid ta võib lõpu temale jätta. Ta küsis temalt midagi taolist „kas ta on hulkur?", mille peale ta edasi läks, sellele mitte reageerides. Ta haaras tal jope paremalt poolt ja tõmbas enda poole, seejuures jopet katki rebides. Kahtlustatav ei tea, kuidas see juhtus, et tema, pöördel, tabas teda labakäega näkku, üldiselt tahtis ainult tema haardest lahti saada. Ta tegi paar sammu tagasi, komistas ja kukkus. Ta lebas maas, aga kõrval lebas tema käekott, kandekott ja mobiiltelefon. Ta võttis telefoni ja läks edasi. Selle telefoni müüs järgmisel päeval tuttavatele. Kahetseb toimepandut. Psühhiaatri juures arvel ei ole. (t/l 52-57) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 108,60 krooni. (t/l 70) 30.10.2008 koostatud määrusest nähtuvalt lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi oma määrusega kriminaalasjas osaliselt menetluse kannatanu VK tsiviilhagi osas, kuivõrd tsiviilhagi oli tõendamata ega ole põhjendatud. (t/l 92-93) 21.04.2007 koosatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks sündmuskoht aadressil XXX, 1 km, XXX. Kahe sõidusuunaline sõidutee oli lauge kurviga paremale, sõitutee katteks oli kivisillutis, parem poolne rada oli 4,1 m laiune, vasakpoole sõidurada oli 3,1 m laiune, maakonna viit asus 11,2 m kaugusel ning sõidutee pidevast joonest 2,4 m kaugusel algas nähtav rehvijälg, vasaku teepeenra lähedal, mis suundus laugelt teepeenrale. Selle algusest 4,3 m kaugusel ning pidevast joonest 2,3 m kaugusel algas teine rehvijälg, mis ei olnud nii nähtav kui esimene. Jälg suundus 45,7 m pikkuselt, pärast mida olid selged rehvide külglibisemise jäljed (6,4 m). Jälgi oli kaks, sellest jäljest 4,8 m ja tee keskelt 1 m kauguselt algasid teekatte kriipimise jäljed ja sealt algasid ka sõiduteel olevad plastmassi tükid ja klaasikillud. Teepeenral oli sõiduauto XXXregistreerimismärgiga XXX. Sõiduauto külgedel ja katusel oli tugevaid muljumis- ja kriipimisjälgi. Purunenud oli sõiduki esiklaas. Katus oli väändunud ning tagauks oli ülesse kerkinud. Salongi armatuurlaua keskkonsoolist oli ära rebitud audio süsteem, juhtmed rippusid. (t/l 94-102) 21.04.2007 koostatud kannatanu VK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 21.04.2008 kella 08.30 paiku helistati kannatanu mobiiltelefonile politsei poolt ja küsiti, kus asub tema sõiduauto XXXregistreerimismärgiga XXX. Kannatanu vastas, et auto asub Kiviõlis garaažis. Ise oli samal ajal kalal Lahepea järve ääres Kolkja küla lähistel. Tema garaaž asub Kiviõli linnas tänavas. Helistas abikaasale ja palus kontrollida garaaži. Garaaz oli tühi. Kella 12.00 paiku jõudis ise Kiviõlisse kontrollis garaaži, kõik lukud olid töökorras. Siis tuli meelde, et 20.04.2007 kella 17.15 paiku sõitsid kalale ja kiirustades ei parkinud autot garaaži vaid jättis välja garaaži juurde. Autol on küll signalisatsioon aga jättis vist sisse lülitamata. Kui sõitis Kiviõlisse siis Jõhvis parklas nägi oma autot. Auto oli täielikult puruks sõidetud. Kes võis tema teadmata sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX võtta kannatanu ei tea. Auto varguse ja sõidukõlbmatuks muutmisega tekitati kannatanule varaline kahju 95000 krooni. (t/l 104-105) 25.04.2007 koostatud kannatanu VK ülekuulamisprotokolli kohaselt selgitab kannatanu täiendavalt, et 20.04.2007.a. kella 17.15 paiku sõitis ta kalale koos oma töökaaslase IS ja sõbraga Aserist AH. Algul pidid minema tema autoga, aga siis panid kõik asjad ringi H XXX, sest temal on suurem auto. Pakkisid ümber tema garaaži ees. Garaaž asub tänaval. Tavaliselt seisab auto tal oma kodumaja ees, seekord pidi ta garaaži panema, aga nii kiireks läks, et jättis garaaži ette seisma ja nagu talle meenub, jäid võtmed süütelukku ja uks ka lukustamata. Sõitsid läbi Roela Rakvere - Mustvee teed pidi Peipsi äärde. Püüdsid õhtul kala ja jäid kannatanu seal asuvasse elamusse hommikuni, kuni politseist helistati, et kus ta auto seisab. Vastas, et garaažis. Tal ei tulnud meeldegi, et auto jäi garaaži ette ja pealegi veel lukustamata ja koos võtmetega. Naine käis kontrollimas, garaaži uksed olid lukus. Politseist öeldi, et ta auto seisab 6 avariilises seisukorras Jõhvi parklas. Selle peale pakkisid asjad kokku ja sõitsid koju, seekord Jõhvi kaudu. Autol oli tavaline kohustuslik liikluskindlustus. Peale kannatanu keegi autot ei kasuta, volitust pole ta kellelegi teinud. Autost oli puudu magnetoola (1200 krooni) ja üle 10 CD-plaadi (700 krooni), taskulamp (100 krooni). (t/l 108-109) 01.06.2007 koostatud jälitusprotokolli kohaselt tuvastati, et telefoninumbrit XXX ei kasutatud ajavahemikul 20- 21.04.2007.a sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX avarii kohal (Tudu sidemastid). Tuvastati, et 21.04.2007 ajavahemikus kella 03.24 04.00 Tudu sidemastidel, mis kuuluvad Tele2 Eesti AS võrgus, olid fikseeritud kõned mobiiltelefonidelt numbritega XXX ja XXX. Number XX kuulub kod. GN, Kiviõli linn, XXX. Ööl vastu 21.04.07 kasutas telefoni tema poeg F.K. Number XXX kuulub Rakvere PO töötajale TL, kes avastas ärandatud sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX ja kell 03.42 helistas numbrile 110 (politsei), ning teatas autoavariist. (t/l 110) 15.06.2007 koostatud kahtlustatava F.K ülekuulamisprotokolli kohaselt ei tunnista ta end kuriteos, milles teda kahtlustatakse, süüdi ning lisab, et nimetatud õhtul küsis tuttavalt poisilt Artjomilt rollerit omale sõiduks. Kella 22 paiku õhtul suundus Rääsa poole, seal elas tema kunagine elukaaslane, kellega neil on ühine laps. Ta oli sealt ära kolinud. Kuna ta alles veebruaris vabanes kinnipidamiskohast, siis tahtis ümbruskonda lähemalt uurida ja seepärast sõitis edasi Rannapungerja poole. Tudulinnas sai tal bensiin otsa ja hakkas jalgsi kodu poole tulema. Nägi teel avariilises seisukorras XXX. Kui ta õigesti mäletab, siis oli juhipoolne aknaklaas mõradega, ta surus selle lihtsalt sisse, et vaadata, kas on autos äkki mõni kannatanu. Autos kedagi polnud. Auto ust ta ei katsunud, ta arvas, et nii tõsise avarii puhul poleks uksed avanenud. Auto põrandal juhi istme juures vedeles tikutops, kuna ta välgumihkel oli tühjaks saanud, võttis tikutopsi endale. Käis veel ringi ümber auto ja puudutas veel vist autokatust. Kas ta autos ka näiteks rooli puutus, kui tikutopsi maast võttis, ei mäleta. Läks auto juurest minema, sammus ikka Kiviõli poole, siis helistas kõigepealt sõbrale ja tahtis ta omale autoga järgi kutsuda, aga kuna ta oli täiesti purjus, ei hakanudki ta talle midagi seletama, ega abi paluma. Helistas oma vennale AN. See kõik võis olla kuskil pärast kell 03.00 öösel. Ta tuli talle kellegi võõra autoga järgi, tõstis rolleri peale ja sõitsid kodu poole. Sõitsid Sonda baari ja pidutsesid seal. Sai tuttavalt eesti poisilt Allarilt, kes elas Sondas, bensiini ja pärast sõitis sellel rolleriga ise baarist koju. Peal venna pole kedagi, kes võiks tunnistada, et ta sealt metsavahelt ta rolleriga peale võttis ja ära tõi. Juhtunust ta kellelegi ei rääkinud. (t/l 111-113) 30.05.2007 koostatud tunnistaja AN ülekuulamisprotokolli kohaselt võib-olla 21.04.07.a. hilisööl helistas talle tema vend F.K ja palus, et ta sõidaks talle järgi mööda Maidla teed teisele poole Maidlat. Ta ütles, et tuleb talle sellele teel vastu. Ta sõitis tumesinisel autol XXX XXX (omanik on IK) vennale järgi. Ta sõitis mööda Maidla teed kuni Oanduni. Seal lõppeb asfalt. Edasi sõitis mööda pinnasteed veel 6-7 kilomeetrit. Zenja oli teel üksinda, mopeedil. Nagu ta aru sai, oli tal mopeediga midagi juhtunud. Vend pani mopeedi auto pagasiruumi ja nad sõitsid Sonda suunas. Tunnistaja ise sõitis Kiviõlli. Vend ei rääkinud talle, kellele see mopeed kuulus. Ka seda ta ei rääkinud, kelle juurde ta läheb. Reede õhtul, st.
9. aprilli õhtul ta venda ei näinud. Ta töötab Tallinnas ja ta ei näinud seda, kui ta koju tuli. Ta nägi venda laupäeva päeval. Mingeid vigastusi ega traumasid tal ei olnud. Ta ei rääkinud talle oma reisist mopeediga. (t/l 117-120) 07.04.2008 koostatud ekspertiisiakti nr GE-0923-07/2367 eksperdiarvamuse kohaselt auto juhiukselt seestpoolt (pakend nr 2, tampoon nr 2) DNA analüüsiks võetud proovist (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) ning auto juhiukselt (pakend nr 1, tampoon nr 1) ja auto juhiukselt (pakend nr 1, tampoon nr 2) DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad F.K võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte VK'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. F.K võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 1,5 x 10"
10. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 6,6 x 10!2 7 inimese kohta. Auto juhiukselt seestpoolt (pakend nr 2, tampoon nr 1) DNA analüüsiks võetud proovist (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) ei õnnestunud määratleda DNA täisprofiili, st kõik analüüsitud DNA lookused ei andnud DNA analüüsil tulemusi. See osaline DNA profiil on nelja tulemusi andnud DNA lookuse osas (kokku analüüsiti 11 DNA lookust) kokkulangev F.K võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid ei ole kokkulangev VK'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. (t/l 123-124) 19.09.2008 koostatud kannatanu ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kannatanu lisada, et talle kuulunud sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX, mille ta sai pärast ärandamist avariilises seisukorras tagasi, oli ta sunnitud maha müüma. Auto eest sai 30 000, auto esialgne väärtus enne avariid oli 95 000, seega on talle tekitatud kahju 65 000 krooni ja sellele summale esitab tsiviilhagi. (t/l 127-128) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud F.K süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanute TA, AJja VK ütlusi, tunnistajate JN ja AMi ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendite vaatlusprotokolle, äratundmiseks esitamise protokolle, jälitusprotokolle, isiku läbivaatuse protokolli, ekspertiisi akti nr GE – 0923-07/2367, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu TA esitanud tsiviilhagi 100 krooni nõudes, milline sisaldab endas võtmekimbu maksumust, mis F.K röövis kannatanult koos juba tagastatud mobiiltelefoniga. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et TA röövis F.K võtmekimbu, kes seda ei ole ka eitanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt F.K-lt TA kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava F.K poolt toime pandud kuriteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 100 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista F.K-lt TA kasuks. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AJ esitanud tsiviilhagi 3500 krooni nõudes, milline sisaldab endas nahast jope, võtmekimbu ja ravi kulude maksumust, mille F.K röövis kannatanult koos juba tagastatud mobiiltelefoniga. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et AJ´ilt röövis F.K nimetatud esemed. Kuigi süüdistatav väidab, et jopet ta ei varastanud, siis faktiliselt võttis süüdistatav kannatanult kannatanule kuulunud vallasasja ja omastas selle, käsutades seda vallasasja oma äranägemisel. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt F.K-lt AJ kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline 8 isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava F.K poolt toime pandud kuriteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 3500 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista F.K-lt AJ kasuks. Kriminaalasjas on kannatanu VK esitanud tsiviilhagi 65 000 krooni nõudes, kuid prokuröri abi on menetluse tsiviilhagi osas lõpetanud ning määrus on senini jõus, kuivõrd seda ei ole edasi kaevatud. Taolistel asjaoludel ei pea kohus võimalikuks mingit seisukohta võtta kannatanu varalise nõude suhtes, kuivõrd kohtueelsel menetlusel on prokurör selles osas menetluse lõpetanud, määrus on jõustunud ja seda ei ole vaidlustatud. Lühimenetluse normid aga välistavad võimaluse võtta kohtuliku arutamise ajal juurde mingeid dokumente, mistõttu ei saa kohus ka prokuröri määrust tühistada ega asuda tsiviilhagi läbi vaatama, kogudes tsiviilhagi tõendavaid dokumente. Samas on selge, et kannatanu kandis kuriteo toimepanemise tõttu ilmselgelt olulist varalist kahju. Seetõttu on kannatanul õigus pöörduda oma varaliste huvide kaitseks kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4 järgi selles, et tema varem röövimise toime pannud isikuna võttis kannatanutelt füüsilise vägivallaga võõraid vallasasju nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt 28.01.2008.a kella 07.00 paiku Tallinnas, XXX asuva maja hoovis ründas TA't, tõukas ta pikali, hakkas peksma kannatanut rusikatega näo piirkonda, võttis kannatanult ära mobiiltelefoni Samsung SGH-U600 ja kimbu võtmeid kogumaksumusega 100 krooni, tekitades kannatanule kahju summas 4600 krooni. Samuti tema, 18.11.2007.a kella 23.00 paiku Tallinnas, XXXasuva kooli juures küsis AJ käest sigaretti, raha ja mobiiltelefoni, peale raha küsimist lõi kannatanule ühe korra rusikaga vastu näo vasakut poolt, põsesarna ja põse pihta, pärast seda AJ kukkus, ning siis F.K lõi teda veel mitu korda jalaga vastu rindkere ja nägu, mille tulemusena tekkisid nahamarrastused kannatanu vasakule näopoolele vasaku kulmu kohale, vasakule põsesarnale, põsele. Peale jalaga löömist võttis F.K AJ seljast ära musta värvi nahast jope, mille sisetaskus olid s/a XXX registreerimismärgiga XXX tehniline pass, kindlustuspoliis, avaldaja nimele väljaantud EV juhiluba, avaldajale kuuluv mobiiltelefon Samsung X600 ja võtmekimp, tekitades kannatanule kahju summas 6200 krooni. Süüdistatav tunnistab end süüdi mõlema kuriteo toimepanemises aga väidab, et mõlemal juhul pöördus tema poole kannatanu sooviga küsida temalt üks sigarett. Süüdistatav väidab, et TA küsis temalt, et kas ta on hulkur, mille peale süüdistatav läks edasi aga kannatanu hoidis temast kinni ja siis haardest pääsemiseks ta juhuslikult lõi teda. Kannatanu kukkus maha ja tema võttis maas lebava telefoni. Samuti küsis süüdistatava käest suitsu ka kannatanu AJ, kes kutsus teda endaga kaasa jooma. Kuna süüdistataval kahtlustatakse peaajuvähki, siis süüdistatav ei tahtnud halva enesetunde pärast kaasa minna ning kannatanu poolt solvangut kuuldes süüdistatav lõi teda. Hiljem võttis maas lebavast jopest telefoni ja jope paiskas maja suunas. Seevastu on mõlemad kannatanud väitnud seda, et nemad süüdistatava poole ei pöördunud. TA sõnade kohaselt tuli süüdistatav lihtsalt tema juurde ja tõukas ta pikali ning kui kannatanu püüdis ära joosta, kasutas süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda ning võttis temalt ära mobiiltelefoni. AJ sõnade kohaselt aga küsis hoopis süüdistatav temalt sigaretti ning nõudis seejärel kannatanult kannatanule kuulunud vallasasju, mille järel kasutas kannatanu suhtes 9 vägivalda ning võttis ära kannatanu vallasasjad. Mõlemal juhul eelnes vallasasjade äravõtmisele vägivald ning kohus asub seisukohale, et vägivalda kasutati kannatanute suhtes vara valduse murdmise eesmärgil, muutes kannatanud vägivallaga vastupanuvõimetuteks. Kohus loeb kannatanute ütlusi usaldusväärsemateks süüdistatava ütlustest, kuivõrd süüdistatava väited on ebaloogilised. Süüdistatava ütlustest võiks teha järeldusi, et mõlemal juhul on kannatanud olnud tema suhtes pealetükkivad, mis aga kannatanute ütlustest ei nähtu. Mõlemal juhul on ka kannatanud jäänud ilma mobiiltelefonidest, millest saab objektiivselt järeldada, et mobiiltelefoni hõivamine ongi mõlemal juhul olnud süüdistatava eesmärgiks. Kuivõrd süüdistataval puudus ka legaalne sissetulek, siis on süüdistatava poolt võõra vallasasja omastamise eesmärk ka arusaadav, sest võõra vara ebaseaduslik omastamine oligi süüdistatava sissetulekuks. Kuivõrd mõlema kannatanu suhtes kasutati vägivalda, mille käigus tekitati tervisekahjustusi ja vägivalla eesmärgiks oli vallasasja üle valduse murdmine, millele järgnes vallasasja äravõtmine, leiab kohus, et süüdistatava, kes on varem röövimise eest karistatud ja kelle karistus röövimise eest ei olnud kustunud, käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona. Peale selle on kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, so võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisena omastamise eesmärgita, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kahel korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega oli süüdistatav isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt ajavahemikus 20.04.2007 kella 17.15 kuni 21.04.2007 kella 08.30 ärandas F.K Kiviõlis garaažikooperatiivi ees seisnud VK kuulunud sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX maksumusega 95000 krooni. Auto leiti avariilises seisukorras 21.04.2007, seega kasutati ajutiselt sõidukit, ehk võõrast vallasasja. Süüdistatav end süüdi antud kuriteo toimepanemises ei tunnista ja väidab, et tema küll nägi 21.04.2007 õhtul Tudulinnas avariilist autot, uurides seda ka lähemalt, kuid tema seda autot ei ärandanud ega sõitnud sellega. Tunnistaja AN ütluste kohaselt 20 aprillil 2007 õhtul ta oma venda ei näinud. Tunnistaja käis vennal järgi 21.04.2007 Oandu kandis ja F.K vigastusi ei märganud. Samas aga nähtub ekspertiisiaktis nr GE – 092307/2367 antud eksperdiarvamusest, et auto juhiukselt seestpoolt DNA analüüsiks võetud proovist (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) ning auto juhiukselt ja auto juhiukselt DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad F.K võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte VK'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Peale selle kasutati liiklusõnnetuse toimumise ajal sündmuskoha läheduses oleva mobiilimasti levipiirkonnas süüdistatava emale kuulunud mobiiltelefoni, millise ema oli ajutiselt andnud kasutada F.K-le. F.K on väitnud, et temal mingeid vigastusi ei olnud ning tema bioloogiline materjal võis sattuda autosse siis kui ta autost tikutoosi võttis. Samas aga nähtub kriminaalasja materjalidest, et autost leiti mitte roolilt, vaid juhiukse siseküljelt süüdistatava verd, mis viitab ilmselgelt sellele, et süüdistatav viibis sõidukis sees ja sai seal ka vigastada, sest vastasel juhul poleks autost tema verd leitud. Arvestades taolisi tõendeid, leiab kohus, et süüdistatava süü VK kasutuses olnud sõiduki omavolilises ja ajutises kasutamises on tõendamist leidnud. Eeltoodud motiividel leiab kohus, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatava süü on õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatavat isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning episoodide rohkusest. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme- kuni viieaastase vangistusega. Kohus peab süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude tehiolusid ja tekitatud varalist kahju arvestades võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, pidades võimalikuks karistuse mõista sanktsiooni alammääras. Sellise karistuse mõistmist peab kohus võimalikuks arvestades toimepandu tehiolusid ja tekitatud suhteliselt väikest varalist kahju. Peale selle on 10 süüdistatavat süüdistatud vaid ühe koosseisulise raskendava asjaolu tunnusel, so korduvuse tunnusel, kuid teda ei süüdistata teiste koosseisuliste tunnustega kuritegude toimepanemises, mis oleks oma olemuselt oluliselt raskemad kuriteod. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 215 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Arvestades asjaolu, et süüdistataval puudub legaalne ja kontrollitav sissetulek ning ta on temale inkrimineeritud kuriteoga tekitanud varalisi kahjusid, milliste hüvitamise kohustus tal lasub, leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust ning süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus. Kuivõrd süüdistatava käitumise tagajärjel muutus sõiduk kasutamiskõlbmatuks ja kannatanule tekitati sellega ka varaline kahju, mis ei ole ilmselgelt väike, leiab kohus, et seda enam on võimatu tema suhtes kohaldada rahalist karistust. Isiku vabadust piirava karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et ka selle kuriteo toimepanemisel esineb vaid üks kvalifitseeriv tunnus ja see on isikutunnus, mistõttu leiab kohus, et ka selle kuriteo toimepanemise eest võib mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatava käitumisest ja inkrimineeritud tegudest saab üheselt järeldada, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, kuulub kogu määratav karistus reaalsele ärakandmisele. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et vaatamata sellele, et inkrimineeritud teod on toime pandud erineval ajal ja erineva tahtlusega, siis leiab kohus, et KarS § 64 lg 1 alusel võib kergema karistuse lugeda kaetuks raskeima üksikkaristusega. Märt Toming kohtunik 11