← Eesti

1-08-10905/5

Ärakiri 1-08-10905 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a Haapsalu kohtumaja Kohtuistungi toimumise aeg
  3. mai
  4. a Kriminaalasja number 1-08-10905 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Prokurör Ülle Tamm Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ülle-Krista Annuk erakorraline ettekanne taotlusega pöörata I.S-ile Pärnu Maakohtu 25.08.
  5. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 108-10905

(08257000300)mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele RESOLUTSIOON
  1. Jätta Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk taotlus rahuldamata.
  2. Saata määruse koopia I.S-ile, prokurörile ja kriminaalhooldusametnikule. talituse Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 25.08.
  3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-10905 mõisteti I.S süüdi Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel 1 Ärakiri 1-08-10905 arvati karistusaja hulka I.S-i eelvangistuses viibimise aeg 23.-25.08.
  4. a, s.o 3 päeva, mistõttu loeti ärakandmata karistuseks 4 kuud 27 päeva vangistust. Ärakandmata 4 kuu 27 päevase vangistuse jättis kohus I.S' suhtes tingimuslikult kohaldamata KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel 18 kuulise katseajaga. I.S määrati katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitama alkoholi. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 25.08.
  5. 07.01.
  6. a esitas kriminaalhooldusametnik Ü.-K. Annuk Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande taotlusega täiendava lisakohustuse määramiseks - osaleda kuni 01.12.2009 sotsiaalabiprogrammis " Mõtlemine ja rehabilitatsioon " individuaaltöö korras. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et I.S ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 12.01.
  7. a määrusega rahuldas kohus kriminaalhooldusametniku taotluse ja määras KarS § 75 lg 4 alusel I.S-ile täiendava kohustuse – osaleda kuni 01.12.2009 sotsiaalabiprogrammis „Mõtlemine ja rehabilitatsioon“ individuaaltöö korras. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 29.04.
  8. a saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk'i alljärgnev erakorraline ettekanne I.S-i kohta. Ettekande esitamise põhjus. Kohustuste mittetäitmine: ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Pärnu Maakohtu 25.08.2008 otsuse nr 1-08-10905 alusel mõisteti I.S KarS § 424 rikkumise eest 18 kuuks kriminaalhoolduse järelvalve alla ning talle määrati kohtu poolt kohustus mitte tarvitada alkoholi. I.S on juba ühel korral katseajal rikkunud kohtu määratud kohustust ja Pärnu Maakohtu 12.01.2009 kohtumääruse nr 1-08-10905 alusel määrati täiendav kohustus - osaleda 01.12.2009 sotsiaalabiprogrammis "Mõtlemine ja rehabilitatsioon" individuaaltöö korras. I.S ise ei teatanud kriminaalhooldajale uutest rikkumistest. Lääne Politseiprefektuuri poolt on koostatud kiirmenetluse otsused 11.03.2009 - KarS § 262 (lärmas joobunud olekus kell 12.15 avalikus kohas Niine tn18 trepikojas), rahatrahv 600 krooni (lisa 1), 17.03.2009 - KarS 262 (kell 20.45 joobes olekus tuigerdas ja lärmas avalikus kohas Aida tn, Samaaria turvakodus), rahatrahv 600 krooni (lisa 2). Kokkuvõte kriminaalhooldusaluse seletusest. Kriminaalhooldusaluse seletuskiri puudub, kuna ise ta antud rikkumistest ei teatanud registreerimistel 23.03.2009 ega ka 13.04.
  9. Kuna tegemist on korduvate analoogsete kohustuste rikkumisega leiab kriminaalhooldaja vajaduse koostada koheselt erakorraline ettekanne ja seletusi rikkumiste kohta võib isik kohtus anda. Kriminaalhooldaja hinnang katseajale. Katseaja algus oli veidi keeruline, kuna ei õnnestunud leida isikut kohtuotsuses märgitud aadressilt. Kriminaalhooldaja teostas kodukülastuse ja vestles endise elukaaslase S. Põlluga ning selgus, et I.S ei ela juba pikemat aega antud aadressil. Endine elukaaslane oli tüdinud I.S-i alkoholilembelisusest ja lubadustest tööl käia ja korralikult elada. Ühel hetkel saabus I.S isiklikult osakonda ja siis 17.09.2008 sai temaga lõpuks kontakti. Tal puudus püsiv elukoht, kaaluti Hiiumaale tagasi minemise variante ja ühe võimalusena pakkus kriminaalhooldaja ka Samaaria Misjoni turvakodusse koha küsimist. Seda ka isik tegi ja alates septembrist elaski ta turvakodus. Turvakodu periood tekitas mingi stabiilsuse isiku elukorraldusse tal on olemas peavari, toit, turvakodus kehtivad kindlad reeglid ja teda rakendatakse ka abitöödel. Detsembris ilmnes tagasilangus alkoholi tarvitamises, ei ööbinud klient ka mõned ööd turvakodus, kuna sealsed reeglid ei luba olla majas alkoholijoobes ja neid reegleid I.S tol korral veel austas. Sügisel vestlustel mainis klient ühel korral enne kohustuse rikkumist, et äkki oleks olnud mõttekam olnud võtta reaalne vangistus kuna hästi tüütu on kriminaalhoolduses 18 kuud käia. I.S käis turvakodu ajajärgul õigeaegselt registreerimas, sest ka sealsed töötajad aitasid registreerimise aegasid meeles. Peale viimast kohtumäärust hakkas olukord minema kriminaalhooldaja hinnangul jälle käest ära. I.S-i lapse ema S. P. kaotas töökoha. Laps ei saanud enam lasteaias käia ja 2 Ärakiri 1-08-10905 lapsega seotud majandus mured tekitasid kliendis pingeid millest ta ka kriminaalhooldajale rääkis. Klient kaalus järjekordselt Hiiumaale tagasi minekut, kuid kokkulepete kohaselt otsustasime enne täita sotsiaalprogrammi lisakohustuse. Aprillis selgus kriminaalhooldajale mõneti ootamatult, et I.S ei ela enam kindla elupaigana Samaaria Turvakodus ja turvakodu juhataja ei ole enam nõus teda hetkel tagasi võtma. I.S rääkis küll kriminaalhooldajale, et on käinud külas Hiiumaal aga ta ei rääkinud seal püsivalt elamisest. Nüüd nähes kiirmenetluse protokolle on ka arusaadav miks turvakodu juhataja leidis, et nad hetkel ei soovi klienti enda majas pidada. Kuna üks kohustuse rikkumine on toimepandud turvakodus, seega enam ei saa rääkida austusest turvakodu reeglite vastu. Poole aastase katseaja jooksul saab vaid kriminaalhooldaja nõustuda I.S-i lapse ema S. P. katseaja alguse kommentaaridega, et mees ei pea üle poole aasta kuskil vastu ja tema alkoholilembus on tõsine probleem. Kriminaalhooldaja ettepanekud põhjendustega. Pöörata karistus täitmisele. Kriminaalhooldaja leiab, et kuna I.S on korduvalt, analoogselt rikkunud katseajal kohtu määratud kohustust ning katseajal on esinenud ka probleeme kindla elukoha omamisega, et saaks teostada kriminaalhooldust siis käesoleva ettekandega taotleb kriminaalhooldaja I.S-ile Pärnu Maakohtu 25.08.2008 otsusega mõistetud karistuse reaalset täitmisele pööramist. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja oma taotluse juurde, leides, et I.S tegelikult ei tunnista, et tal on alkoholiga probleem, oma ebaõnnestumistes leiab ikkagi kellegi endast väljastpoolt. Suhtleja on hea, aga tegelikku tulemust näha ei ole. Tegelikult on see tal pikemat aega kestnud nii, et vahepeal on hea periood ja siis tuleb jälle langus, see ei ole viimasel ajal tekkinud. I.S , kes kaitsja osavõttu ei soovinud, andis kohtus ütlusi, et elab nüüd Hiiumaal ema ja venna juures. Seal on leidnud lõpuks hingerahu ja alates viimasest rikkumisest märtsis ei ole alkoholi tarvitanud. Teeb praegu naabrimehele keldrit, püsivat töökohta ei ole, kuid on lootus tööle saada. Kriminaalhooldajalt on saanud alati nõu küsida. Need rikkumised olid siin Haapsalus, elu turvakodus oli nii närviline ja nii see läks. Oleks pidanud ammu koju tagasi minema. Arvab, et peab ise oma alkoholi tarvitamisest jagu saama, seda ise tahtma, mingid ampullid ei aita. Saab aru, et on kohustus mitte tarvitada alkoholi. Prokurör leidis, et momendil tuleb jätta kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata, et näha, kuidas Hiiumaal I.S-i elu kulgema hakkab. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt Pärnu Maakohtu 25.08.
  10. a otsusele oli I.S kohustatud mitte tarvitama alkoholi. I.S-i ütlustest kohtuistungil selgus, et talle on katseaja olemus ja talle pandud kontrollnõuded ning kohustused arusaadavad. Samuti on talle arusaadavad kohustute rikkumise tagajärjed. Nähtuvalt kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest ei järgi I.S talle käitumiskontrolli perioodiks pandud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. Erakorralisele ettekandele on lisatud väljavõtted Lääne Politseiprefektuuri järgmistest otsustest: - 12.03.
  11. a Haapsalu politseijaoskonna kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2570,09,001102, mille kohaselt I.S 11.03.
  12. a kell 12.15 Niine tn 18-7 Haapsalus joobnud olekus lärmas avalikus kohas Niine 18 trepikojas. I.S pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KarS § 262 järgi (s.o avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine). I.S-i karistati KarS § 262 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut s.o 600 krooni. Otsus jõustus 27.03.
  13. a. - 18.03.
  14. a Haapsalu politseijaoskonna kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2570,09,001224, mille kohaselt I.S 17.03.
  15. a kell 20.45 Samaaria Turvakodus Aida nt 3 Haapsalus olles joobes olekus tuigerdas ja lärmas avalikus kohas. I.S pani sellega toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest karistati teda rahatrahviga 10 trahviühikut s.o 600 krooni. 3 Ärakiri 1-08-10905 Eeltoodu kinnitab üheselt, et I.S ei ole oma käitumismustrit muutnud ja ka kriminaalhoolduse all viibides ei ole suuteline täitma talle kohtuotsusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Samas leiab kohus, et I.S kinnitas et elukoha muutus ja elama asumine Hiiumaale on talle mõjunud positiivselt. Hiiumaale elama asus peale viimaseid pahandusi, peale mida ei ole alkoholi tarvitanud. Loodab leida tööd. Kohus leiab, et I.S elumuutus on veel toiminud väga lühikest aega aj sellest ei ole võimalik veel järeldusi teha, kas isik nüüdseks on tõepoolest endale selgeks teinud, et ilmselgelt alkohol on tema jaoks probleem, millega tuleb tegeleda, et mitte alkoholi tarvitada. Nii kriminaalhooldaja kui I.S kinnitasid, et eelmise kohtumäärusega määratud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis on asutud läbi viima, kuid seda on jõutud teha vaid kahel korral. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et kriminaalhooldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata, et oleks võimalik pikema aja jooksul hinnata elukohamuutuse mõjusid ja et saaks teostada individuaaltöö korras sotsiaalabiprogrammi. Kohus leiab, te praegu ei ole otstarbekas ka katseaja pikendamine ja täiendava kohustuse panemine, kuna eelmise kohustuse täitmine on alles pooleli. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.