) § 121 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud ning
lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 kuu.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõistis kohus D.V-le liitkaristuseks 3 kuud vangistust. Vastavalt
lg 1 ja 3 jäeti vangistus D.V suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et mõistetud ärakandmata 3 kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui D.V 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus määras D.V katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustas teda täitma
lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid ja
lg 2 p-st 2 ja 4 tulenevaid kohustusi - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli kasvatusraskustega õpilaste
Kohus määras D.V-le alljärgnevad kohustused:
sätete kohaldamiseks aga noormehel on vaatamata noorusele juba algatatud kriminaalasju alates 2005 aastast kogunenud 6 ning ta on koolikohustuse mittetäitmisega seoses määratud 2006 aastal üheks õppeaastaks Puiatu Erikooli. Kriminaalhooldaja saab väita, et noorega kontakt saavutati. Vestlustel arutles ta täiesti arukalt ja näha oli soovi tulevikus pahandustest eemale hoida. Ta püüdis oma käitumist parandada ja selle tegevuse reaalseid väikseid samme tunnistavad nii ema kui ka kohalik sotsiaalvõrgustik ( noortekeskus, noorsoopolitsei). Perekonna elukohavahetus Haapsalu linna osutus positiivseks ja tagas noorele kuidagi turvalisema ja rahulikuma oleku. Kuid kahjuks Sandri puhul vajasid muutust väga paljud asjad ja osad muutused olid lihtsalt kohe teostamiseks liiga suured noormehe jaoks. Nagu mõneti näiteks Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis õppimine. Individuaalõppele määrati noormees juba talve hakul, kuna tema käitumisprobleemid ühiselamus ja koolis muutusid sealsete töötajate hinnangul kontrollimatuks. Sandril on diagnoositud 2006 aastal sotsialiseerunud käitumishäire psühhiaatri poolt. Ravimeid noormees ei tarvita aga kriminaalhooldaja soovitusel pöördus perekond regulaarse visiidi mõttes kohaliku psühholoogi poole ja kus käesoleval aastal Sander isegi käis päris mitmed korrad. Sander ise on öelnud, et koos teiste noortega olles hakkab ta tunduvalt rohkem lollitama ja ta ise leidis ka, et ühiselamus elamine ja kodust kaugel õppimine ei ole tema puhul kõige parem lahendus. Samas iseseisev õppimine kodus osutus ka ebaõnnestunuks, kuna noormees ei suutnud iseennast nii palju motiveerida ja ahvatlustele sõpradega hoopis õue minna vastu seista. Sander vajabki individuaalset lähenemist, väga selgeid, konkreetseid piire ja kontrolli. Kahjuks ema kes käib vahetustega tööl, et peret üleval pidada ei suuda seda alati tagada. Kooli sõnul Sander käis oma kodutöid väga lünklikult vastamas, sageli kui käiski koolis viibis kogu aja sealsete sõpradega ühiselamus või küla peal aga mitte koolis. Puudujäägid õppimises olid kuhjunud juba nii suureks, et ta ei suutnud neid enam järgi vastata. Kooli hinnangul ei näinud nad Sandris enam motivatsiooni õppimisega tegeleda ja välistada olukorda kus ta lihtsalt ühiselamu peal lollusi teeb, leidsid nad lahenduse tema koolist eemaldamiseks ja kodukoha piirkonnajärgsesse kooli õppima suunamises. Antud teemat oleme ka Sandriga arutanud pikalt ja ta leiab nüüd ka ise, et tema ainuke võimalus on jätkata õpinguid 2009/ 2010 õppeaastal piirkonnajärgses koolis Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi in klassis. Kui Sander teatas kriminaalhooldajale alkoholi tarvitamise juhtumist, pakkus kriminaalhooldaja noormehele välja võimaluse osaleda 05.05.2009 algavas sotsiaalprogrammi Equip rühmatöödes. Sander oli nõus, kuid rühmatöödesse noormees ei ilmunud ja kui kriminaalhooldaja teda õhtul noortekeskusse otsima läks jooksis Sander lihtsalt kriminaalhooldaja eest ära ja sõbrad aitasid veel valetada, et Sandrit pole siin olnudki, kuigi asutuse töötajad nägid kõike pealt. Kriminaalhooldaja ettepanekud põhjendustega - pöörata karistus täitmisele. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku pöörata D.V-le Pärnu Maakohtu 26.02.2009 kohtuotsusega mõistetud 3 kuuline karistus reaalsele täitmisele. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja oma taotluse juurde. Kriminaalhooldaja leidis, et positiivne muutus on toimunud – D.V on muutunud rahulikumaks, kuid kriminaalhooldust on saanud siiani teostada vaid kriminaalhooldaja initsiatiivil, D.V ei saa aru, et see on tema karistus. 3 Ärakiri 1-09-1186 Peale seda, kui tuli ilmsiks alkoholi tarbimine, siis kriminaalhooldaja määras, et D.V peab osalema rühmatöös, lubas tulla, kuid ei tulnud. See katseaeg ei täida seda eesmärki, et ta hakkaks oma tegude eest vastutama. D.V andis kohtuistungil ütlusi, saab aru, miks kohtus on, sest ei ole täitnud kohtu poolt pandud kohustusi. Kohustused pandi sellepärast, et kinni ei läheks. Ei tohi tarbida alkoholi ega narkootikume ja peab käima koolis. On rikkunud neid kohustusi. Alkoholi tarvitamine on olnud üks kord. Ei tea, miks tarvitas, vaatas, et kõik teised joovad, et võtab siis ka lonksu. Sai aru, et kui kohustusi rikub, et siis tuleb vangi minna, ei mõelnud sellel hetkel selle peale. Visati koolist välja, mängis lolli iga päev. Oli meeles, et kohus kohustas koolis käima. Ma saan aru, et lõppudelõpuks on see, et peab ise karistust kandma. On varem alaealiste komisjonis ka käinud. Pidi tegema ÜKT- d, mingi 50 tundi tegi mingi kahe nädalaga ära või pooleteist nädalaga. Teist korda ei tehtud midagi ja kolmas kord läks Puiatusse. Aasta aega olin Puiatus. Puiatu on vist natuke leebem kui vangla. Puiatus läks nii ja naa. Vahepeal läks halvasti, vahepeal läks hästi. Koolis läks enam-vähem normaalselt, aga teistega suheldes - läks ja ei läinud. Mõni üksik kord on ise käinud kriminaalhooldaja juures. Kriminaalhooldaja jutt selle kohta oli õige. Kodus teeb tööd, näiteks koristab ja niidab muru. Kriminaalhooldaja juures käimine ei murra konti. Ei ole põhjendust öelda miks kohustusi ei täida. Sügisel läheb uuesti kooli, Wiedemani kooli tahab minna, ei ole selle jaoks veel midagi teinud Peale kokkuleppe sõlmimist 05.01 läks järgmine nädal kohe kooli. Päris tükk aega tagasi käis viimati koolis, peale kohut käis paar korda koolis. Bioloogiasse ja matemaatikasse jõudis. Bioloogias on kõik viied, matemaatikas sai mõned kolmed ja kahe. Ühiselamusse sai väga harva. Sööklas sai olla. Ma ei saa koolis käia kui mind välja visati. Ei õppinud ja mängis lolli ja seepärast visati koolist välja. 05.01 oleks pidanud kohe kinni panema. On nüüdseks need lollused lõpetanud. Viimane lollus oligi joomine, pärast seda ei ole midagi olnud rohkem. On plaan, et läheb suvel tööle ja maksab võlad ära, sõbra kaudu saaks tööle. Töö hakkab alles suvel pihta, veavad telliskive. kui see töö saab otsa lennuväljal, siis saaks ema kaudu ka tööle. Alles hakkab rääkima, on kindel, et saab sinna. Kriminaalhooldajaga saab hästi läbi, ei pelga teda. Ei tea, mida kartma hakkas ja ära jooksis kriminaalhooldaja eest. Kriminaalhooldaja pakkus rühmatööd, seal on suuremad mehed ja hakkas põdema, et mis seal toimub. Ei ole seal käinud. Tunneb ise ka, et iseloom on paranenud ja et on kindlamaks muutunud. On lihtsalt sellised sõbrad nüüd, et kui nemad ei tee, siis ei tee tema ka. Koolis raskeks ei läinud, aga ise – kadus viitsimine ära. Matemaatika oli kõige raskem. Keemia oli raske ja, saksa keel. Kui oleks õppinud, siis oleks hakkama saanud. Koduõpe on nii raske tegelikult, aga muud võimalust ei olnudki, et pidid õppima. Tegeles esinemisega seal rohkem. Wiedemannis läheks 8 klassi. Martnas lõpetas 7 klassi, seal ei saanud õpetajatega läbi, aga klassiga sai läbi. Teadis küll, et peab vanglasse minema, aga siis ei mõelnud sellele, nüüd ähvardab vangla ja hakkas kohe teisiti mõtlema. Oma käitumisega rikkus õppimise Vigalas ära. Prokurör toetas kriminaalhooldaja taotlust.
Milliseid täiendavaid kohustusi siis määrata kui inimest kutsutakse, et läbida rühmatöö, ta eirab seda ja ei tule. Tal oli kaks kohustust – õppida, see mis oli jaanuaris räägitud kooliga, see ei kehtinud juba ammu, sest ta ei teinud midagi, et õppida. Pikendada katseaega- milleks- kriminaalhooldaja ei ole tõepoolest lasteaiakasvataja, ka pikem katseaeg ei ole midagi muud kui sama vaev kui siiani. Pöörata karistus täitmisele on juba sellepärast positiivne, sest see on šokivangistuse pikkusega ja alaealistele on see karistuslikult mõjus. Palun S. Kuusemetes saata oma kolmekuist karistust kandma Kaitsja leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ta on nagu mõistnud, et nüüd on asi tõsiseks läinud ja et tuleb hakata korralikult käituma ja kuuletuma. Sander esimest kohustust ei ole rikkunud, see üks lonks viina, mida ta on ise ülestunnistanud ja kahetsenud – seda ei saa küll alkoholi tarvitamiseks nimetada. Peale selle ühe lonksu ei ole ju ka muud tõendit. Selle ühe lonksu võib talle andeks anda ja mis eriti positiivne, pärast seda ei ole ta üldse tarbinud. Teine kohustus4 Ärakiri 1-09-1186 üldharidus või eriala - Sanderi jutust võib aru saada, et selle eriala omandamine oli talle raske. Kui ta seda ka tunnistab, et oli laisk, siis ta saab ka aru, milles viga on. Jaanuarist alates ei ole ta kuritegusid toime pannud. Kriminaalhooldaja kirjelduses ei ole ju niivõrd suuri pahandusi olnud, et peaks ilmtingimata D.V saatma vangistust kandma. Väga oluline on, et Sander on muutunud rahulikumaks, ei saa ju seda muutumist ja paranemist peatada sellega, et paneme ta nüüd vangi selle eest, et ta on muutunud ja paranenud. Kui Sanderi puhul pöörata karistus reaalselt täitmisele, siis äkki hoopis see ei paranda teda vaid rikub hoopis ära. Võib-olla tekivad tal seal halvemad huvid ja halvem seltskond. Nüüd on tal uued sõbrad, üks käib tööl, teine käib koolis ja ka kriminaalhooldaja ei vaielnud sellele vastu. Liiga ennatlik ja ebaotstarbekas on saata teda praegu karistust kandma.
Kohtul on väga raske põhistada vangistust kui kriminaalhooldaja ütleb, et ta on muutunud ja on paranenud. Saaks suvel tööle, see on küll füüsiliselt raske töö, aga tal on huvi selle vastu. Ta soovib minna ka Wiedemanni kooli 8 klassi ja et soovib hakata korralikult õppima. Täiendavaks kohustuseks võib panna, et asuda õppima 01.09 Wiedemanni Gümnaasiumi in klassi. Ta on 15 aastane laps alles. Palun mitte pöörata D.V suhtes karistust täitmisele Kohtu seisukoht Karistusseadustiku (edaspidi
) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt Pärnu Maakohtu 26.02.
Karistuse kandmise aja alguseks lugeda D.V poolt karistuse kandmisele asumine peale kohtumääruse jõusutmist. Kriminaalmenetluse kulud Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale H. Loonde taotluse läbivaatamisel D.V kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu summas 420 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 188 võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise panna vanemale, kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, mida kohus käesoleval juhul alaealise süüdimõistetu D.V osas ka teeb. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.