← Eesti

1-09-10035/2

Obsah (6)§ 238§ 301§ 173§ 126§ 318§ 37

1-09-10035 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22 september 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-10035 (09230101588) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada U.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, so 21.12.2008 kuni 22.12.2008, 20.01.2009 kuni 21.01.2009, so 4 (neli) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates U.I kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 26.01.
  2. U.I suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
  3. U.I KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses

§ 301alusel prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu õigeks mõista.

8. U.I-lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 3258 (kolm tuhat kakssada viiskümmend kaheksa) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.I , 1-09-10035, kaitsjatasu“. 9. U.I-lt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „U.I, 1-09-10035, sundraha“. 10. U.I-lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi nr 19 tegemisel tekkinud kulu 4644 (neli tuhat kuussada nelikümmend neli) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.I, 1-09- 10035, ekspertiisitasu“.

  1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. Asitõendid: kõrvarõngad, mis on pakitud ümbrikku ja asuvad kriminaalasja materjalide juures kuuluvad kui väärtusetud asjad

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

13. Asitõendid: 3 magnetkaarti, mis on tagastatud Transtar T.P. OÜ esindajale PS jätta

§ 126lg 3 p 2 alusel Transtar T.P.

OÜ esindajale PS. 14. Asitõendid: mobiiltelefon №kia 6060, sularaha 828 krooni ja seifi võti, mis on tagastatud OÜ Maave esindajale ASjätta

§ 126lg 3 p 2 alusel OÜ Maave esindajale AS.

  1. TR esitatud tsiviilhagi 41 302 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista U.I-lt TR kasuks 41 302 (nelikümmend üks tuhat kolmsada kaks) krooni.
  2. OÜ Maave esitatud tsiviilhagi 366 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista U.I-lt OÜ Maave kasuks 366 (kolmsada kuuskümmend kuus) krooni.
  3. Transtar T.P. OÜ esitatud tsiviilhagi 150 282.40 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista U.I-lt Transtar T.P. OÜ kasuks 150282 (ükssada viiskümmend tuhat kakssada kaheksakümmend kaks) krooni ja 40 senti.
  4. Tartu Agro ASi esitatud tsiviilhagi 122 933 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning 2 välja mõista U.I-lt Tartu Agro ASi kasuks 122 933 (ükssada kakskümmend kaks tuhat üheksasada kolmkümmend kolm) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: U.I süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu 02.08.2008 viibides Tartus, XXX tuttava TR korteris ja kasutades ära olukorda, et korteri peremees ja tema elukaaslane jäid magama, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt järgmised TR kuuluvad esemed: mobiiltelefon Sony Ericsson koos SIM kaardiga maksumusega 1190 krooni, tossud Salomon nr 43 maksumusega 1092 krooni, halli värvi plätud maksumusega 100 krooni, sularaha 1100 krooni, kiviga kullast sõrmus maksumusega 2500 krooni, klotserkuldsõrmus maksumusega 4000 krooni, kuldsõrmus maksumusega 2000 krooni ning sõiduauto Opel Omega registreerimismärgiga XXX võtmed ning seejärel Tartus, Jaama 183 maja juurest TT nimele ja faktiliselt TR kuuluva sõiduauto Opel Omega registreerimismärgiga XXX maksumusega 80 000 krooni, tekitades vargusega kannatanule varalist kahju kokku summas 91982 krooni; Samuti tema, 21.12.2008 kella 02.00 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas, XXX asuvast OÜ Maave valvuri tööruumist OÜle Maave kuuluvat vara ja nimelt: mobiiltelefon №kia maksumusega 1300 krooni, seifist 1000 krooni sularaha, prožektori maksumusega 124 krooni, turvavest maksumusega 180 krooni, gaasiballooni maksumusega 70 krooni, seifi võti, ruuduline vihik, 2 rulli WC paberit ja 2 rulli käterätikut maksumuseta, tekitades vargusega OÜ-le Maave varalist kahju kokku summas 2674 krooni. Seega U.I isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttes võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteod, mis on kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 4 järgi . Samuti U.I 21.12.2008 ajavahemikul kella 02.00-st kuni kella 05.00-ni isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, töötades valvurina Tallinnas, XXXasuvas OÜ Maave autode tasulises parklas, võttis valvuri tööruumist veoauto võtmed ning võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil üritas kasutusse võtta sinna pargitud Kargoekspress AS-ile kuuluvat veoautot Volvo FH12 registreerimismärgiga XXX koos selle külge kinnitatud haagisega registreerimismärgiga XXX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ei osanud sõidukit käivitada; Samuti tema 21.12.2008 ajavahemikul kella 02.00-st kuni kella 05.00-ni töötades valvurina Tallinnas, XXX asuvas OÜ Maave autode tasulises parklas, kasutades tööruumist võetud veoauto võtmed, võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil võttis ajutisse kasutusse sinna pargitud Transtar T.P. OÜ-le kuuluva veoauto Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX, millega sõitis ringi Harjumaal ja tagasiteel Tallinnasse sõitis Harjumaal Kose vallas Kose alevikus Kuimetsa tee 2 juures kraavi; 3 Samuti tema, 22.01.2009 kella 00.30 paiku tungis ukse luku lõhkumise teel Tartu maakonnas Tähtvere vallas Vorbuse külas AS Tartu Agro garaaži ning võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil võttis ajutisse kasutusse Tartu Agro AS-ile kuuluva traktori NEW Holland 8970 registreerimismärgiga XXX, millega sõitis ringi Tartumaal kuni 22.01.2009 kella 01.39 ajal kaotas tühjenenud rehvide tõttu juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu kraavi perve Rõngu alevikus, kus teda peeti kinni politseitöötajate poolt. Seega U.I , olles isik, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, kasutades ajutiselt omavoliliselt võõra vallasasja, pani toime kuriteod, mis on kvalifitseeritavad KarS § 215 lg 2 p 1 järgi. Samuti U.I, olles 29.06.2007 karistatud Lääne Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74 19 lg 1 alusel rahatrahviga 15 000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, mis on tasumata, seega omades kustumata karistust, taas juhtis 21.12.2008 kella 10.50 ajal Harjumaal Kose vallas Kose-Risti teel mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes; Samuti tema 22.01.2009 ajavahemikul kella 00.30 kuni kella 01.45 juhtis Tartu maakonnas Rõngu vallas Rõngu-Viljandi maanteel traktorit NEW Holland 8970 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Seega U.I , omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime kuriteod, mis on kvalifitseeritavad KarS § 424 järgi . Kohtuistungil süüdistatav U.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kuivõrd prokurör loobus süüdistuses KarS § 424 ettenähtud kuritegude toimepanemises, siis peab kohus süüdistatava selles süüdistuses õigeks mõistma. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 01.08.2008 kuni 02.08.2008 varguse episood 06.08.2008 koostatud kannatanu TR ülekuulamisprotokolli kohaselt 01.08.2008 umbes kella 23:00 paiku tuli tema elukohta Tartus, Jaama 183-46, tema tuttav U.I , kes palus temalt üheks ööks öömaja ja nad jõid koos õlut. Kannatanu läks 00:00 paiku magama. Kalev jäi veel kööki õlut jooma. 02:08.2008 kella 09:30 paiku ärkas kannatanu üles ja märkas, et Kalevit ei ole ja kadunud oli mobiiltelefon „Sony Ericsson" koos SIM kaardiga väärtusega 1190 krooni, Salomoni tossud väärtusega 1092 krooni, plätud väärtusega 100 krooni, sularaha 1100 krooni ja 3 kuldsõrmust väärtusega 8500 krooni ja varastatud oli ka tema kasutuses olnud sõiduauto Opel Omega Caravan registreerimismärgiga XXX, väärtusega 80 000 krooni. Paberite järgi kuulub sõiduauto tema kasuisale. Auto võtmed olid köögis laua peal. Autos olid ID kaart taastamisväärtusega 300 krooni, pass taastamisväärtusega 300 krooni ja juhiluba tema nimele taastamisväärtusega 380 krooni. Kalev on ka varem tema juures paaril korral ööbinud, siis pole midagi kaduma läinud. 02.08.2008 umbes kella 02:00 paiku nägi tema kasuisa, kes töötab taksojuhina, tema maja ees tema sõiduauto sees askeldamas meesterahvast, kes vastas kasuisa sõnade kohaselt Kalevi välimusele. Seoses vargusega on kannatanule tekitatud kahju 92 962 krooni ning selle summa ulatuses soovib esitada ka tsiviilhagi. (kd I t/l 4-7) 4 Keskkriminaalpolitsei informatiivsetest kirjadest ja Ungari Sirene büroo teatest nähtuvalt 19.09.2008 peeti Ungaris Dabases politseikontrolli käigus kinni sõiduk OPEL OMEGA CARAVAN, VIN: XXX. Sõiduk on arestitud ning asub politsei parkimisplatsil. ( kd I t/l 10-14) 21.09.2009 koostatud kahtlustatava U.I ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et augusti alguses 2008.a helistas ta T sõbrannale K ja teda kutsuti T juurde pidu panema. Tarvitasid kolmekesi köögis alkoholi. Mingi moment teised läksid magama. Alkoholijoobes ta ei kontrolli oma tegevust, hiljem ei mäleta juhtunut ja juhtunu meenutamisel tekkivad tal paanikahood, mistõttu käib psühholoogi juures vastuvõttudel. Korterist võttis mobiiltelefoni, sularaha, auto võtme ja jalga pani võõrad tossud. Sõrmuste võtmist ei mäleta. Peale korterist väljumist istus T sõiduautosse Opel Omega Caravan ning hakkas Tallinna poole sõitma, autot ta endale ei tahtnud, sest juhilubasid tal ei ole ja tahtis lihtsalt ringi sõitmiseks kasutada. Opel Omega paak oli kütust täis. Hiljem helises ka see telefon mille oli T kodust kaasa võtnud ja kindalaekasse pannud. Kindalaekas nägi T dokumente. Kuna telefon helises paar korda veel ja talle jõudis pärale, et ta oli võõraid asju võtnud, tekkis tal tugev paanikahoog, mille rahustamiseks ostis poest kanget õlut. Kuna tal palju raha ei olnud, siis pantis Vilde teel Kaja peatuses olevasse pandimajja telefoni 1000 krooni eest. Ta ei julgenud oma teo parandamiseks midagi ette võtta ning sõitis autoga Tallinnast Valga piiripunkti, kust sõitis sihitult edasi. Ühes kohas vigastas auto esistanget, kuna jäi autoga kinni tagurdamisel, autol tekkis ka siduriga probleeme, kuid päris katki midagi ei läinud. Kui Ungaris poodi läks õhtusel ajal, avastas, et avariituled vilguvad ja juhipoolne tagaukse aken oli ära lõhutud ja autost olid kadunud kõik tema riided, telefon, CD plaadid ja kindalaekast olid kadunud ka T dokumendid: ID kaart, pass ja juhiluba. Dabasis tuli politsei teda kontrollima, ta viidi koos autoga politseijaoskonda ning temalt võeti auto ära ning näidati kätte suund, kus asub Budapest ja ta hakkas sinna astuma. Budapestis läks ta Eesti saatkonda, sealt saadeti varjupaika ja hakati otsima võimalust, kuidas ta Eestisse tagasi saata, sest tahtis ise tagasi tulla ning jõudis arusaamisele, et keegi peale tema ei lahenda tema jamasid. Kahetseb väga. (kd I t/l 18-21) 24.04.2009 koostatud kahtlustatava U.I ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et jääb varem antud ütluste juurde. (kd II t/l 14-18) 21.12.2008 kuriteo episoodid 21.12.2008 ja 26.01.2009 koostatud tunnistaja AAülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta valvurina parklas aadressil: XXX. 21.12.2008 tööle tulles avastas, et valvur oli kadunud. Ülemuse käest sai hiljem teada, et kadunud on ka veoauto. Veokil Volvo tuled põlesid ning selle juures seisid kanistrid, mis olid bensiini täis. Tsisternautol oli lahti keeratud voolik, ülemine luuk oli lahti murtud. Valveputkast oli võetud töötelefon, seifi võti, helkuritega vest, gaasiballoon, prožektor ning seifist oli võetud raha 1000 krooni. Sõiduauto Opel Astra tagumine aken oli samuti lõhutud. (kd 1 t/l 23a-26, 94-96) 21.12.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt aadressil XXX, Tallinn, asus piiratud territooriumil parkla. Väravate juures asetses valvuriputka. Putkast vasakul pool oli pargitud s/a Opel Astra registreerimismärgiga XXX. Autos oli lõhutud tagaukse klaas, tagauksel oli näha vigastusi. Auto juures maas fotografeeriti autokummi jäljed. Putka vastas teises reas viimasena pargitud veoauto Volvo registreerimismärgiga XXX. Kabiin oli lukustamata. Vasakul pool oli aken pooleli lahti. Auto taga asetses haagis punast värvi registreerimismärgiga XXX. Haagise juures asetses autotsistern MAZ registreerimismärgiga XXX. Tsisterni kork oli lahti. Tsisterni sees asetses voolik. (kd 1 t/l 27-51) 21.12.2008 koostatud OÜ Maave esindaja AS avaldusest nähtuvalt 20.12.2008 asus tasulises parklas, aadressil: XXX, valvesse U.I . 21.12.2008 helistas AS AA, kes teatas, et valvurit ei ole ja värav on suletud. Kontrollimisel selgus, et ärandatud oli auto 5 registreerimismärgiga XXX ning kadunud olid veel valvuri vest, seifi võti ja gaasiballoon. (kd 1 t/l 60) 29.12.2008 koostatud kannatanu OÜ Maave esindaja AS ülekuulamisprotokolli kohaselt OÜ Maave parkla asub aadressil Tallinn, XXX. Territoorium on piiratud aiaga, väravas on tõkkepuu ja väravad, mis suletakse kell 22.

  1. Väravast umbes 10 meetri kaugusel asub väiksem maja, kus asub valvurite tööruum. Kuuris olid hoiul tööriistad, tol korral olid kuuris hoiul firma Valmax kolm kanistrit. Valvurite tööruumis asetses seif, milles hoidsid töötajad saadud raha, samuti oli seal vahetusraha. Valve üleandmisel fikseeriti ära ka üleantav rahasumma. Valvuri kasutuses oli mobiiltelefon №kia, punase korpusega nr. XXX, hinnaga 1300 krooni. Vahel jäetakse autovõtmed nende juurde hoiule. Seisuga 20.12.2008.a oli parklasse hoiule jäetud kahe sõiduki võtmed, ühe võtmed kuulusid sõidukile XXX ning teised kuulusid sõidukile Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX, mis kuulub firmale Trans Star. U.I töökord algas tal 20.12.2008 kella 07.
  2. Läks Kalevit kella 11.00st kuni kella 13.00ni vaatama, kõik oli korras. Kalevi palvel ta andis talle 200 krooni. Kannatanu helistas Kalevile kella 17 paiku ja kella 22.00 - 22.30 vahel, siis tundus veel kõik korras olevat. 21.12.2008.a hommikul kella 07.00 paiku talle teatas valvur AA, et väravad on kinni, kuid lukustamata, valvuri ruum lukustamata, Valmaxi veoautol registreerimismärgiga XXX põlevad esituled, mõlemad kabiini aknad olid alla keeratud, uksed olid lukustamata. Samuti puudus valvur. Kohale jõudes avastas, et sõiduki registreerimismärgiga XXX juures oli kolm tühja kanistrit, mis enne olid tööriista ruumis, maas oli tühi 2 liitrine plastmassist õlle pudel, valvurite tööruumist puudusid sõidukite registreerimismärgiga XXX ning XXX võtmed, kütuseveokil MAZ registreerimismärgiga XXXoli murtud nii alumine kui ka ülemine tabalukk, puudus voeauto Meredes Benz registreerimismärgiga XXX, kuid oli kohal selle veoauto haagis. Teatas juhtunust politseisse. Tööruumist puudus mobiiltelefon №kia, seifi võti, pihustiga gaasiballoon, hinnaga 70 krooni, valvuri turvavest, hinnaga 180 krooni, prožektor hinnaga 124 krooni. Kella 09.30 paiku talle helistati politseist ja teatati, et veoauto registreerimismärgiga XXX on leitud Kose kandist kraavist. Samuti sai teada, et need võtmed saadi kätte tema valvuri U.I käest, kes oli olnud purjus. Hiljem avastasid, et platsil seisnud traktoristi SMsõiduauto Opel XXX oli vigastatud, puruks oli tagumine aken ja luuk. Käesolevaks ajaks on kannatanu kätte saanud kollase vesti, ruudulise vihiku, WC paberi ning käterätiku. Kokku on firmale tekitatud kahju 2674 krooni, sellises summas soovib esitada tsiviilhagi. (kd I t/l 66-68) 21.12.2008 ja 17.02.2009 koostatud tunnistaja KV´i ülekuulamisprotokollidest nähtuvalt on tal esimesest abielust kaks poega, kes peale emaga lahutamist jäid vastavalt kohtuotsusele tema juurde elama. Lapsepõlves juhtus Kalevil õnnetus, talle tehti mitu operatsiooni. Peale seda hakkas Kalev pidevalt kodunt ära jooksma. Isa käis tal järgi erinevates linnades nii Lätis kui ka Leedus. Kuna asi läks väga hulluks, pöördus psühhiaatrite poole. Kalevi pinginaaber suri Kalevi silme all. Hiljem Kalev käis sanatoorses koolis Kosel. Seal hakkas Kalev toime panema vargusi. Õpingud jäid pooleli. Isa eriti tihti temaga ei suhtle. 21.12.2008.a pühapäeva hommikul kella 07 paiku, tuli tema juurde Viljar ning tõi talle kaks pitsat ning raha 126 krooni ning ütles talle, et raha ja pitsa saatis talle Kalev. Viljar ütles, et Kalev oli käinud suure autoga ning ära sõitnud, et Kalev oli teeotsas kinni jäänud, ning Viljar oli talle ämbriga liiva viinud, et Kalev saaks ära sõita. Tunnistaja riidles Viljariga, et ta Kalevilt auto võtmeid ära ei võtnud ning lasi tal minema sõita. Tunnistaja läks jala Kose Risti, kus Kalev pidi olema. Kraavis oli kaugsõidumasin MB. Kui ta auto juurde jõudis, siis Kalev sättis mingeid riideid kabiinis. Küsis tema käest, miks ta nii tegi, ning tahtis saada autojuhi numbrit ning auto võtmeid. Need andis hiljem politseile üle. Läks putkasse kõneaega ostma, kui ta tagasi tuli, siis Kalevit enam ei olnud. Tunnistaja kutsus politsei. Kalev oli joonud. Peale seda juhtumit pole ta Kaleviga kohtunud. Ta helistas talle, kui ta oli Tartus ning ütles, et teda oli saadetud psühhiaatri juurde, tahtis, et ta talle advokaadi otsiks. (kd 1 t/l 61-62, 98-100) 29.12.2008 koostatud asitõendite vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks punast värvi korpusega mobiiltelefon NOKIa 6060, IMEI XXX, Olerex magnetkaart nr. XXX Transtar T.P.OÜ XXX , Statoili magnetkaart nr. XXX Transtar T.P. OÜ XXX INT 65 11/08, Alexela Uno X magekaart nr. XXX DIES ALL P Transtar 9 11/08 ning sularaha summas 828 krooni. (kd 1 t/l 69-76) 6 29.12.2008 ja 13.01.2009 on OÜ Maave esindaja ASandnud allkirjad, et temale on tagastatud mobiiltelefon, seifi võti ja sularaha 828 krooni. (kd 1 t/l 74, 77) 21.01.2008 koostatud kannatanu Kargoekspress AS-i esindaja M U ülekuulamisprotokolli kohaselt 18.12.2008.a kella 09.00 paiku parkis ta tasulisse parklasse, aadressil Tallinn XXX, veoauto Volvo FH12 registreerimismärgiga XXX. Veoauto võtmed andis parkla valvurile. 21.12.2008.a kella 16.00 paiku läks parklasse ning sai teada, et sõiduauto Volvo registreerimismärgiga XXX võtmed olid just parklasse toodud politsei poolt. Avastas, et aknad olid avatud, uksed olid lukustamata, mõlemalt bensiini paagilt olid maha keeratud kaaned, mõlema paagi juures olid 25 liitrised kanistrid. Auto mootor oli soe, kuid mootor enam ei töötanud, pidur oli maha võetud, ning auto tehniliste andmete näitude järgi oli naha, et auto mootor oli töötanud. (kd 1 t/l 126-128) 14.01.2009 koostatud tunnistaja S M ülekuulamisprotokolli kohaselt 05.12.2008.a pani ta parklasse aadressil Tallinn, XXXsõiduauto Opel registreerimismärgiga XXX, valget värvi. Kui ta auto parklasse pani oli auto täiesti korras. 21.12.2008.a hommikul helistas talle parkla juhataja AS ning teatas, et tema poolt parklasse paigutatud sõiduautol Opel oli lõhutud tagumine klaas. Peale seda sõitis parklasse, kui ta sinna jõudis olid parklas juba politseitöötajad. Ta vaatas üle ning nägi, et sõiduautol oli tagumisel pakiruumi uksel tugev kriimustus, puudus värv, ning katki oli pakiruumi ukse klaas, enamus kilde oli auto juures maas. Tekitatud kahju on korvatud kindlustuse poolt. (kd 1 t/l 79-80) 14.01.2009 koostatud kannatanu Transtar T.P. OÜ esindaja PS ülekuulamisprotokolli kohaselt firmale Transtar T.P OÜ kuulub veoauto Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX, maksumusega 360 000 krooni. Nimetatud sõiduk oli ilma koormata paigutatud Tallinnas XXX asuvasse tasulisse parklasse 20.12.2008.a kella 18.00 paiku. Võtmed jäid valvuri juurde hoiule. Järgmisel hommikul 21.12.2008.a helistati firmasse ning teatati, et eelpoolnimetatud sõidukiga oli tehtud Kosel avarii, ning roolis olnud isik viidi politseisse kainenema. Puksiiriga tõmmati sõiduk kraavist välja. Puksiiritasu esitati Transtar T.P OÜ-le 3188.40 krooni. (kd I t/l 81-82) 19.01.2009 koostatud Transtar T.P. OÜ kalkulatsioonist nähtuvalt veoki MB Actros ärandamise järgne taastamine läheb kokku maksma 147 094 krooni (kd I t/l 84) 15.01.2009 koostatud tunnistaja D M ülekuulamisprotokolli kohaselt 19.12.2008.a parkis ta kella 16.00 paiku veoauto Mercedes Benz reg. Nr. XXX ning haagise 277 DP tasulisse parklasse aadressil Tallinn, XXX, valvuri putka ette. Auto kabiinis oli mitu tanklakaarti, mis olid tuhatoosis, tema kasutas viimati Olerex kaarti. Pinkoodid olid kirjutatud paberitele ning kinnitatud vastava kaardi külge. Võtmed andis valvurile. (kd 1 t/l 85-86) 16.01.2009 tunnistaja DN ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta valvurina firmas Maave OÜ. Tasuline parkla asub aadressil Tallinn, XXX. U.I valvekord algas 19.12.2008.a kella 07.
  3. Parkla territooriumile oli pargitud valget värvi sõiduauto Opel registreerimismärgiga 186 ASV ning kui ta 20.12.2008.a valve Kalevile üle andis, oli auto täiesti korras, mingisuguseid vigastusi tal ei olnud ja tsisternauto registreerimismärgiga XXX küljes olevad voolikud olid keeratud ümber tsisterni peal oleva torni, lukud kinni, auto juures kanistreid ei olnud. Valget värvi veokiga Volvo registreerimismärgiga XXX oli kõik korras. Vahetust üleandes andis ta Kalevile mobiiltelefoni, mis on töötelefon ja seifi võtme, seifi jäi erinevate kupüüridena 1000 krooni, mis oli mõeldud vahetusrahaks. Tema vahetuse ajal andis veoauto MB registreerimismärgiga XXX juht hoiule võtmed, sest auto pidi parklast ära võtma teine juht. Võtmed pani lauasahtlisse. Näitas neid Kalevile. Kui ta järgmisel hommikul kohale jõudis, siis Kalevit kohal ei olnud, oli Kalevi vahetusvalvur Ago ning ütles, et kui ta kohale tuli, siis ta Kalevit eest ei leidnud. Nad Ago ja Antsuga nägid, et territoorium oli veoauto jälgi täis. Puudus veoauto MB registreerimismärgiga XXX, oli vaid järelhaagis, mis seisis valel kohal. Vigastatud oli valget värvi sõiduautot Opel, lõhutud oli klaas ning kraabitud tagumist luuki. Tsisternautol registreerimismärgiga XXXolid lahti keritud voolikud, maas olid näha vooliku jäljed, mis olid suunatud valget värvi Volvo poole, Volvo seisis umbes 5 meetri kaugusel. Samuti oli sellel autol lõhutud tsisterni peal oleva torni kaanel olev tabalukk ning tornist oli sisse pandud voolik, auto juures maas vedeles kanister. Ago ütles, et valget värvi veoautol Volvo registreerimismärgiga XXX mootor töötas ning 7 tuled põlesid. Valvuriruumist puudus seifi võti. Kuuris kanistreid ei olnud, üks neist oli tsisternauto juures ning kaks valget värvi Volvo juures. Valvuri ruumis kapi pealt oli kadunud pakendis prožektor ja gaasiballoon. (kd 1 t/l 87-89) 22.01.2009 koostatud tunnistaja VK ülekuulamisprotokolli kohaselt detsembris 2008 helistas talle U.I ning lubas neile natuke süüa tuua. Kalev tahtis, et ta välja tuleks ning siis nägi, et auto millega Kalev sõitnud oli, oli teelt välja kaldunud. Autoni ta kõndida ei jõudnud, Kalev tuli talle vastu ja tahtis edasi minna poe poole, sest tema isa oli auto juurde tulnud. V läks temaga kaasa. Neile tuli järgi kohalik konstaabel ja Kalevi isa. (kd 1 t/l 90-93) 04.03.2009 koostatud tunnistaja MM´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tutvus ta U.I-ga tööhõiveõppel. Teab, et Kalev sai omale töökoha valvur-klienditeenindajana tasulise parklas. Kalev oli valves tasulises parklas ning tema oli kodus ning jõi natuke alkoholi. Kalev tuli talle järgi valge kabiiniga ja punast värvi furgooniga autol. Auto kohta ta ütles talle, et see on tööauto. Peale seda sõitsid temaga tema töökohta. Ta võttis kodunt kaasa pudeli alkoholi ning nad koos temaga jõid seda. Seejärel läksid samasse autosse. Ilmselt kaotas oma kõrvarõngad autos ära. Tunnistaja ärkas kodus. Isa sõnade kohaselt oli Kalev teda koju toonud suure autoga ning seejärel ära sõitnud. Järgmisel päeval sai V teada, et Kalev oli kinni peetud politsei poolt. Peale vabanemist Kalev rääkis talle, et ta võttis auto, et isale süüa viia ning teda koju viia, sest ta ei tahtnud, et tema ülemus oleks teda Kalevi töö juures näinud, kui ta juhtumisi oleks tulnud. Kalev saatis talle sõnumi 14.01.2009.a kell 14.00 mille sisuks oli „Tere, kas te tunnete U.I , tulge teda tuvastama.“ Sõnum oli saadetud Kalevi telefonilt. Paari päeva pärast helistati talle psühhiaatria kliinikust ning öeldi, et Kalev oli üritanud end üles puua, oli söönud mingeid tablette ning oli olnud purjus. Kalev rääkis talle, et oli grupiga ehitusse tööle läinud, kuid tööots jäi ära ning kõik olid laiali läinud. Tema ei tahtnud Ungarist ära sõita, oli vaadanud linna, päevitanud, niisama ringi vaadanud, sest raha tal oli olnud. Ta oli poodi läinud õlut ostma, kui tagasi tuli, siis oli auto aken katki löödud ning ära varastatud riided, telefon ja raha. Talle ta ütles, et auto seisab Ungari piiril, sest olevat mingi dokument aegunud. (kd 1 t/l 101-103) 16.02.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt vaadeldavaks objektiks oli valgest metallist kõrvarõngad. (kd 1 t/l 104) 23.12.2008 koostatud kahtlustatava U.I ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et töötab valvurina firmas OÜ Meela. Tööle asus 20.12.2008.a kella 07.00, kuna tal on probleeme isaga, ostis omale kaks pudelit kaheliitrist õlut „ Bock". Päeval käis tal tööl tema naine, ning temast jäi maha 0,5 liitrine pudel 40 kraadist jooki. Kõigepealt jõi ära ühe pudeli õlut, seejärel kange joogi ning siis mõtles, et käib isa juures ära. Isal puudub raha toidu ostmiseks. Kuna tal endal liiklusvahend puudub, siis ma otsustas sõita ühe autoga, mis seisis parklas. Võttis väiksema auto võtmed, autoks osutus voeauto Mercedes Bens, võttis haagise tagant ära. Kütet oli. Enne lahkumist võttis seifist ära kogu kassas olemasoleva raha, mida oli 1000 krooni ringis. Tal endal oli natukene üle 100 krooni. Päeval ülemus AS andis talle 200 krooni, mille eest ta ostis kaks pudeli õlut, ülejäänud raha oli alles. Samuti võttis kaasa telefoni. Sõitis Abaja suunas. Kuna ta ei tahtnud ise isale end näidata, siis helistas Viljarile, et ta tuleks kohta kus ta seisma jäi, umbes paarisaja meetri kaugusele majast. Ta tuli kutsutud kohta ning ta andis talle üle isa jaoks ostetud kauba ning peale seda hakkas tagasi sõitma. Viljar läks koju ning tema hakkas Tallinna poole tagasi sõitma. Kose - Ristist enne Tartu mnt. jõudmist vajus auto kraavi. Hakkas otsima, kes tõmbaks auto välja, kuid kedagi ei olnud. Jõi õlut, helistas Viljarile, ta tuli tema juurde koos isaga, kes kutsus kohale politsei. Armatuurlaual oli kolm tanklakaarti - Alexela, Statoil ja Olerex, kui politseitöötajad ütlesid, et ta võtaks autost oma asjad, siis ta haaras ka need kaardid kaasa koos teiste oma asjadega. Ta ise arvas, et ta saab isa juures käidud selle autoga ilma, et keegi auto kasutamisest teada saab. (kd 1 t/l 63-65) 27.01.2009 koostatud kahtlustatava U.I ülekuulamisprotokolli kohaselt ei ole ta toimepannud kuritegu, milles teda kahtlustatakse ja ütlusi ta anda ei soovi. (kd I t/l 133134) 8 24.04.2009 koostatud kahtlustatava U.I ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et jääb varem antud ütluste juurde. (kd II t/l 14-18) 22.12.2008 koostatud tunnistaja AM´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 21.12.2008 märkas ta Kose – Ristil kurvist väljasõitnud veokit, mis oli pidama jäänud vastu puud ning hakkasid seejärel otsima teelt väljasõitnud sõiduki juhti. Esimesed otsingud ei andnud tulemust ning nad pöördusid auto juurde tagasi. Auto juures ootas neid KV, kes teatas, et autot juhtis tema poeg U.I , kes ei oma juhtimisõigust ning on alkoholijoobes. Seejärel asusid nad koos isikut otsima ning leidsid Vardja Ravila teelt koos VV´iga. Isik, tunnistas, et võttis omavoliliselt parklast sõiduki, olles eelnevalt alkoholi tarbinud ning omamata juhiluba. Tagasiteel olevat kaotanud sõiduk juhitavuse ning U.I sõitis kraavi. Koos V läksid traktorit otsima, kes aitaks sõiduki välja tõmmata. U.I ei teatanud juhtunust politseisse ega tööandjale. (kd I t/l 114-118) 22.12.2008 koostatud kahtlustatava U.I ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ning puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut. 29.06.07.a karistas teda politsei joobesjuhtimise eest rahatrahviga 15000 krooni. Trahv oli tal tasutud. Ta ei teadnud, et karistus kehtib. 21.12.08 hommikul kella 08.00-08.30 paiku tarvitas alkoholi, õlut. Sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX rooli istus 20.12.08.a õhtul. 21.12.08 hommikul, kui istus auto rooli, oli teadlik alkoholijoobest. Politsei pidas ta kinni Kose-Ristil, tal tuvastati alkoholijoove 0,65 mg/
  4. Väga kahetseb oma tegu, palub kergemat karistust. Palub võimalusel karistada teda tingimisi vangistusega. (kd I t/l 119-120) 24.04.2009 koostatud kahtlustatava U.I ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et jääb varem antud ütluste juurde. (kd II t/l 14-18) 22.01.2009 traktori omavoliline kasutusse võtmine 22.01.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt tuvastati vaatlusega sündmuskoht Tartu maakonnas, Tähtvere vallas, Vorbuse külas, garaažis. Töökoda asub Tartu -Tallinna mnt pöörates paremale 1, 5-km. Töökoda on I korruseline kivist ehitis, mis on osaliselt piiratud aiaga. Visuaalsel vaatlusel avastati töökoja tagaukse juures süvendjälgedena lumesse kujunenud ühesuguse kuju ning mustriga jalatsijälgi, mis suundusid aia taha. (kd 1 t/l 139-143) 22.01.2009 koostatud liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt 22.01.2009 kell 01:45 Tartus, Viljandi – Rõngu mnt 61,1 km sõitis ärandaja vastu LM 543-421 ja edasi kraavi. Tekitati varaline kahju. (kd 1 t/l 152) 26.01.2009 koostatud SA TÜK teatisest nähtuvalt U.I viibis statsionaarsel ravil SA TÜK Psühhiaatriakliinikus 22.01.2009-26.01.
  5. (kd 1 t/l 154) 22.01.2009 koostatud kannatanu Tartu Agro AS esindaja KK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt Tartu Agro Vorbuse osakond asub Vorbuse külas, mis koosneb töökojast ja garaažidest. Kompleks on piiratud aiaga ja ka valvur on olemas. 22.01.2009.a varahommikul kuskil kella 00.30 paiku öösel oli valvur kuulnud töötava traktori häält ja garaaži juures nägi, et garaaži uksed olid lahti ja üks traktor sõitis läbi traataia minema. Peale seda helistas valvur kohe talle ja traktoristile. Garaaži oli sisse mindud ühest tagumisest otsa uksest, seal olid jalatsi jäljed maas näha. Uks on suletav seestpoolt krambiga, kuid see uks oli lahti tehtud. Garaažist sõideti minema traktoriga New Holland 8970 registreerimismärgiga XXX. Kui S.L oli jõudnud kuskile Rõhu kanti, siis ta teatas, et on traktorile järgi jõudnud. Traktoril oli lahti murdunud esisild, rehvid olid puruks, veljed olid katki. Tartu Agro AS'ile kuuluva traktori New Holland 8970 registreerimismärgiga XXX väärtus käesoleval momendil on 800 000 krooni.(kd 1 t/l 144-145) 9 08.04.2009 koostatud kannatanu KK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt olid traktorid garaažis lukustatud ustega. Traktori remont läks maksma 122 933 krooni. Nimetatud summas esitab Tartu Agro AS tsiviilhagi. (kd I t/l 162-166) 26.02.2009 koostatud tunnistaja AA ülekuulamisprotokollist nähtub, et 22.01.2009.a. varahommikul said nad teate Lõuna PP korrapidajalt, et Tartumaalt Vorbuselt on ärandatud traktor. Märkasid traktorit liikumas Rahinge teel Meeri suunas. Traktori juht eiras peatumismärguannet, peale mida asusid nad traktorit jälitama, tuli informatsioon et traktori juht tahab ennast surnuks sõita. Said loa puruks lasta traktori rehvid, Rõngus keeras juht sõiduki kraavi peale ning peatus. Traktorit juhtis U.I , kes toimetati edasi Psühhoneuroloogia haiglasse Tartus Raja 31 joobeekspertiisi. (kd 1 t/l 156-157) 08.04.2009 koostatud tunnistaja ÜR ülekuulamisprotokolli kohaselt 22.01.2009 oli ta valvurina valves Vorbuse osakonna Tartu Agro AS-is. Kella 23:30 paiku kuulis, et garaažis pandi tööle traktor. Väljas nägi, et ühe traktoriga sõidetakse garaaži taha ning sealt läbi aia põllule. Hiljem avastas, et üks tagumistest ustest oli lahti muugitud, suure värava väike uks oli lahti kangutatud. Traktoriga sõideti üle põllu maantee suunas. Valvur teatas juhtunust politseile. (kd II t/l 158-161) 26.01.2009 koostatud kahtlustatava U.I ülekuulamisprotokolli kohaselt ei ole ta valmis ütluste andmiseks. (kd 1 tl 146-147) 24.04.2009 koostatud kahtlustatava U.I ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et jääb varem antud ütluste juurde. (kd II t/l 14-18) 09.02.2009 koostatud Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 19 eksperdiarvamusest nähtuvalt U.I ei põe vaimuhaigust, kuid tal esines käitumishäirega reaktsioon, mis avaldus demonstratiivses suitsiidkatses ja impulsiivses käitumises. Kuritegude toimepanemise ajal oli ta võimeline oma tegevusest aru saama ja oma käitumist juhtima s.t. ta oli süüdivusseisundis. Käesoleval ajal ta mingit vaimuhaigust ei põe ja meditsiinilist sunnivahendit ei vaja, soovitav ambulatoorne kontroll psühhiaatri juures. Oma psüühilise seisundi tõttu võib ta käesoleval ajal astuda kohtu ette ja kanda karistust. (kd II t/l 10-11) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava U.I süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute T R , OÜ Maave esindaja A S , Kargoekspress AS-i esindaja M U , Transtar T.P. OÜ esindaja P S ja Tartu Agro AS esindaja KK´i ütlusi, tunnistajate AA, KV´i, S M , D M , D N , V K , MM´i, AM´i, AAja ÜR ütlusi, Keskkriminaalpolitsei informatiivseid kirju, Ungari Sirene büroo teadet, kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti, asitõendite vaatlusprotokolle, sündmuskoha vaatlusprotokolli, liiklusõnnetuse akti, SA TÜK teatist, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises, millisest prokurör kohtuistungil ei loobunud, on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava U.I käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli U.I temale inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud ja karistus ei olnud uue süüteo toimepanemise ajaks kustunud. Seega oli U.I KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 02.08.2008 U.I viibides Tartus, XXXtuttava TR korteris ja kasutades ära olukorda, et korteri peremees ja tema elukaaslane jäid magama, võttis järgmised TR kuuluvad esemed: mobiiltelefon Sony Ericsson koos SIM kaardiga maksumusega 1190 krooni, tossud Salomon nr 43 maksumusega 1092 krooni, halli värvi plätud maksumusega 100 krooni, sularaha 1100 krooni, kiviga kullast sõrmus maksumusega 2500 krooni, klotserkuldsõrmus maksumusega 4000 krooni, kuldsõrmus maksumusega 2000 krooni ning sõiduauto Opel Omega registreerimismärgiga XXX võtmed ning seejärel Tartus, Jaama 183 maja juurest TT nimele registreeritud ja faktiliselt TR kuuluva sõiduauto Opel Omega registreerimismärgiga XXX 10 maksumusega 80 000 krooni, tekitades vargusega kannatanule varalist kahju kokku summas 91 982 krooni. 21.12.2008 kella 02.00 paiku võttis U.I Tallinnas, XXXasuvast OÜ Maave valvuri tööruumist OÜ-le Maave kuuluva vara ja nimelt: mobiiltelefon №kia maksumusega 1300 krooni, seifist 1000 krooni sularaha, prožektori maksumusega 124 krooni, turvavesti maksumusega 180 krooni, gaasiballooni maksumusega 70 krooni, seifi võtme, ruudulise vihiku, 2 rulli WC paberit ja 2 rulli käterätikut maksumuseta, tekitades vargusega OÜ-le Maave varalist kahju kokku summas 2674 krooni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse so KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona. Samuti on kohtueelsel menetlusel süüdistatava U.I käitumine kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasja omavolilise ajutise kasutamisena omastamise eesmärgita, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja võõra vallasasja omavolilise kasutamise. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt U.I 21.12.2008 ajavahemikul kella 02.00-st kuni kella 05.00-ni isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, töötades valvurina Tallinnas, XXX asuvas OÜ Maave autode tasulises parklas, võttis valvuri tööruumist veoauto võtmed ning üritas enda kasutusse võtta sinna pargitud Kargoekspress ASile kuuluva veoauto Volvo FH12 registreerimismärgiga XXX koos selle külge kinnitatud haagisega registreerimismärgiga XXX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ei osanud sõidukit käivitada. 21.12.2008 ajavahemikul kella 02.00-st kuni kella 05.00-ni töötades valvurina Tallinnas, XXX asuvas OÜ Maave autode tasulises parklas, kasutades tööruumist võetud veoauto võtmed, võttis ta ajutisse kasutusse sinna pargitud Transtar T.P. OÜ-le kuuluva veoauto Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX, millega sõitis ringi Harjumaal ja tagasiteel Tallinnasse sõitis Harjumaal Kose vallas Kose alevikus Kuimetsa tee 2 juures kraavi. 22.01.2009 kella 00.30 paiku tungis U.I ukse luku lõhkumise teel Tartu maakonnas Tähtvere vallas Vorbuse külas AS Tartu Agro garaaži ning võttis ajutise kasutamise eesmärgil oma kasutusse Tartu Agro AS-ile kuuluva traktori NEW Holland 8970 registreerimismärgiga XXX, millega sõitis ringi Tartumaal kuni 22.01.2009 kella 01.39 ajal kaotas tühjenenud rehvide tõttu juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu kraavi perve Rõngu alevikus, kus ta peeti kinni politseitöötajate poolt. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et U.I käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang, kuivõrd süüdistatavat oli temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemisele eelnevalt karistatud võõra vallasasja omavolilise kasutamise eest ja karistus ei olnud kustunud ning teda süüdistati kolmes võõra vallasasja omavolilise kasutamise episoodis. Seega on tegemist nii juriidilise kui ka faktilise korduvusega ja eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et U.I süü KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendatud ja kvalifitseeritud kohtueelsel menetlusel õigesti. Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kohtuistungil prokurör loobus U.I süüdistusest KarS § 424 järgi seoses 01.07.2009 kehtima hakanud Liiklusseaduse muudatustega, millest tulenevalt muutus ka KarS § 424 kuriteokoosseis. Eeltoodust tulenevalt peab kohus lähtuma

§ 301

nõudest, mille kohaselt prokuröri poolt süüdistusest loobumise korral peab kohus menetlust jätkamata tegema õigeksmõistva otsuse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida KarS § 424 süüdistuses kogutud tõendeid ja mõistab süüdistatava temale KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses menetlust jätkamata õigeks. Kohtueelsel menetlusel on T R esitanud tsiviilhagi 41302 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud esemete maksumust, varastatud sõiduauto tagasitoomisel tekkinud transpordikulusid ja remondi kulusid. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt U.I-lt TR kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, 11 varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava U.I poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 41302 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista U.I-lt T R ´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on OÜ Maave esitanud tsiviilhagi 366 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud esemete väärtust, mida pole õnnestunud kannatanule tagastada. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt U.I-lt OÜ Maave kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava U.I poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 366 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista U.I-lt OÜ Maave kasuks. Kohtueelsel menetlusel on Transtar T.P. OÜ esitanud tsiviilhagi 150 282.40 krooni nõudes, mis sisaldab endas omavolilisse kasutusse võetud ja liiklusõnnetuses kannatada saanud veoauto puksiiritasu ja remondi kulusid. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt U.I-lt Transtar T.P. OÜ kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava U.I poolt kavatsetult toime pandud ärandamisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 150 282,40 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista U.I-lt Transtar T.P. OÜ kasuks. Kohtueelsel menetlusel on Tartu Agro AS esitanud tsiviilhagi 122 933 krooni nõudes, mis sisaldab endas omavolilisse kasutusse võetud ja liiklusõnnetuses kannatada saanud traktori 12 remondi kulusid. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt U.I-lt Tartu Agro AS kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava U.I poolt kavatsetult toime pandud ärandamisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 122 933 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista U.I-lt Tartu Agro AS kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud ja ka kohtulikul arutamisel möödaminnes avaldatud kahetsust ei pea kohus võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel puudub alaline ja legaalne sissetulek ning teda on korduvalt, so 5 korral karistatud eranditult just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Tema varasem käitumine näitab ilmselgelt seda, et avaldatud kahetsus ei ole tõsiseltvõetav, kuivõrd tema tegevus on olnud suunatud võõraste vallasasjade omastamisele või nende omavolilisele kasutamisele, vältimaks endal kulutuste tekkimist. Süüdistatava järjekindlus temale inkrimineeritud viie kuriteo toimepanemisel näitas samuti ilmselgelt kahetsuse puudumist, kuivõrd teda peeti kuritegude toimepanemiselt korduvalt kinni, kuid sellele vaatamata pani ta lühikeste ajavahemike järel toime uued samalaadsed kuriteod. Süüdistatavale inkrimineeritud varavastase kuriteo, so KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat ja KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kuivõrd kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek ja teda on ka korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, siis tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, rääkimata siis temalt välja mõistetavatest sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvatest tsiviilhagidest, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel peab kohus oluliseks seda, et kahest inkrimineeritud vargusest ühe puhul tekitas süüdistatav kannatanule olulise kahju, teise varguse puhul ei olnud varaline kahju märkimisväärne. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Lisaks kohus peab oluliseks märkida, et korduv varavastaste kuritegude toimepanemine välistab samas karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni alammääras. KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse määra valikul arvestab kohus sellega, et süüdistatav pani toime kolm asja omavolilist kasutamist, millest üks jäi katse staadiumisse. Samas põhjustas süüdistatav asju omavoliliselt kasutades liiklusõnnetused, muutes omavolilisse kasutusse võetud sõidukid kasutamiskõlbmatuks ja tekitas asjade omanikele olulist varalist kahju, mis oli tingitud nii sõidukite liiklusõnnetuse paigast ära toomise kulude ja sõidukite taastamisremondi kuludega. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava süü on suur ja süüdistatavale tuleb karistus määrata ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. 13 Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat süüdistatakse järjestikuste eriliigiliste kuritegude toimepanemises, millised on toime pandud erineval ajal ja erineva tahtluse ning eesmärgiga. Seetõttu leiab kohus, et eriliigiliste kuritegude eest mõistetavad karistused kuuluvad täies ulatuses liitmisele. Märt Toming kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.