Obsah (5)

§ 424§ 68§ 69§ 75§ 50

Ärakiri 1-09-17331 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2009. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-17331 (09257000320) Kohtukoosseis

) § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav Kaitsja Z.S – isikukood xxx, elukoht *, kontakttelefon *, *, *haridus, emakeel * keel, *l, karistusregistri andmetel kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistamata. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kahtlustatavana kinni peetud 10.10.2009 kell 08.20 kuni 11.10.2009 kell 17.40. Vandeadvokaat Helmi Loonde RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Z.S

§ 424järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses Z.S kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 10.10.2009 kell 08.20 kuni 11.10.2009 kell 17.40, s.o kaks päeva, mistõttu lugeda ärakandmata karistuseks 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud 1 kuu 28 päevane s.o 58 (viiekümne kaheksa) päevane vangistus üldkasuliku tööga 116 (ükssada kuusteist) tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrata, et Z.S-ile määratud 116 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3.1. Määrata, et Z.S teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid: 3.1.1.

elama oma alalises *; 3.1.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 1 Ärakiri 1-09-17331 registreerimisele; 3.1.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.1.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.1.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3.
5. Kui Z.S hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui Z.S paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. 4.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Z.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.

1. Välja mõista Z.S-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-09-17331 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; - määratud kaitsjale makstud tasu 450 (nelisada viiskümmend) krooni. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
3. Jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 350 (kolmsada viiskümmend) krooni.
4. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest ja apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolele on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Z.S süüdistatakse selles, et tema 10.oktoobril 2009.a kella 08.20 ajal juhtis Haapsalu linnas Tallinna mnt 63 maja juures liikudes kesklinna suunas oma isiklikku mootorsõidukit – sõiduautot Opel Kadett registreerimismärgiga 478AMX isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,26 mg/l +- 0,12 mg/l, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,14 mg/l, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lõike 31 p 1 sätetest, mille kohaselt „Juht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi“ juhtis Z.S mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. 2 Ärakiri 1-09-17331 Sellise tegevusega Z.S , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Z.S-ile nõutud karistus:

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Z.S kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates

1. oktoobrist
2. a kell 08.20 kuni
3. oktoobrini
4. a kell 17.40, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud 1 kuu ja 28 päeva vangistust, s.o 58 päeva vangistust üldkasuliku tööga 116 tundi. Z.S-ile määratud 116 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Z.S teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75

lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Z.S süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – Z.S suhtes on 11.10.2009 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 17/, mis tuleb tühistada. Z.S on kahtlustatavana kinni peetud 10.10.2009 kell 08.20 kuni 11.10.2009 kell 17.40 /tl 11-12/ s.o 2 päeva, mis tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

Menetluskulud . Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Z.S-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6525 krooni (1,5 x 4350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale H. Loonde Z.S kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses kokkuleppemenetluses summas 700 krooni /tl 32-34/ ja kohtumenetluses summas 100 krooni, kokku 800 krooni. Kuna justiitsministri 25.01.2005 määrusega nr 2 vastuvõetud „Riigi õigusabi osutamise eest masktava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 7 lg 33 sätestab, et menetlustoimingud kokkuleppemenetluses loetakse üheks menetlustoiminguks, siis prokuratuuri poolt kaitsjale välja mõistetud teise menetlustoimingu tasu jätab kohus riigi kanda. Seega kaitsjale makstud tasudest kuulub Z.S-ilt väljamõistmisele 450 krooni ja riigi kanda tuleb jätta 350 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3